3-09-2363/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2363 Haldusasi A.V. i kaebus Justiitsministeeriumi 17.09.2009 otsuse nr 11-5/11407 „Vahistatu ümberpaigutamine“ tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. detsembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus A.V. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai 2010 Menetlusosalised A.V. , esindaja advokaat Gaabriel Tavits Justiitsministeerium, esindaja Viorica Tšaikovski RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. detsembri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. juunist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Tartu Vangla esitas 15.09.2009 Justiitsministeeriumile taotluse vahistatu A.V. i Tartu Vanglast erandlikel asjaoludel Viru Vanglasse ümberpaigutamiseks, kuna alates 28.09.2009 ei ole Tartu Vanglal võimalik paigutada vahistatut kambrisse, mis vastaks vahistatu tervislikele vajadustele. Justiitsministeeriumi 17.09.2009 vahistatu ümberpaigutamise otsusega nr 11-5/11407 otsustati paigutada vahistatu A.V. süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni Tartu Vanglast Viru Vanglasse. Haldusakti motiivide kohaselt kaotatakse Tartu Vanglas füüsilise puudega vahistatute jaoks ettenähtud kamber, mille tõttu on vajalik vahistatu paigutamine teise vanglasse, kus on olemas tema liikumisvajadusele vastav kamber.
8. A.V. esitas 19.10.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu, täpsustades hiljem, et kaebus on suunatud Eesti Vabariigi vastu, mida esindab Justiitsministeerium. Kaebuse kohaselt ei nõustuta vaidlustatud haldusaktiga, kuna puudus vajadus kaebaja ümberpaigutamiseks. Kaebaja paigutati ümber eesmärgiga vabaneda oma õiguste eest seisvast vahistatust, mitte aga vajadusest ja võimatusest tagada piisav kohtlemine. Vaidlustatud haldusakt ei ole kaalutletud ega proportsionaalne. Arvesse ei ole võetud kaebaja tervislikku seisundit ning asjaolu, et ta ei talu pikka transportimist. Kaebaja on püsivalt töövõimetu isik, kes kasutab liikumiseks ratastooli ning ta ei saa hakkama ilma kõrvalise abita. Mitmete erinevate vaidluste tõttu saavutas kaebaja olukorra, kus Tartu Vanglas tekkis puuetega inimestele mõeldud kamber. Kaebajal on mitmeid kaebusi Tartu Vangla vastu, mis on menetluses Tartu Halduskohtus. Kaebaja ümberpaigutamine Viru Vanglasse on tingitud eelkõige vastureaktsioonist tema õiguste kaitsele ning ei ole seotud tema tervisliku seisundiga. Kui vastab tõele väide, et invakamber Tartu Vanglast kaotatakse, siis oleks saanud kaebaja jätta ka Tartu Vanglasse paigutades ta tavalisse kambrisse või kohandades mingi muu kambri füüsilise puudega kinnipeetava jaoks vajalikuks kambriks. Seda võimalust aga Tartu Vangla ei arvestatud ning ei põhjendatud, miks oli vaja kaebaja üle viia Viru Vanglasse. Kaebaja üleviimisega tekitati olukord, kus olulisel määral kahjustati tema kaitse õigust. Kaitse õiguse realiseerimine kaebaja puhul on olulisel määral lihtsam kui ta viibib Taru Vanglas mitte Viru Vanglas. Viru Vanglasse viimine oli kaebajale äärmiselt piinarikas, kuna tema transportimiseks ei kasutatud spetsiaalset sõidukit. Samuti haigestus kaebaja ümberpaigutamise käigus külmetushaigusesse. Kaebaja puhul ei ole tegemist süüdimõistetuga ning seetõttu peab ka tema kohtlemine olema teatud määral erinev süüdimõistetud isikute omast. Nimetatud haldusaktiga aga koheldi kaebajat kui süüdimõistetut, kes tekitab Tartu Vanglale liigseid probleeme.
9. Vastustaja Justiitsministeerium leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vahistatu tuli Tartu Vanglast paigutada ümber, kuna vahistatute sektsioon, milles oli raske liikumispuudega vahistatute paigutamiseks sobilik kamber, kohandati ümber kinnipeetavate avatud sektsiooniks. Kaebaja on raske liikumispuudega isik, kes liikumiseks kasutab ratastooli ja vajab selleks sobilikke tingimusi. Seega ei olnud mõeldav tema paigutamine vanglasiseselt mõnda teise vahistatute sektsiooni, kus ei ole raske liikumispuudega kinni peetavale isikule vajalikke tingimusi. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et tema ümberpaigutamiseks puudus vajadus või et kaebaja paigutati ümber temast vabanemise eesmärgil. Selleks, et tagada kaebajale tema tervislikele vajadustele vastav kamber, oli vajalik ja põhjendatud kaebaja paigutamine Viru Vanglasse. Viru Vanglas oli olemas kaebaja vajadustele vastav kamber, kuhu teda ka õigusaktidest tulenevalt oli võimalik paigutada. Vaatamata sellele, et Tartu Vanglas on olemas veel üks invakamber, ei oleks saanud kaebajat sinna paigutada, sest see kamber asub kinnipeetavate sektsioonis. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) §-st 12 tuleneb aga eraldihoidmise printsiip, mille p-st 3 tulenevalt hoitakse vanglas eraldi kinnipeetavaid ja vahistatuid. Vaidlustatud haldusakt on kaalutletud ja proportsionaalne. Kaebaja ümberpaigutamisel on võetud arvesse nii tema enda tervislikust seisundist tulenevaid asjaolusid kui ka vanglas osakonna, kus kaebaja viibis, ümberkohaldamisest kinnipeetavate paigutamiseks tulenevaid muudatusi. Kaebaja esitatud väide, et vangla oleks võinud kohandada tema vajadustele vastavaks mõne teise kambri, ei ole arvestatav ega põhjendatud. 2008 avatud uues Viru Vanglas oli kaebaja paigutamiseks sobilik kamber olemas. Tartu Vanglasse üksnes kaebajale sellise kambri kohaldamine oleks seetõttu olnud põhjendamatu. Kaebaja väide, et teda oleks võinud paigutada Tartu Vanglas ka tavalisse kambrisse, on vastuolus kaebaja enda poolt kaebuses märgituga, et ta kasutab liikumiseks ratastooli ning ei 2 saa hakkama ilma kõrvalise abita. Seega oli välistatud kaebaja paigutamine tavalisse kambrisse, kus ei ole arvestatud ratastoolis inimese erivajadustega. Kaebaja väide, et ta ei talu pikka transportimist, on paljasõnaline, kuna ainuüksi isiku liikumispuue ei ole takistuseks tema transportimisel transpordivahendiga. Arvestades siinjuures, et kaebaja kasutab liikumiseks ratastooli ning arvestades Tartu Vangla kaugust Viru Vanglast, ei ole tegemist suure vahemaaga, mille läbimine oleks võinud olla kaebajale talumatu. Kaebaja väited väidetava haigestumise osas külmetushaigusesse on antud haldusakti vaidluse puhul asjassepuutumatud. Kaebaja ümberpaigutamine ei olnud seotud kaebaja võimalike vaidlustega Tartu Vanglaga. Kaebajal ei ole takistatud pooleli olevate vaidluste jätkamine või uute algatamine. Samuti ei too ainuüksi kaebaja ümberpaigutamine kaasa ühegi vaidluse sellest tulenevat lõppemist. Kaebaja väide, et ta paigutati ümber tulenevalt Tartu Vangla vastu esitatud kaebustest, on paljasõnaline. Samuti ei ole rikutud isiku kaitseõigust, kuna arvestada tuleb Eesti geograafilise iseärasusega, millest lähtuvalt ei ole Tartust Jõhvi sõitmine vahemaade väiksuse tõttu raskendatud. Lisaks lühiajalistele kokkusaamistele on vahistatul õigus piiramatult suhelda kaitsjaga telefoni või kirja teel. Õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale või vahistatule subjektiivset õigust valida paigutamist mingisse konkreetsesse vanglasse, vangla osakonda või kambrisse. Kinnipeetava ja vahistatu paigutamine ja ümberpaigutamine otsustatakse lähtuvalt kinnipeetava või vahistatu ja vanglasüsteemi vajadustest ning seda teostatakse äärmiselt ulatusliku kaalutlusõiguse kaudu. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. detsembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub alus kaebuse rahuldamiseks, sest vaidlustatud otsus on kooskõlas kehtiva õigusega, proportsionaalne ning kaalutlusvigadeta. Ükski kaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Vastustaja on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning kaebus on põhjendamatu ja tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 26 lg 1 p-st 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta. Tõendatud on, et vastustaja oli kehtiva õiguse kohaselt kohustatud tagama kaebajale tema tervislikele vajadustele vastava kambri, milline likvideeriti Tartu Vanglas seoses ümberehitustöödega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Viru Vanglas on kaebaja tervislikele vajadustele vastav kamber olemas. Seega esines vastustajal Justiitsministri 30.11.2008 määruse nr 9 §-s 4 nimetatud alus erandlikel asjaoludel kaebaja Tartu Vanglast Viru Vanglasse ümberpaigutamiseks. Halduskohus ei pea usutavaks kaebaja paljasõnalisi väiteid, et ta paigutati ümber kättemaksuks Tartu Vangla vastu esitatud kaebuste eest. Justiitsministeerium on kindlustanud Viru Vangla ja Tartu Halduskohtu kaugkohtuistungi pidamiseks vajalike tehniliste lahendustega, mistõttu ei saa ümberpaigutamine raskendada kaebaja jaoks halduskohtupidamise kättesaadavust. Käesolevas asjas on vaidlusaluse haldusakti andjaks Justiitsministeerium, mitte vangla, nagu on ekslikult leidnud kaebaja. Vastustaja on Tartu Vangla poolt esitatud taotluse alusel läbi viidud haldusmenetluse raames tuvastanud, et vahistatute osakonna invakamber likvideeritakse remonttööde käigus ja kaebajat ei saa kehtivast õigusest tuleneva piirangu tõttu paigutada süüdimõistetute kambrisse, mille tõttu ei saa halduskohus nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja ei ole teisi võimalusi kaalunud. Kohus ei pea tõenäoliseks, et terve vahistatute sektsioon kohandati ümber kinnipeetavate avatud sektsiooniks motiivil, et vabaneda tülikast kinnipeetavast. Kaebaja lepinguline esindaja on advokatuuri liige, millest tulenevalt ei pea kohus usutavaks kaebaja kartust, et tema kaitseõigust on halvendatud seoses Viru Vanglasse paigutamisega. Halduskohtul ei ole mingit alust eeldada, et kaitsja ei tegutse parimal võimalikul moel oma 3 kaitsealuse huvides. Liiatigi ei saa kaebaja Viru Vanglasse paigutamine mõjutada kriminaalasja kohtualluvust. Kaitsja büroo ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja asuvad mõlemad Tartu linnas. Kohus möönab, et kaebaja Jõhvi toimetamine võis olla vaevusi põhjustav, kuid kaebaja vaieldamatult pikemaajaline viibimine kaebaja tervislikule seisundile mittevastavas kambris, oleks põhjustanud talle oluliselt pikemaajalisi vaevusi võrreldes teekonnaga Tartust Jõhvi. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebajat kui vahistatut oleks koheldud kui süüdimõistetut. Vastustaja on õigustatult ja kooskõlas varasema kohtupraktikaga osundanud, et tulenevalt VangS § 19 lg-st 1 ja § 90 lg-st 1 on Justiitsministeeriumil kinnipeetava ümberpaigutamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Kohus ei teosta osundatud õiguslikul alusel antud haldusaktide kontrollimisel aga ise kaalutlusõigust, vaid hindab sisulisest küljest üksnes seda, kas otsus jääb kaalutlusõiguse piiresse, kas ei ole tehtud kaalutlusviga. Halduskohus ei näe vaidlustatud haldusaktis kaalutlusvigu. Samuti ei ilmne, et vaidlustatud haldusakti andmisel oleks tehtud olulisi menetlusvigu. Justiitsministeeriumi 17.09.2009 otsus on motiveeritud ja see on kontrollitav, sest sellest nähtub põhjus, miks otsustati A.V. Tartu Vanglast Viru Vanglasse ümber paigutada. Osundatud seaduse sätted ei näe ette võimalust, et kinnipeetaval oleks võimalus ise valida, millises kinnipidamiskohas ta viibib. Justiitsministeeriumi otsus paigutada kinnipeetav Tartu Vanglast ümber Viru Vanglasse on tulenenud kaebaja enda tervislikest vajadustest, mis on piisavalt kaalukad alused, et õigustada võimalikke vaevusi kaebajale transportimisel Tartust Jõhvi ja vajadusel Jõhvist Tartusse kriminaalasja kohtuistungile. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. A.V. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
13. detsembri 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohtu seisukohad piisavalt motiveeritud. Halduskohus ei ole piisavalt põhistanud, miks tuleb A.V. kaebus jätta rahuldamata. Vaidlustatud haldusakt ei ole kaalutletud ega proportsionaalne. Tartu Vangla ei ole arvesse võtnud A.V. tervislikku seisundit ning asjaolu, et ta ei talu pikka transportimist. Haldusmenetluse üks põhimõtteid on, et kui isiku suhtes tehakse haldusakt, siis tuleb sellest puudutatud isikut õigeaegselt teavitada. Teavitamise kohustust on oluline järgida ka vahistatu puhul. A.V. sai teada vaidlustatud haldusaktist alles 18.09.2009 hommikul pool tundi enne tema viimist Viru Vanglasse. Sellest tulenevalt ei tagatud A.V. le võimalust tutvuda vaidlustatud haldusaktiga ning selle juurde kuuluvate selgitustega, mistõttu on tegemist olulise menetlusveaga, mis toob kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamise. Kogu asjaajamise kiirus ning selle salastatus A.V. suhtes viitab üheselt sellele, et A.V. st oli vaja kiiresti vabaneda, kuna ta oli muutunud Tartu Vanglale ebamugavaks vahialuseks. A.V. l olevate andmete kohaselt, ei ole invakambrit Tartu Vanglas siiani likvideeritud ning seega on tegemist otsitud põhjusega A.V. erakorraliseks ümberpaigutamiseks. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et A.V. kaitseõigus ei ole vähenenud. Kaitseõiguse realiseerimine A.V. puhul on olulisel määral lihtsam kui ta viibib Tartu Vanglas. A.V. l on mitmed menetlused pooleli, kus on tegemist Tartu Vangla vastu esitatud nõuetega. Esindajaga kohtumine on A.V. viibimise tõttu Viru Vanglas raskendatud pika vahemaa tõttu. Samuti on raskendatud A.V. puhul lühiajalised kohtumised, mis on tingitud samuti pika vahemaa tõttu Tartu ja Jõhvi vahel. Viru Vanglasse viimine oli A.V. le äärmiselt ebaproportsionaalselt piinarikas, kuna tema transportimiseks ei kasutatud spetsiaalset sõidukit. Vaidlustatud haldusaktiga koheldi A.V. t kui süüdimõistetut, kes tekitab Tartu Vanglale liigseid probleeme. A.V. nõustub kohtu seisukohaga, et vahistatu ei saa ise kinnipidamisasutust valida, kuid tulenevalt haldusmenetluse seadusest (edaspidi HMS), tuleb ka vahistatule anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks ning teavitada teda õigeaegselt tema seisundit halvendavast 4 haldusaktist. Seda justiitsministeerium ei teinud, rikkudes sellega olulisel määral haldusmenetluse eeskirju.
14. Justiitsministeerium vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei nähtu apellatsioonkaebusest, milles seisnes kohtupoolne materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamine, tõendite ebaõige hindamine või kohtumenetluse normide rikkumine. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole asjakohased, kordavad esimeses astmes esitatud argumente ning ei ole aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. Vastustaja jääb kõigi argumentide juurde, mis on halduskohtule eelnevalt esitatud, lisades, et arusaamatu on jätkuv viitamine kaebaja liikumispuudele ja kõrvalise abi vajadusele, kuna Viru Vanglas on kaebajale tagatud tema vajadustele vastav kamber ning vahistatu kambrisse on paigutatud abitööline, kelle tööülesannete hulka kuulub sama kambri koristamine ja kambrikaaslase vahistatu A.V. riietamine. Seega ei ole kaebaja elutingimused võrreldes Tartu Vanglaga mitte mingil moel halvenenud. Kuna kaebaja on erivajadustega vahistatu ja Tartu Vanglas ehitati invakambriga sektsioon tulenevalt vanglasüsteemi vajadustest ümber kinnipeetavate sektsiooniks, siis oli kaebaja ümberpaigutamine vajalik ja põhjendatud. Kaebajat ei olnud võimalik jätta eelvangistust kandma Tartu Vanglasse. Ümberpaigutamise otsuse tegi Justiitsministeerium 17.09.
15. Tartu Vangla sai haldusakti kätte 18.09.
16. Samal päeval tutvustati ümberpaigutamise otsust A.V. le, mille kohta on ta teinud haldusaktile märke ja kättesaamist kinnitanud allkirjaga. Vangla ei ole viivitanud haldusakti kätte andmisega ja tutvustamisega. Seega oli kaebaja enne ümberpaigutamise toimingu algust tutvunud vastava haldusaktiga ning kaebaja vastupidine väide on paljasõnaline. Kaebaja oli teadlik teda puudutavast toimingust ning selle põhjustest. Pelgal ümberpaigutamisel ühest kinnisest vanglast teise ei muutu vahistatu seadusest tulenevate õiguste ja kohustuste maht. Mõistagi võib ümberpaigutamine ühest vanglast teise tuua kaasa faktilisi mõjutusi ja erisusi võrreldes eelmise vangla, eluosakonna või kambriga, ent need ei tulene otseselt haldusorgani tahteavaldusest muuta isiku õigusi ja kohustusi. Kinnipeetaval ega vahistatul ei ole subjektiivset õigust valida eelvangistuse ega karistuse kandmise kohta ei vangla täpsusega ega ka eluosakonna või kambri täpsusega. Vastavat õigust seadustest ega muudest õigusaktidest ei tulene. Samuti ei saa seetõttu öelda, et ainuüksi ümberpaigutamine võiks kahjustada isiku õigusi. Vahistatu ümberpaigutamisega ei rikutud A.V. võimalusi oma õiguste kaitsmisel. Üksnes asjaolu, et mingite toimingute sooritamine on kaebajale ebamugavam, ei ole õiguse rikkumine. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset näidet oma kaitseõiguse kahjustumisest. Vahemaad Tartu ja Jõhvi vahel ei saa pidada niivõrd pikaks, et see takistaks kokkusaamisi lähedaste või esindajaga. Kahe linna vahel on hea ühistranspordiühendus. Seega ei nähtu apellatsioonkaebusest ühtegi arvestatavat põhjust, miks esindaja ei saaks suhelda esindatavaga. Ühtlasi on Viru Vanglas vajalikud seadmed menetluskonverentsi pidamiseks, mistõttu ei ole alati vajalik vahistatu transportimine seoses kohtuistungitega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
18. detsembri 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 5 Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses väljendatud seisukohaga, et halduskohtu otsus ei ole piisavalt motiveeritud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega ei anna veel alust väita, et tegemist on motiveerimatud otsusega. Samuti on leitud, et Tartu Vangla ei ole arvesse võtnud kaebaja tervislikku seisundit ega asjaolu, et ta ei talu pikka transportimist. Kinnipeetavate ümberpaigutamine on reguleeritud justiitsministri 30.11.2008 määrusega nr 9 „Täitmisplaan“. Selle § 4 kohaselt võib vahistatu paigutada vanglasse § 3 sätteid järgimata, kui see on vajalik kriminaalmenetluse või vahistatu julgeoleku huvides või muudel erandlikel asjaoludel. Antud juhul tingis kaebaja ümberpaigutamise asjaolu, et Tartu Vanglas vahistatute osakonna ümberehitustööde käigus likvideeriti osakonnast füüsilise puudega vahistatu tarbeks ettenähtud kamber. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on füüsilise puudega isik, kes ei ole võimeline viibima tavakambris. Seega esines erandlik asjaolu, mis tingis kaebaja ümberpaigutamise Viru Vanglasse. Alates 28.09.2009 on eelvangistushoone
19. osakond, kus kaebaja Tartu Vanglas viibis, ümber ehitatud süüdimõistetute avatud sektsiooniks. Kuna kaebaja puhul on tegemist vahistatuga, siis ei olnud võimalik teda sellesse sektsiooni jätta. Apellatsioonkaebuses on ette heidetud ka seda, et kaebajat ei teavitatud õigeaegselt vastuvõetud haldusaktist. Kaebaja suhtes tehti vaidlustatud haldusakt 17.09.2009 ja talle tutvustati seda 18.09.
20. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et tal puudus võimalus tutvuda haldusaktiga. Kaebaja on ise tunnistanud, et talle tutvustati vaidlustatud haldusakti. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et tegemist ei ole mahuka haldusaktiga, mis nõuaks pikemat aega sellega tutvumiseks. Haldusaktis olid välja toodud ka selle andmise alused. Kuidagi ei saa nõustuda sellega, et kogu tegevus viitab sellele, et selle eesmärgiks oli kaebaja kiiresti üle viia Viru Vanglasse. Tartu Vanglal puudus informatsioon selle kohta, millise aja jooksul vastustaja Tartu Vangla taotluse kaebaja ümberpaigutamiseks lahendab. Seda, et kaebaja viidi ühest vanglast teise üle samal päeval, kui talle tutvustati vaidlustatud haldusakti, ei saa kuidagi rikkuda tema õigusi. Antud asjaolu võis olla tingitud sellest, et sel päeval toimus kinnipeetavate transport Tartu Vangla ja Viru Vangla vahel ning seoses sellega viidi kaebaja ka üle. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et kaebaja ümberpaigutamisega vähenes tema kaitseõiguse realiseerimine. Kaebajal on õigus oma kaitsjaga suhelda ka telefoni teel ning seega puudub pidev vajadus kohtuda kaitsjaga reaalselt. Samuti on Tartu Maakohus tema kriminaalasja lahendanud kohtuotsusega ja seega ei ole enam vajalik kaebaja korduv transportimine kriminaalasja istungile maakohtus. Haldusasjades on kaebajal võimalik esitada Tartu Halduskohtule taotlus, et kohtuistungid toimuksid kaugkohtuistungitena tervisliku seisundi tõttu. Ringkonnakohus märgib ka seda, et kaebajal ei ole võimalik valida vanglat, millises ta soovib karistust kanda. Samuti ei ole Eesti vahemaid arvestades võimalik väita, et ka kokkusaamised oleks sellega raskendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajat ei olnud ära kuulatud enne haldusakti andmist, ei oleks ärakuulamisõiguse rikkumine toonud kaasa teistsugust haldusakti, kuna ümberpaigutamine oli seotud ümberkorraldustega Tartu Vanglas. Samuti ei saanud HMS § 58 rikkumine mõjutada asja otsustamist. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 250 krooni) tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi