Obsah (4)

§ 116§ 133§ 135§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1378 Haldusasi

) § 116 lg 1 alusel ametikoha koondamise tõttu geodeesia ja maakorralduse osakonna servituutide ja väärteomenetluse spetsialisti ametikohalt. Käskkiri toimetati kätte

1. mail
3. V. Simson esitas
4. juunil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse teenistusest vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei nähtu Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti
5. mai
6. a käskkirjast nr 1-6/8, millisel

§ 116lg-s 1 nimetatud alusel kaebaja teenistusest vabastati.

Teenistusest vabastamine on vastuolus

§ 116

lg-te 2 ja 3 nõuetega, kuna ei kaalutud kaebaja teenistusse jäämise eelisõigust ning ei pakutud talle teist ametikohta. Käskkiri nr 1-6/8 on vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tega 1–3, sest selles puuduvad faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kuna kaebaja kasvatas teenistusest vabastamise hetkel alla kolmeaastast last, rikuti teenistusest vabastamisel ka

§ 133nõudeid.

10. augustil 2009 esitas V. Simson avalduse nõude muutmiseks, milles loobus teenistusse ennistamise nõudest ja tasu nõudest teenistusest sunnitult puudutud aja eest ning palus haldusorganilt vastavalt

§ 135lg-le 2 välja mõista hüvitus kuue kuu ametipalga ulatuses.

1. Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a otsusega kaebus rahuldati, käskkiri nr 1-6/8 tunnistati V. Simsoni osas seadusevastaseks, Narva Linnavalitsuselt mõisteti välja kuue kuu ametipalga suurune hüvitus ning vastustajale tehti ettekirjutus väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks. Otsuse põhjendused: a)

§ 116

lg 1 ei näe ette ametniku vabastamist ametikoha koondamise tõttu, vaid selle, et ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel. Seega on vaidlustatud haldusakt ebaselge ja ei vasta HMS § 55 lg 1 nõuetele. b) Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu

§ 116lg 2 kohaldamise kaalumist.

c) Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, kas kaebajat ei olnud võimalik nimetada tema nõusolekul mõnele teisele ametikohale või kas vabad ametikohad struktuuris üldse puudusid. Sellega on täitmata eeldus, et koondamist ei saanud vältida

§ 116lg 3 alusel.

d) Käskkirjast ei nähtu põhjendused, miks ametiasutuse juht ei ole kasutanud

§ 116

lg-st 4 tulenevat õigust teha ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. e) Kaebaja teenistusest vabastamise päeval oli kaebaja kasvatada alla kolmeaastane laps, seega on vastustaja ebaõigesti kohaldanud

§ 133lg-t 2 .

f) Kuna V. Simson on vabastatud teenistusest ebaseaduslikult ning ta loobus ennistamisest, siis kuulub talle

§ 135lg 2 alusel väljamaksmisele kuue kuu ametipalga suurune hüvitus.

Antud asjas on otstarbekas teha Narva Linnavalitsusele ettekirjutus kuue kuu ametipalga suuruse hüvituse kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kuna kohtul puuduvad täpsed andmed tasu suuruse kohta. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 4. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1. a)Halduskohus ei ole vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollinud selle väljaandmise aja seisuga ega ole põhjendanud, miks ta seda ei teinud. V. Simsoni laps sündis peale koondamise käskkirja tegemist, mistõttu käskkirja tegemise ajal isiku koondamist välistav alus puudus ja vaidlustatud haldusakt oli selle andmise ajal õiguspärane. Halduskohus ei 2 analüüsinud, kas on võimalik tunnistada õigusvastaseks sellist haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, kuid haldusakti andmist välistav alus saabus enne selle jõustumist.
2. b)Ebaõiged on halduskohtu järeldused, et vaidlustatud käskkirjas ei ole järgitud põhjendamiskohustust ning et haldusorgan ei ole põhjendanud, kas kaebajat ei olnud võimalik nimetada tema nõusolekul mõnele teisele ametikohale või kas vabad ametikohad struktuuris üldse puudusid. Sellised põhjendused olid esitatud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti 19. mai 2009. a koondamisteates nr 1-13/472 ja seega on kaebajat teavitatud, et puuduvad vabad ametikohad, mida talle oleks võimalik pakkuda. Kuna isikut oli alternatiivsete ametikohtade puudumisest informeeritud, siis ei saa põhjendamiskohustuse formaalne rikkumine olla vaidlustatud käskkirja tühistamise aluseks. Vaidlustatud käskkiri vastab

§ 132

lg 2 nõuetele ja selle motiveering on piisav koondamise õiguspärasuse kontrollimiseks. c) Vaidlustatud käskkirjas on märgitud teenistusest vabastamise põhjuseks koondamine, mis Narva Linnavolikogu 14. mai 2009. a otsust nr 70 arvestades tähendab ametikohtade arvu vähendamist ja kaebaja ametikoha koondamist. d)

§ 116

lg-st 3 ei tulene ametiasutusele kohustust pakkuda isikule kõiki olemasolevaid vabu ametikohti. Pakkumine ei tohi olla formaalne, vaid peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne. Antud juhul puudusid kaebaja jaoks soodsad vabad ametikohad. Kaebajal oli võimalus vastuväites märkida, millist ametikohta ta soovib, kuid ta ei teinud seda. Kaebaja ei palunud tunnistada käskkirja nr 1-6/8 seadusevastaseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 10. juuni 2009. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-37-09 nähtub, et lubatavaks tuleb pidada

§ 116

lg 3 alusel ametnikule teise ametikoha pakkumise või pakkumata jätmise põhjuste väljatoomist alles selle toimingu õiguspärasuse kohtuliku kontrolli käigus ja et pelgalt ametikoha pakkumise või pakutavate ametikohtade valiku põhjendamata jätmine ei muuda teenistusest vabastamist õigusvastaseks, kui ametikohti pakkudes on silmas peetud

§ 116lg 3 eesmärki ja järgitud kohtupraktikas väljendatud põhimõtteid.

5. V. Simsoni vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

1. a)Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses toodud väide, et halduskohus ei ole vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollinud selle väljaandmise aja seisuga ega ole põhjendanud, miks ta seda ei teinud. Haldusakti, mis ei sisalda piisavaid faktilisi asjaolusid ega üldse mingeid kaalutlusi, pole kohtul võimalik kontrollida. Mittekontrollitav haldusakt on igal juhul õigusvastane ja rikub tema adressaadi õigusi. Antud juhul ei heastatud kohtuliku kontrolli käigus haldusakti puudulikku motivatsiooni. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti.
2. b)Apellatsioonkaebuses viidatud kohtulahendid ei ole asjassepuutuvad, kuna käsitlevad juhtumeid, kus isikutele pakutud asendusametikohti peeti isikute poolt ebasobivateks. Antud juhtumil pole püütudki vältida isiku teenistusest vabastamist sobiva ametikoha leidmise teel ja ei tehtud ühtegi pakkumist. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametil oli piisavalt võimalusi sobivate ametikohtade pakkumiseks, et vältida kaebaja teenistusest vabastamist. Käskkirjas nr 1-6/8 esinevate puuduste formaalsetena käsitlemise eelduseks on

§ 116lg 3 eesmärgi järgimine, st pakkumise tegemine.

Väide, et ametiasutusel puudub kohustus pakkuda kõiki olemasolevaid kohti ja et pakkumine ei tohi olla formaalne ja mittesobiv, on sisult õige, kuid seondub pakkumisega ja ei saa olla põhjenduseks selle tegemata jätmiseks. Väidetavalt ebasoodsad ametikohad (lapsehoolduspuhkusel olevate ametnike ametikohad), olid kaebajale igati soodsad.

1. c)Kaebaja on kõrvaldatud töölt suunatult, ta vabastati ametist praktiliselt kohe, arvates vastava otsuse vastuvõtmisest. Vabastamine püüti otsustada kaebaja lapse kolmeaastaseks saamise ja teise lapse sünni vahelisel perioodil. Otsustamisel ei võimaldatud kaebajal 3 realiseerida õigust olla ärakuulatud. Sobiv ametikoht puudus Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametil just kaebaja jaoks isikuliselt. Ajutiselt vabad ametikohad muudeti lühiajaliselt ajutisteks.
2. d)Väide, et V. Simson oli teadlik tema kvalifikatsioonile vastavate vakantsete ametikohtade puudumisest, on alusetu, kuna kaebaja on jätkuvalt väitnud, et vastavad ametikohad on olemas ning ametikohad ei pea tulenevalt

§ 116lg-st 4 olema vakantsed.

Lisaks kinnitab haldusorgan ise, et väidetava ajutise koordinaatori ametikoht on olemas tänaseni ning osad ametnikest on lapsehoolduspuhkusel. e) Väide, et V. Simson ei ole esitanud perioodil 19.–26. mai 2009 vastuväiteid ja arvamust, tuleb jätta tähelepanuta, sest Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet ei ole eelnevalt antud osas vastuväiteid esitanud. Kaebaja on antud perioodil ja peale seda korduvalt püüdnud juhtida tähelepanu tema teenistusest vabastamise välistamise alustele. Lisaks on haldusorganile koheselt teatatud ka lapse sünnist. Kui käskkiri nr 1-6/8 olekski õiguspärane, on ametist vabastamine igal juhul seadusvastane, kuna on vastuolus

§ 133lg-ga 2.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja teenistusest vabastamisel rikuti

§ 116lg-t 3.

7.

§ 116

lg 3 esimese lause kohaselt ei vabastata ametnikku koondamise tõttu, kui teda on võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Vaidlust ei ole selle üle, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametis oli koordinaatori asendajaks alates

1. maist 2009 R. Zorin (tl 67). Samal päeval anti kaebajale koondamisteade. Seega täideti koordinaatori ametikoht ajal, mil haldusmenetlus kaebaja teenistusest vabastamiseks oli juba käivitunud. Ringkonnakohtu hinnangul oleks koordinaatori ametikohta tulnud pakkuda kaebajale. Selle ametikoha pakkumise kohustusest ei vabastanud vastustajat tema seisukohad, et kaebaja kvalifikatsioon on oluliselt kõrgem kui ametikoht eeldab ning et ametikoht on ajutine. Olukorras, kus koondatava ametniku kvalifikatsioonile vastavaid ja alalisi vabu ametikohti asutuses ei ole, tuleb ametnikule pakkuda ka vabu ametikohti, mis ei eelda nii kõrget kvalifikatsiooni kui on koondataval ametnikul, samuti ajutisi ametikohti. Sellises olukorras ei ole madalamat kvalifikatsiooni eeldava ja ebasoodsamate tingimustega ametikoha pakkumine formaalne. Sellise ametikoha pakkumine on ametnikule soodsam kui igasuguse ametikoha pakkumata jätmine. Olukorras, kus vastustaja ei pakkunud kaebajale ühtegi ametikohta, kuigi vähemalt üks vaba ametikoht oli asutuses olemas, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik kaebajale ette heita temapoolset passiivsust sobiva ametikoha leidmisel.
2. Kuna

§ 116

lg-t 3 on antud juhul rikutud, on halduskohus teinud lõppkokkuvõttes õige otsuse, tunnistades vaidlustatud haldusakti seadusevastaseks ja mõistes välja hüvituse. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks peatuda halduskohtu otsuse muudel seisukohtadel vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse osas.

1. Ebaõige on vastustaja väide, et kaebaja ei taotlenud halduskohtus koondamise käskkirja seadusevastaseks tunnistamist. Juba halduskohtule esitatud esialgses kaebuses on palutud 4 tunnistada kaebaja teenistusest vabastamine
2. mai
3. a käskkirjaga seadusevastaseks. Sama nõude juurde jäi kaebaja
4. augusti
5. a avalduses. Seega on kaebaja esitanud haldusakti õigusvastaseks tunnistamise nõude ning kohus on seda rahuldades jäänud kaebuse piiridesse. Kohtuotsuse resolutsiooni ja kaebuse nõude sõnastuslikud erinevused ei mõjuta antud juhul nõude sisu.
6. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta asja juurde apellatsiooniastmes esitatud täiendavad tõendid – apellatsioonkaebuse lisad, välja arvatud vastustaja ametikohtade koosseisu puudutav internetilehekülg, vastustaja
7. juuni
8. a avalduse lisad ja
9. mai
10. a käskkirja ärakirja koos kättetoimetamismärkega. Internetilehekülje võtmist asja juurde ei pea ringkonnakohus vajalikuks, kuna vastustaja ametikohtade koosseisu kohta on toimikus juba piisavalt tõendeid (TsMS § 238 lg 1 p 2).
11. HKMS § 92 lg-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud apellatsiooniastmes vastustaja. Vastustaja menetluskuluks oli ringkonnakohtus apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 250 kr. Kaebaja menetluskuluks oli õigusabikulu 11 700 kr. Kulu on põhjendatud ja selle kandmine tõendatud. Kaebaja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulu tuleb vastustajalt välja mõista. Maili Lokk Einar Vene 5 Ivo Pilving