KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-04-1769

§ 131sätestab ostueesõiguse ehitise kui vallasasja tasulisel võõrandamisel.

Nimetatud paragrahvi

1. lõike kohaselt kui ehitis on kaasomandis, on kaasomanikul ehitise mõttelise osa tasulisel võõrandamisel võõrandatava osa ostueesõigus, välja arvatud juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. Sama paragrahvi
2. lõige sätestab, et kaasomaniku ostueesõigust ei kohaldata eluruumide ja mitteeluruumide erastamisel. Erastatud eluruum ja elamus asuv mitteeluruum ning nende juurde kuuluv muu osa on käibes koos. Erastatud eluruumi ja elamus asuva mitteeluruumi tasulisel võõrandamisel ei kohaldata kaasomaniku ostueesõigust, kui kaasomanikke on rohkem kui kuus.. Ostueesõigust ei ole eluruumide ja mitteeluruumide erastamise kohustatud subjektil. Kaasomaniku ostueesõiguse korral laieneb see ka ehitise muu osaga seotud eluruumile ja elamus asuvale mitteeluruumile. Apellatsioonkaebuse viide 19.11.2003 vastuvõetud ja 27.12.2003 jõustunud seadusemuudatusele, millega asendati märgitud sätte pealkirjas ja tekstis üksnes sõna „võõrandamisel“ sõnadega „tasulisel võõrandamisel“, ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele, kuna muus osas kehtis nimetatud säte vaidlusaluse ostu-müügilepingu sõlmimise ajal 19.12.2002.

§ 131

lg-st 1 tulenevalt ei ole kaasomanikul ostueesõigust juhul, kui see võõrandatakse kaasomaniku alanejale sugulasele või vanemale, teisele kaasomanikule või seaduse järgi eesõigustatud isikule. Seega saaks kaasomanik

§ 131

lg 1 järgi kasutada ostueesõigust vaid siis, kui ehitise mõtteline osa võõrandatakse selles lõikes märkimata isikutele. Eelnevast tulenevalt ei ole ehitise kaasomanikul selle mõttelise osa võõrandamisel

§ 131

järgi ostueesõigus absoluutne.

§ 131lg-s 1 sätestatud ostueesõigus kehtib ka sama paragrahvi 2.

lõike suhtes. Sellest tulenevalt oleks apellantidel

§ 131

lg 2 kolmandas lauses märgitu alusel võimalik teostada ostueesõigust vaid juhul, kui korteri nr 4 omanik oleks müünud korteri sama paragrahvi lõikes 1 märkimata isikule. Pooltel ei ole vaidlust selles, et J. K korteri nr 4 omanikuna müüs selle A. Oselinile, kes oli üheks XXX elamu kaasomanikuks. Kuna vaidlusalune 4 korter võõrandati ühe kaasomaniku poolt teisele kaasomanikule, siis puudus apellantidel

§-st 131 tulenev ostueesõigus ning maakohus jättis põhjendatult hagi rahuldamata. 9. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja (hagejad) tuletanud oma nõude endi kui elamu kaasomanike seadusest tuleneva ostueesõiguse rikkumisest. Samas on maakohus vaatamata pikka aega kestnud menetlusele jätnud välja selgitamata ostueesõiguse teostamise eeldused ja asjakohased menetlusosalised. Analoogsetes asjades on olemas küllaldane kohtupraktika (näiteks Riigikohtu 20.06.2006 otsus nr 3-2-1-13-06) ning TsMS §-des 348 ja 351 sätestatu alusel oleks maakohus pidanud juhtima sellele hageja tähelepanu. Muu hulgas oleks pidanud maakohus hagejale selgitama, et analoogses asjas oleksid asjakohasteks kostjateks vaidlusaluse ostumüügilepingu pooled ning mitte lepingu koostanud ja tõestanud notar. Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, mis TsMS § 656 kohaselt tooks apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata kaasa kohtuotsuse tühistamise. Samas leiab ringkonnakohus, et kuna käesoleva otsuse p-s 8 toodud põhjendustest tulenevalt puudub hagejatel

§-s 131 sätestatud ostueesõigus ning hagi jääks rahuldamata ka pärast maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumise kõrvaldamist, siis tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. 10. Menetluskulude väljamõistmist ei ole pooled taotlenud. Andra Pärsimägi Viivi Tomson 5 Üllar Roostoja 6 7 8 9 10 11