KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 23. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1522 Haldusasi Kalle Lehemetsa kaebus Konguta Vallavolikogu 18. mai 2009. a otsuste nr 119 ja 120 tühistamiseks ning Konguta Vallavolikogu vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse saamise avalduste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks või alternatiivselt Konguta Vallavolikogu toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2010. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Kalle Lehemetsa apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 8. september 2010 Menetlusosalised Kaebaja Kalle Lehemets, esindaja v. adv Tanel Pürn Vastustaja Konguta Vallavolikogu, esindaja Heldi Laks Kolmandad isikud Hardi Tarto, esindaja v. adv Cardo Soosaar ja OÜ Rannu Seeme RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Kalle Lehemetsa apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2010. a otsus ja saata asi Tartu Halduskohtule uueks läbivaatamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 23. oktoobrini 2010. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Majala külas asuvate maatükkide nr P19 ja P20 osas taotlesid kasutusvaldust FIE Kalle Lehemets, FIE Hardi Tarto ja OÜ Rannu Seeme. 3-09-1522 2. Konguta Vallavolikogu 18. mai 2009. a otsusega nr 119 otsustati eelistada ja kinnitada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana Majala külas asuva maatüki nr P 19 osas Hardi Tarto. Otsuse kohaselt eelistati H. Tartot teistele taotlejatele põhjusel, et maatükk nr P 19 piirneb H. Tarto omandis oleva kinnistuga ega piirne teiste taotlejate maaomandiga. Konguta Vallavolikogu 18. mai 2009. a otsusega nr 120 otsustati mitte kinnitada Majala külas vaba põllumajandusmaa maatüki nr P 20 saajat, kuna objektiivsetel alustel ei ole võimalik eelistada üht taotlejat teisele ja mitte teha maavanemale ettepanekut vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise kohta. 3. Kalle Lehemets esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Konguta Vallavolikogu otsuste nr 119 ja 120 tühistamiseks ning Konguta Vallavolikogu vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse saamise avalduste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks või alternatiivselt Konguta Vallavolikogu toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vastanud H. Tarto maareformi seaduse (MaaRS) § 233 lg-s 2 sätestatud maa kasutusvalduse saamise õigust omavale isikule kehtestatud nõuetele, kuna ta tegelikult põllumajandustootmisega ei tegele ning vaidlustatud otsuste tegemisel ei ole kaalutlusõigust õiguspäraselt teostatud. 4. Tartu Halduskohtu 10. veebruari 2010. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei riku Konguta Vallavolikogu vaidlustatud otsused K. Lehemetsa subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise otsustajaks on maavanem, mitte kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus on kasutusvaldusesse andmisel ainult eeltoimingute tegijaks. Antud juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid menetlustoiminguid lõpphaldusaktist eraldiseisvalt vaidlustada. Tegemist ei ole ka vallavolikogu poolt kasutusvalduse saajate nimekirja kinnitamisega, mida saaks lugeda eelhaldusaktiks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 52 lg 1 p 2 tähenduses. Asjaolu, et vallavolikogu on teinud oma eelistuse ja teinud ettepaneku maavanemale, ei tähenda, et maavanem on volikogu otsusega lõplikult seotud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. K. Lehemetsa apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohus on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lg-t 2, sest halduskohtu otsuses puuduvad sisulised põhjendused, mis puudutavad kaebust otsusele nr 120. Otsuse nr 120 osas on asjakohatu halduskohtu seisukoht, et K. Lehemetsa õigusi ei rikuta, kuna kasutusvaldusse andmise otsustab maavanem ning vaidlustada saab maavanema otsustust. Otsuse nr 120 tõttu ei edastatagi materjale maavanemale otsuse tegemiseks, millega rikuti K. Lehemetsa õigusi. Samuti ei ole otsuse nr 120 puhul asjakohane halduskohtu seisukoht, et tegemist on menetlustoiminguga, millel ei ole regulatiivset mõju ning mis ei ole kellegi jaoks õiguslikult siduv. Otsus nr 120 omab regulatiivset mõju ja on siduv.
- b)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud otsused ei riku K. Lehemetsa subjektiivseid õigusi. K. Lehemets on põllumajandusliku tootmisega tegelev isik, kes on esitanud avalduse vaba põllumajandusmaa saamiseks. Teiste kandidaatide mittekvalifitseerumisel saaks ta oma avalduses väljendatud huvi realiseeritud. Mitteõiguspäraste otsuste tegemine on seega käsitletav K. Lehemetsa subjektiivsete õiguste rikkumisena.
- c)Menetluslik rikkumine muudab antud juhul haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamise tagantjärele võimatuks. Maavanema kontroll vaidlustatud otsuste üle on piiratud, kuna 2 3-09-1522 maavanem saab kontrollida eelkõige formaalseid asjaolusid. Maavanema kontroll tegelikule põllumajanduslikule tootmisele hinnangu andmise üle on raskendatud ning ebaotstarbekas, sest see ülesanne on pandud kohalikule omavalitsusele. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei saaks esile toodud asjaoludel taolist menetlustoimingut vaidlustada.
- d)Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et maavanema otsust tutvustatakse vaid maatüki saajale. Kui seadusandja mõte oleks olnud lükata otsuse sisuline kontroll ning vaidlustamise võimalus maavanema tasandile, siis pidanuks sätestama kohustuse tutvustada maavanema otsust ja põhjendusi ka nimekirja kandmata jäänud isikutele ja isikutele, keda ei eelistatud.
- e)Riigikohtu halduskolleegiumi 26. veebruari 2009. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-96-08 võib teha järelduse, et kui haldusaktis on tegemist vallavolikogu eelistuse väljendamisega, on see vaidlustatav.
- f)Halduskohus oleks pidanud andma sisulise hinnangu asjaoludele, sh ka vaidlustatud otsuste õiguspärasusele. Kui kohus leidis, et tegemist ei ole haldusaktidega, tulnuks tuvastada toimingute õigusvastasus ning kohustada vastustajat küsimust uuesti lahendama. 6. Konguta Vallavolikogu vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Esitatud dokumentidest lähtuvalt vastab H. Tarto vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejatele sätestatud nõuetele.
- b)Otsuse nr 120 tegemisel on volikogu lähtunud Maa-ameti poolt omavalitsustele ja maavalitsustele saadetud juhistest vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmist puudutavate küsimuste kohta. Kui taotlejaid ei ole võimalik objektiivsetel alustel eelistada, siis ei ole vallavolikogul võimalik teha maavanemale ettepanekut maa kasutusvaldusesse saaja kohta ja vaba põllumajandusmaa jääb kasutusvaldusesse andmata. Ka MaaRS § 233 lg-st 6 tulenevalt on taotlejate eelistamine volikogu õigus, mitte kohustus. Juhul, kui taotlejaid eelistada ei ole võimalik, teeb volikogu maavanemale ettepaneku jätta vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmata.
- c)Halduskohus on õigesti leidnud, et vaidlustatud otsuste näol ei ole tegemist haldusaktidega. Lõplik otsustamisõigus mõlema volikogu otsuse puhul on maavanemal. Maavanemal on kohustus kontrollida talle esitatud andmeid ka sisuliselt ja kaaluda, kas ta nõustub volikogu ettepanekuga või mitte. Kui maavanem leiab, et volikogu otsused on valed, saadab ta otsused tagasi. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige väide, et otsus nr 120 on lõplik ja seetõttu siduv ning seega ka vaidlustatav.
- d)Ebaõige on K. Lehemetsa ootus, et H. Tarto mittekvalifitseerumisel on tal võimalus vaidlusaluseid maatükke ise kasutama hakata. Juhul, kui kohus või maavanem otsustab, et H. Tarto ei ole põllumajandusliku tootmisega tegelev isik, jääksid mõlemad maatükid kasutusvaldusesse andmata, kuna ei ole võimalik eelistada ühte taotlejat teisele.
- e)Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et kuna K. Lehemets ei toonud välja, milles seisneb tema põhjendatud huvi ja volikogu otsuste õigusvastasus, puudub ka vajadus anda hinnangut vaidlustatud otsuste õiguspärasusele. 7. Kolmas isik H. Tarto leiab vastuses, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja halduskohtu otsus tühistada osas, milles halduskohus ei tühistanud otsust nr 120 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada otsus nr 120. Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt on õige halduskohtu seisukoht, et otsus nr 119 ei riku K. Lehemetsa subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi, sest maavanem ei ole otsusega nr 119 õiguslikult seotud. Otsus nr 120 on õiguslikult siduv ja omab taotlejate jaoks regulatiivset mõju. Seega on tegemist haldusaktiga, mille tühistamist oli K. Lehemetsal võimalik halduskohtus taotleda. Otsus nr 120 on õigusvastane ja tuleb tühistada põhjusel, et MaaRS §-s 233 ei ole sätestatud, et kohalik omavalitsus võib keelduda 3 3-09-1522 vaba põllumajandusmaa seaduses sätestatud nõuetele vastavate isikute kasutusvaldusesse andmisest põhjusel, et ei ole võimalik eelistada ühte taotlejat teisele. 8. Kolmas isik OÜ Rannu Seeme apellatsioonkaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. K. Lehemetsa apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Halduskohus leidis, et vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetluses vallavolikogu poolt isikute vahel eelistuse langetamine ja maavanemale ettepaneku tegemine on menetlustoiming, mida ei saa iseseisvalt vaidlustada. Riigikohtu halduskolleegium on MaaRS § 233 lg 6 alusel kohaliku omavalitsuse poolt maavanemale tehtava ettepaneku õiguslikku olemust käsitlenud 21. juuni 2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-39-10. Riigikohus asus seisukohale, et sellise ettepaneku näol on tegemist menetlustoiminguga, mis on vaidlustatav ja mille õiguspärasust tuleb halduskohtul hinnata (p-d 11-23). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning kohtuotsus tuleb tühistada. Kuna halduskohus ei ole vaidlustatud otsuste sisulist õiguspärasust hinnanud, ei pea ringkonnakohus võimalikuks ise selles osas seisukohta võtta, sest see kahjustaks menetlusosaliste õigust neis küsimustes kohtuotsuse peale edasi kaevata vastavalt kolmeastmelisele kohtusüsteemile. Ka kolmanda isiku esindaja poolt ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohad käsitlevad küsimusi, mida ei ole halduskohus lahendanud, mistõttu ei pea ringkonnakohus võimalikuks nende osas oma seisukohta võtta. Asi saadetakse tervikuna uueks lahendamiseks halduskohtule. 10. Halduskohtu etteheidet põhjendatud huvi väljatoomata jätmise kohta peab ringkonnakohus põhjendamatuks, kuna asja materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks andnud kaebajale täiendava võimaluse põhjendatud huvi väljatoomiseks. Liiatigi järeldub kaebuse täpsustatud taotlusest (tl 117p), et kaebaja soovib ka vallavolikogu kohustamist asja uueks läbivaatamiseks. Seega on tegemist kohustamisnõudega, mis hõlmab õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kohustamisnõude esitamise eelduseks on HKMS § 7 lg-st 1 tulenevalt kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, mitte põhjendatud huvi. 11. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et halduskohus ei ole eraldi käsitlenud vallavolikogu otsuse nr 120 õiguslikku olemust ning selgesõnaliselt küsimust, kas see võib kaebaja õigusi rikkuda. Kuna halduskohtu otsus tühistatakse täies ulatuses ja asi saadetakse halduskohtule uueks läbivaatamiseks, ei võta ringkonnakohus selles osas oma seisukohta. 12. Ringkonnakohtu istungil esitas Kalle Lehemets taotluse apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kokku summas 10817 krooni ja 80 senti. Kolmas isik Hardi Tarto esitas taotluse apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude 6156 krooni väljamõistmiseks. Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks tagasi halduskohtule, ei võta ringkonnakohus nende kulude väljamõistmise osas seisukohta. Agu Timmi Maili Lokk 4 Einar Vene