lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama hagimenetluses neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastustaja ei tõendanud oma väiteid selle kohta, et laenusummade saamise momendil oli A. Apolinsky ja V. Konovalovi vahel kehtiv töövõtuleping. Samuti ei tõendanud ta, millistel tingimustel sõlmisid pooled töövõtulepingu ega apellandi selgelt väljendatud nõusolekut lepingu tingimustega. Kohus on sihilikult ümber lükanud kõik apellandi väited ja arvestanud üksnes vastustaja paljasõnaliste väidetega. Vastustaja ei tõendanud, et V. Konovalov on tasunud saadud summalt maksud. Seega ei saa summat pidada teenustasuks. Ebaõige on vastustaja väide, et tema abikaasa ei saanud kasutada isiklikku arveldusarvet. Vastustaja selgituste kohaselt maksab tema abikaasa laenu ja kasutab oma arvet arvelduseks pangaga. Maakohus rikkus tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise põhimõtet. Olukorras, kus vastustaja ei tunnista laenulepingut, oli kohtu ülesanne uurida, mis alusel sai vastustaja apellandilt rahasummad ning kontrollida vastustaja väiteid. A. Konovalova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole maakohus rikkunud
§-de 436 ja 438 lg 1 sätteid. Maakohus andis hinnangu apellandi väidetele pooltevahelise laenulepingu kohta. Apellant ei tõendanud laenulepingu olemasolu poolte vahel. Maakohtule esitatud tõendid kinnitavad, et apellant kandis raha vastustaja pangaarvele viimase abikaasa jaoks, kes teostas ehitustöid hageja elumajas. Asjaolu, et elektronkirjade kuupäevad ei ühti kostja pangaarvele raha ülekandmise kuupäevadega, ei välista töövõtulepingu olemasolu apellandi ja vastustaja abikaasa vahel. Maakohus ei rikkunud
§-s 230 lg 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõtet. Kohus hindas kõiki poolte esitatud tõendeid ja väiteid. Apellant esitas kohtule tõenditena ainult maksekorraldusi raha ülekandmise kohta. Kohus hindas neid, leides, et raha maksmise kohta selgitus puudub. Apellandi seisukoht, et vastustaja peab tõendama töövõtulepingu olemasolu tema ja V. Konovalovi vahel, on vastuolus
3 Vastustaja ei väitnud, et tema abikaasa ei saanud üldse kasutada oma pangaarvet. Vastustaja väitis, et V. Konovalov ei saanud kasutada oma pangaarvet apellandilt raha saamiseks, kuna pank võis rahasummat kasutada teiste võlgnevuste kustutamiseks. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas
§-s 438 sätestatuga hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt kohus juhib kohtuistungit ning selgitab välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes ja kõrvaldab asja arutamisest kõik, mis ei oma asja lahendamiseks tähtsust.
lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha ning lõike 3 kohaselt kui pool ei ole võimeline arvamust avaldama seisukoha või kahtluse suhtes, millele kohus on tähelepanu juhtinud, võib kohus määrata talle tähtaja seisukoha esitamiseks.
lg 1 p-st 4 tulenevalt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Enne asja sisulise arutamise lõpetamist peab kohus
lg-te 1 ja 2 kohaselt arutama menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid ning küsima menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesoleva tsiviilasja läbivaatamisel eelnimetatud menetlusõiguse norme järginud ning see toob endaga kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks arutamiseks saatmise
Pooltel ei ole vaidlust asjaolude osas, et maksekorraldustega 10.04.2007 ja 07.05.2007 tasus hageja kostja pangaarvele Hansapangas kokku 18 555 krooni, et hageja ja kostja abikaasa V. Konovalovi vahel oli 2007. a töövõtusuhe ning et kostja arveldusarvet Hansapangas, millele hageja eeltoodud kaks makset tegi, kasutati ka hageja ja V. Konovalovi vaheliseks arvlemiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas nimetatud rahasumma maksti kostja arvele hageja laenuna kostjale (hageja väide) või muul õiguslikul alusel, s.o kostja abikaasa V. Konovalovi ja hageja vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi (kostja väide). Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt (
lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Eelnimetatud tõendamiskoormise jagunemise reeglist tulenevalt pidi käesolevas asjas kostja, kui hageja tõendas raha talle ülekandmise, tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada seetõttu, et see tasuti hageja poolt kostja arvele V.Konovalovi ja hageja vahelise töövõtulepingu järgi, hageja aga pidi kostja poolt vastavate tõendite esitamisel omakorda esitama tõendid selle kohta, et kõnesolevad summad kandis ta kostjale üle väljaspool V. Konovalovi ja hageja vahelist töövõtusuhet. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud tõendid, s.o hageja e-kirjad V. Konovalovile, mis olid samuti adresseeritud kostja e-posti aadressile (tl-d 37-42), kostja esitatud maksekorraldused 30.10.2007 ja 26.01.2008 (tl 18-19 )ning tunnistaja S.I. ütlused viitavad sellele, et raha ülekandmine 10.04.2007 ja 07.05.2007 hageja poolt kostja pangaarvele võis toimuda hageja ja 4 V. Konovalovi vahelise töövõtulepingu täitmise raames. Samas pole maakohus, rikkudes
§-de 351, 392 lg 1 p 4 ja 401 nõudeid, selgitanud pooltele tõendamiskoormise jagunemist ja seda, et hagejal on kohustus kostja poolt vastuväite ja tõendite esitamisel omakorda esitada täiendavad tõendid selle kohta, et 10.04.2007 ja 07.05.2007 toimus rahasummade ülekandmine mitte V. Konovalovi ja hageja vahelise töövõtulepingu, vaid laenulepingu järgi. Asjas seni esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, milliseid kokkuleppeid V. Konovalovi ja hageja vaheline töövõtuleping sisaldas (tl-del 37-42 olevatest meilidest nähtuvalt olid töövõtuleping ja selle täiendused sõlmitud kirjalikult), millises suuruses oli kokku lepitud tasu ning muud lepingujärgsed maksed ja kuidas V. Konovalovi ning hageja vaheline arvlemine töövõtusuhtes faktiliselt toimus. Ilma neid asjaolusid uurimata ja poolte poolt nende kohta vajalikus ulatuses tõendeid esitamata ei ole kohtul võimalik üheselt tuvastada, kas vaidlusalused summad olid hageja poolt kostjale üle kantud laenuna või V. Konovalovi ning hageja vahelise töövõtulepingu täitmise raames. Üksnes hageja viide sellele, et ühe summa – 10000 krooni - ülekandmine on toimunud kaks nädalat varem V. Konovalovi ning hageja vaheliste lepingueelsete läbirääkimiste alustamisest, ei ole piisav järeldamaks, et vaidlusalused summad ei olnud tasutud V. Konovalovi ning hageja vahelises töövõtusuhtes (kostja väidetel oli 10.04.2007 ja 07.05.2007 maksete puhul tegu hageja ettemaksuga V. Konovalovile tasuna ja materjalide muretsemiseks). Kuna maakohtu poolne menetlusnormi rikkumine on tinginud olukorra, kus on vajalik koguda ja uurida olulisel hulgal uusi tõendeid, siis ei ole võimalik antud rikkumist kõrvaldada asja läbivaatamisel apellatsioonikohtus ning seetõttu tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel arutamisel. Üllar Roostoja Viivi Tomson 5 Egon Konsand
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.