KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2239 Haldusasi S.R. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks seoses talle vangla tegevusetuse tulemusena tekitatud tervisekahjustusega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- veebruari 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tartu Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - S.R. Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu
- veebruari 2010 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta S.R. kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Apellandi poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Kinnipeetav S.R. viibis perioodil 03.03.2009-17.08.2009 Tartu Vanglas kõrgendatud julgeolekunõuetele vastavas kambris (kartserikambris) nr 1004 seoses varasemate enesevigastustega. Kambrist oli kõrgendatud ohutusnõuete tagamiseks eemaldatud osa valgustitest. 03.08.2009 esitas S.R. Tartu Vanglale taotluse kahju summas 990 000 krooni hüvitamiseks tervisekahju tekitamise eest sellega, et ta viibis kambris, kust oli seadusevastaselt eemaldatud laevalgustus ja ukse kohal oli vaid üks öölamp, mille valgustus oli halb. Tartu Vangla jättis 05.10.2009 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
- S.R. esitas 08.10.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja perioodiks 03.03.2009-17.08.2009 kartserikambrisse, mille laest olid eemaldatud 3 lampi. Öövalgusti kambriukse kohal valgustas vaid öösel. Kambrisse minnes teavitas kaebaja kohe sellest probleemist kontaktisikut. Paari nädala pärast hakkasid kaebajal silmad kipitama ja vett jooksma Kaebaja esitas 16.04.2009 märgukirja Justiitsministeeriumile. 09.06.2009 vastas vangla direktor, et valgustust kontrollitakse ja probleem likvideeritakse. Kaebaja esitas 20.07.2009 uue märgukirja Tartu Vanglale, millele vastati, et lambid paigaldatakse sinna varsti tagasi, kuid seda ei tehtud. 10.08.2009 pöördus kaebaja uuesti Tartu Vangla poole märgukirjaga, millele vastati, et antud kamber on projekteeritud eriotstarbelise kambrina ning sellest tulenevalt on ehituslikele erisustele lisaks erinev ka valgustus. Kaebaja paigutati kartserikambrisse, sest selles kambris on kaamera ja kaebaja tunnistab, et ta oli suitsiidiohtlik. 26.08.2009 vastati kaebajale, et pärast kaebaja sealt kambrist teise kambrisse paigutamist pandi sinna parem valgustus. Kaebaja esitas kahjutasu nõude, kuna kahjustati tema silmanägemist. Silmad jooksid vett ja kipitasid, mis tähendab, et sellises kambris olemisega on talle kahju tekkinud. Kaebaja palus hüvitise välja mõista kohtu äranägemisel.
- Tartu Vangla oli seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning vaidles sellele vastu, leides, et S.R. kahjunõude rahuldamiseks ei ole alust, kuna kaebajale ei ole tervisekahjustust vangla tegevuse (tegevusetuse) ja süü läbi tekkinud. S.R. ei ole tema enda poolt viidatud perioodil arstile väliselt nähtavaid probleeme silmadega olnud. Samuti ei ole ta ise avaldanud, et tal on silmadega probleeme ega ole soovinud ka silmaarsti vastuvõtule saamist. 25.11.2009 käis S.R. silmaarstil, kus talle tehti nägemise kontroll. Mõlema silma nägemine oli normaalne. Diagnoositi silma sidekesta põletik, mis ei teki halvast valgustusest, vaid seda tekitavad bakterid või viirused. S.R. oli perioodil märts-august 2009 meedikutega kokkupuuteid pidevalt, seega oli tal vajaduse korral piisavalt võimalusi teavitada vangla meditsiinitöötajaid oma väidetavast probleemist silmadega. Kaebajale ei ole tervisekahjustuse näol mittevaralist kahju tekkinud. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus rahuldas
- veebruari 2010 otsusega kaebuse ja mõistis Tartu Vanglalt S.R. kasuks välja mittevaralise kahjuna 500 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vastustaja 09.06.2009 vastanud kaebaja märgukirjale, et puuduste tuvastamisel kambri nr 1004 valgustuses likvideeritakse puudused esimesel võimalusel. 18.08.2009 vastuses kaebajale tunnistati uute valgustite vajalikkust kambris nr
- Seega on vastustaja ise sisuliselt tunnistanud vaidlusaluse toimingu õigusvastasust. 26.08.2009 vastuses kaebajale teatati, et 25.08.2009 paigaldati erandkorras kambrisse nr 1004 üks tugevam lisavalgusti. Lisavalgusti paigaldamine ei saanud aga kaebaja probleemi lahendada, kuna kaebaja paigutati juba 17.08.2009 kambrist nr 1004 ümber teise kambrisse. Eelpoolnimetatud tõenditega on tõendatud, et kambri nr 1004 valgustus ei vastanud kehtestatud normidele ja vastustaja likvideeris puuduse alles pärast seda, kui kaebaja oli kambrist nr 1004 ära viidud. Seega on vastustaja rikkunud kaebaja õigust tervise kaitsele, kuna paigutas kaebaja puuduliku valgustusega kambrisse. Konkreetsed tagajärjed kaebaja nägemisele ei pruukinud olla tuvastatavad koheselt, sest vastustaja on tõendanud, et kaebaja nägemine oli normis. Vaatamata sellele on tõendatud, et kaebajale tekitati füüsilisi kannatusi, kuna ta oli sunnitud 2 viibima kambris ebapiisava valgustuse tingimustes. Eeltoodut saab käsitleda mittevaralise kahjuna, kuna ebapiisav valgustus kambris võis kahjustada kaebaja tervist, mis ei pruugi olla tuvastatav vahetult pärast kahjulike mõjutuste lakkamist. Vastustaja tegevusetuse ja mittevaralise kahju vahel esineb põhjuslik seos. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Kaebaja on valgustusele kehtestatud nõuetele mittevastavas kambris viibinud üle 5 kuu, seda valdavalt küll suvel, kuid samas on kaebaja taolisse kambrisse paigutamise tinginud ka kaebaja enda tegevus (enesevigastamine), mistõttu on kohtu arvates õiglaseks hüvitiseks 500 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Tartu Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- veebruari 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, hinnanud asjas kogutud tõendeid ebaõigesti ja rikkunud menetlusnorme. Halduskohus rikkus HKMS § 19 lg-t
- S.R. taotles kahju hüvitamist talle tervisekahjustuse tekitamise eest. Kohtumenetluse käigus leidis tõendamist, et kaebaja nägemine on korras ja kaebajal
- a novembris diagnoositud silmade probleem oli tingitud viirustest või bakterist, mitte kambri nr 1004 ebapiisavast valgustatusest. Halduskohus kohaldas ebaõigesti riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-t 1 ja § 9 lg-t 1, leides, et kaebajale tuleb välja mõista kannatuste näol tekkinud mittevaraline kahju. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ka valu ja kannatus ei tähenda alati veel mittevaralise kahju tekkimist. Kuna S.R. tervisekahjustust tekkinud ei ole ja tulevikus tekkida võiva tervisekahjustuse eest mittevaralise kahju hüvitamist ette nähtud ei ole, puudus halduskohtul materiaalõiguslik alus S.R. oletusliku tagajärjena tekkiva mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Halduskohus rikkus ka HKMS § 16 lg-d 2 ja
- Nõustuda ei saa järeldusega, et vangla tegevusetuse ja kaebajal tekkinud mittevaralise kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Halduskohtu otsusest ei selgu, miks pole arvestatud vangla esitatud tõendiga, milleks on meili teel toimunud kirjavahetus meditsiiniosakonna arstiga dr M. Maidlaga, kes kinnitas, et S.R. diagnoositud silmapõletik ei teki halvast valgustusest, vaid selle tekitajaks on viirused ja bakterid. Kuna halduskohus leidis, et kaebajal tekkinud mittevaraline kahju on vangla pikaajalise tegevusetuse tagajärg, märgib vangla, et vaidlusalusest perioodist 03.03.2009-17.08.2009 viibis kaebaja Tartu Vanglas ainult kuupäevadel 03.03.2009-05.03.2009; 25.03.2009-15.04.2009; 13.05.2009-27.05.2009; 10.06.2009-17.06.2009 ja 15.07.200917.08.2009, seega vähem kui poole ajast. Ülejäänud aja viibis S.R. arstide korraldusel Tallinna Vangla haiglas, kus oli olemas ka silmaarst ning vajadusel võimalik saada ka ravi. Samas puuduvad kaebaja meditsiinikaardis märked, et ta selliste probleemidega arstide poole, s. h Tallinna Vangla haigla arstide poole oleks pöördunud. Sellest saab järeldada, et kaebajal tegelikkuses selliseid kannatusi ja tervisekahjustust, mis annaks aluse mittevaralise kahju hüvitamiseks, ei tekkinud.
- S.R. ei esitanud kohtu poolt antud tähtajaks vastust Tartu Vangla apellatsioonkaebusele. 06.05.2010 esitatud kirjalikus seisukohas märgib kaebaja, et tema arvates on apellatsioonkaebus põhjendamatu ning Tartu Halduskohtu otsus tuleks jõusse jätta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu
- veebruari 2010 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab S.R. kaebuse rahuldamata. 3
- Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt taotles S.R. Tartu Vanglalt kahju hüvitise 990 000 krooni väljamõistmist põhjusel, et temale on tekitatud tervisekahju (nägemise halvenemine, silmavalu, silmad vesised) sellega, et ajavahemikul 03.03.2009-17.08.2009 viibis ta kambris nr 1004 (kartserikamber), kus laes lampi ei olnud ja kambri ainus lamp oli kambriukse kohal, mistõttu ei vastanud kambri valgustus nõuetele ning kehv valgustus rikkus tema silmi. Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (tl 6-7) soovis S.R. saada kahju hüvitist samuti selle eest, et vangla on talle tekitanud tervisekahjustuse, paigutades ta kambrisse, kus ei olnud laevalgustust. Algse, Tartu Vanglale esitatud taotluses märgitud kahju hüvitise summa osas (990 000 kr) märkis kaebaja, et võttis sellist rahasummat nõudes arvesse ka võimalikud tulevikus tekkivad ravikulud (prillid, kontaktläätsed, silma laseroperatsioon, ravimid) ning selle, et tegemist on pöördumatu tervisekahjustusega silmanägemise kadumine täielikult või sellises osas, mis takistab endale ise elatist hankida). 08.11.2009 loobus kaebaja 990 000 krooni väljanõudmisest ja palus kohtul mõista hüvitis välja omal äranägemisel. Halduskohus rahuldas kaebuse ja mõistis kaebaja kasuks välja 500 krooni põhjendusega, et 18.08.2009 vastuses kaebajale tunnistas vangla uute valgustite vajalikkust kambris nr 1004, millega on vastustaja ise sisuliselt tunnistanud oma toimingu õigusvastasust ja seda, et kambri nr 1004 valgustus ei vastanud kehtestatud normidele. Tartu Vangla rikkus kaebaja õigust tervise kaitsele, paigutades ta puuduliku valgustusega kambrisse. Konkreetseid tagajärgi kaebaja nägemisele ei ole küll tuvastatud, sest vastustaja on tõendanud, et kaebaja nägemine on normis, kuid vaatamata sellele on kaebajale tekitati füüsilisi kannatusi, kuna ta oli sunnitud lugema ebapiisava valgustuse tingimustes. Eeltoodut käsitles halduskohus mittevaralise kahju hüvitamise alusena, leides et ebapiisav valgustus kambris võis kahjustada kaebaja tervist, mis aga ei pruugi olla tuvastatav vahetult pärast kahjulike mõjutuste lakkamist.
- Ringkonnakohus halduskohtu sellise seisukohaga ei nõustu ja leiab, et mittevaralise kahju (tervisekahju) hüvitamise kaebuse rahuldamiseks ei ole käesoleval juhul alust. VangS § 45 lg 1 järgi peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Asjas ei ole vaidlust selles, et viibides perioodil 03.03.09-17.08.09 Tartu Vanglas, paigutati S.R. kambrisse nr 1004 (kartserikamber), mille laes ei olnud laevalgustust, kuid kambris oli loomuliku valgustatuse tagamiseks aken ja ukse kohal töökorras lamp. Apellatsioonkaebuses on Tartu Vangla täiendavalt välja toonud, et vaidlusalusest perioodist 03.03.09-17.08.09 viibis S.R. Tartu Vanglas kambris 1004 tegelikult üksnes kuupäevadel 03.03.09-05.03.09, 25.03.09-15.04.09, 13.05.09-27.05.09, 10.06.09-17.06.09 ja 15.07.09-17.08.09, seega vähem kui poole perioodist 03.03.09-17.08.09, viibides ülejäänud ajal Tallinna Vangla haiglas. S.R. ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Kuna kambris nr 1004 puudus laes valgustus ja õhtusel ajal valgustas kambrit üksnes üks kambri ukse kohal olev lamp, siis on tõenäoline, et viidatud kambris ei olnud tagatud sellise kunstliku valgustuse olemasolu, mis oleks vajadusel kindlustanud ruumi piisava valgustatuse ka õhtusel ajal. Arvestades vaidlusalust perioodi (märts-august) ja seda, et kambris oli aken ning üks kunstlikku valgust andev lamp, ei pea ringkonnakohus tõenäoliseks seda, et ka päevasel ajal ei olnud ruum piisavalt valgustatud selleks, et seal saaks lugeda. RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib isik mittevaralise kahju rahalist hüvitamist nõuda süüliselt 4 väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise eest, au või hea nime teostamise korral. Seega peavad tulenevalt RVastS § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg-st 5 mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks olema korraga täidetud järgmised eeldused: haldusorgani tegevus peab olema olnud õigusvastane, see tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse, haldusorgani tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos, tekkinud kahju ei ole kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega, haldusorgani tegevus peab olema alandanud isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud talt vabaduse, rikkunud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust või teotanud tema au või hea nime, isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline. Antud asjas võib nõustuda halduskohtuga selles, et Tartu Vangla on käitunud õigusvastaselt, jättes kambris nr 1004 tagamata piisava kunstliku valgustuse. Samas ei ole millegagi tõendatud, et kaebajale on tekkinud tema poolt väidetav tervisekahju. Kaebaja on küll korduvalt pöördunud märgukirjadega vangla poole, väites, et kambri nr 1004 valgustus ei vasta nõuetele, kuid kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt ei ole S.R. ajavahemikul 03.03.09-17.08.09 kordagi pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole kaebustega selle kohta, et tal on ebapiisavast valgustusest tulenevalt hakanud silmad valutama, vett jooksma või on tema nägemine halvenenud. Asjaolu, et Tartu Vanglas kohapeal ei ole silmaarsti, ei oleks reaalsete kaebuste olemasolul saanud olla arsti poole pöördumisel takistuseks, sest Tartu Vangla selgituste kohaselt käib neil korra kvartalis Tallinna Vanglast kohal silmaarst ja tervisekaardi väljavõttest ei nähtu, et kaebaja oleks soovinud ka seda, et ta pandaks vaidlusaluse ajavahemiku jooksul või vahetult pärast seda kirja silmaarsti vastuvõtule. Ringkonnakohtu suulisel nõudmisel kohtule edastatud tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on S.R. ajavahemikul 03.03.09-17.08.09 pöördunud Tartu Vangla arstide poole või viibinud protseduuride tegemiseks meditsiiniosakonnas 48 korda ja enamus neist pöördumistest on olnud seotud sellega, et kaebaja on ennast ise järjepidevalt vigastanud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu viitab pigem sellele, et kaebajal vaidlusalusel perioodil tegelikult puudusid kaebused seoses nägemisega (silmavalu, silmad vesised, nägemise halvenemine). S.R. on viibinud silmaarsti vastuvõtul alles 25.11.2009 ning tema kaebuseks on olnud, et lugemise järel jooksevad silmad vett. Kaebaja nägemine on arsti diagnoosi järgi olnud korras (mõlemal silmal nägemine 1,0 s. o tegemist ei ole kaug- ega lühinägelikkusega) ning diagnoositud on üksnes väike pindmine infektsioon e. silmalaugu seestpoolt katva sidekesta põletik (konjuktiviit), mille raviks e. silma sidekesta niisutamiseks on määratud nn. kunstpisarad. Tartu Vangla arstid P. Paap ja M. Maidla on selgituseks Tartu Vangla 16.12.2009 kirjale vastanud (tl 40), et konjuktiviidi tekkepõhjuseks on tavaliselt viiruslik või bakteriaalne infektsioon ning võimalik kambri ebapiisav valgustus seda probleemi ei tekita. Halduskohus on otsuses märkinud, et kaebajale tekitati füüsilisi kannatusi, kuna ta viibis kambris ebapiisava valgustuse tingimustes ning eeltoodut saab käsitleda mittevaralise kahju väljamõistmise alusena, kuna ebapiisav valgustus kambris võis kahjustada kaebaja tervist, mis ei pruugi olla tuvastatav vahetult pärast kahjulikke mõjutuste lakkamist. Asja materjalidega ei ole aga tõendamist leidnud, et ajavahemikul 03.03.09-17.08.09, vahetult pärast seda või üldse oleks S.R. tekkinud tema poolt väidetud tervisekahjustus (nägemise halvenemine) või oleks esinenud selliseid füüsilisi kannatusi, mis tingiksid tervise kahjustamise eest hüvitise väljamõistmise. See, et 25.11.2009 on kaebajal diagnoositud konjuktiviit, mis väljendus selles, et kaebaja silmad jooksid lugemise järel vett, ei tõenda veel seda, et sarnane olukord oli ka perioodil 03.03.09-17.08.
- Toimiku materjalidest nähtuvalt paigutati kaebaja 17.08.2009 kambrist nr 1004 teise kambrisse ja seega oli ta enne 5 25.11.2009 viibinud teises, eeldatavalt valgustuse osas kõigile nõuetele vastavas kambris üle 3 kuu ja kambri nr 1004 tingimused ei saanud enam tema silmade olukorda mõjutada. Seega puudus halduskohtul õiguslik alus S.R. mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks, kuna pole tõendamist leidnud kaebajale tekkinud tervisekahju tulenevalt sellest, et ta viibis ajavahemikul 03.03.09-17.08.09 kambris nr 1004, mille laes ei olnud lampi. Asjaolu, et kambri nr 1004 laes ei olnud eelviidatud perioodil lampi, võib küll olla VangS § 45 lg 1 nõuete rikkumine, kuid ainuüksi haldusorgani õigusvastane tegevus ei anna alust kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olukorras, kus pole tõendatud kaebaja tervise kahjustamine RVastS § 9 lg 1 mõttes vangla õigusvastase akti või tegevuse tulemusena. Üksnes füüsiline kannatus, mis ei too kaasa RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärge, ei ole käsitatav mittevaralise kahju tekkimise alusena RVastS mõttes. Samuti ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamise aluseks asjaolu, et ringkonnakohus on kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse otsustamisel leidnud, et tegemist võib olla PS §-st 28 tuleneva õiguse (õigus tervise kaitsele) rikkumisega. Halduskohus leidis, et kuna vastustaja ei ole kohtumenetluses seda väidet ümber lükanud, tuleb hüvitis kaebaja tervise kahjustamise eest vastustajalt välja mõista. PS § 28 lg-st 1 tuleneb igaühe subjektiivne õigus saada teatud tingimustel abi tervise kaitseks, kuid nagu juba märgitud, ei ole kaebaja vaidlusalusel perioodil ega vahetult pärast seda pöördunud vangla või selle meditsiiniosakonna poole seoses sellega, et kambri nr 1004 laes ei ole lampe ja see kahjustab või on kahjustanud kaebaja tervist. Nagu juba eespool märgitud, ei ole tõendamist leidnud ka kaebaja väide, et tulenevalt kambri nr 1004 halvast valgustusest on talle vangla süül tervisekahjustus tekkinud.
- Kuna kaebaja on halduskohtu 07.12.2009 määrusega vabastatud riigilõivu tasumisest, jääb Tartu Vangla taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kaebajalt HKMS § 92 lg 10 alusel rahuldamata ning tasutud riigilõiv jääb Tartu Vangla enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 6 Maili Lokk