KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-614 Haldusasi Anita-Alide Selja ja Helju Nikkeri kaebus Kõpu Vallavalitsuse 20. mai 2008. a korralduse nr 45 ja 11.novembri 2008. a korralduse nr 83 ning Viljandi maavanema 22. augusti 2008. a korralduse nr 609 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Anita-Alide Selja ja Helju Nikkeri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebajad Anita-Alide Selg ja Helju Nikker, esindaja v. adv Eerik Entsik Vastustajad Kõpu Vallavalitsus, esindaja v. adv Margo Norman ja Viljandi maavanem Kolmas isik R.L. RESOLUTSIOON 1. Jätta Anita-Alide Selja ja Helju Nikkeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009. a otsus muutmata. 2. Jätta apellantide menetluskulu nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kõpu vallavalitsuse 20. mai 2008. a korraldusega nr 45 otsustati erastada Kõpu vallas Vanaveski külas asuv 13833 m2 suurune maaüksus Vanaveski Puhkebaasi omanikule M.M. 3-09-614 Viljandi Maavanema 22. augusti 2008. a korraldusega nr 609 erastati eelnimetatud 13833 m2 suurune maa M. M ja määrati erastamise tingimused. 4. septembril 2008 sõlmiti M. M ja Eesti Vabariigi vahel maa müügileping, asjaõigusleping ja hüpoteegi seadmise leping, 15. jaanuaril 2009 müüs M. M kinnistu R.L. Kõpu Vallavalitsuse 11. novembri 2008. a korraldusega nr 83 määrati Helju Nikkerile ja Anita-Alide Seljale 1,47 ha eest kompensatsioon kokku 5502 krooni. 2. H. Nikker ja A-A. Selg esitasid 23.detsembril 2008 Tartu Halduskohtule kaebuse Kõpu Vallavalitsuse 11. novembri 2008. a korralduse nr 83 tühistamiseks ning 24. märtsil 2009 kaebuse Kõpu Vallavalitsuse 20. mai 2008. a korralduse nr 45 ja Viljandi Maavanema 22. augusti 2008. a korralduse nr 609 tühistamiseks. Kaebuste põhjenduste kohaselt on kaebajad esitanud taotluse Kõpu vallas Vanaveski külas asuva Sollu-Veski 113 vesiveski hoone tagastamiseks ning mitmetes jõustunud kohtulahendites on tuvastatud, et vesiveski hoone tagastamise küsimus ei ole lõplikult otsustatud. Seetõttu on Vanaveski külas asuva 13833 m2 suuruse maaüksuse erastamist ja kaebajatele kompensatsiooni määramist puudutavad haldusaktid õigusvastased, rikkudes maareformi seaduse (MRS) § 20 lg-t 1. Lisaks puuduvad vaidlustatud haldusaktides faktilised ja õiguslikud motiivid, miks haldusorganid asusid antud olukorras maa erastamisele. Kaebajaid ei teavitatud maa ostueesõigusega erastamise kavatsusest ega kaasatud neid maa ostueesõigusega erastamise menetlusse, millega rikuti hea halduse põhimõtteid ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõikeid 1 ja 2. Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohtu 12. juuni 2001. a kohtuotsuses tuvastati RE Eesti Kütus (pankrotis) ja M. M vahelise vaidlusaluse vesiveski hoone ostu-müügi lepingu tühisus, oli vaidlusaluse maa erastamine M. M õigusvastane. Tartu Halduskohtu 25. märtsi ja 29.mai 2009. a määrustega liideti kaebused ühte menetlusse (haldusasi nr 3-09-614). 22. septembri 2009. a kohtuistungil esitasid kaebajad taotluse tühistamisnõude muutmiseks õigusvastasuse tuvastamise nõudeks. Põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel märkisid kaebajad kahju hüvitamise nõude esitamise tulevikus. 3. Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Varasemates kohtulahendites tuvastatu, et Sollu-Veski 113 vesiveski hoone tagastamise küsimus ei ole lõplikult otsustatud, ei ole antud asjas siduv, kuna halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 17 lg 1 kohaselt hindab kohus varasemalt jõustunud kohtulahendi motiivides tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega.
- b)Kõpu Vallavalitsuse 5. oktoobri 1995. a korraldust nr 111 kohtus varasemalt vaidlustatud ei ole, seega ei ole seda korraldust kohtu poolt tühistatud ja selle p-d 1 ja 2 on olnud maa erastamise ajal kehtivad sätted. Puudub selline kehtiv Kõpu Vallavalitsuse korraldus, millega oleks tühistatud vallavalitsuse 5. oktoobri 1995 a. korralduse nr 111 p-d 1 ja 2. Nähtuvalt Sollu-Veski 113 maa ja vara tagastamise toimikutest on vallavalitsus olnud seisukohal, et hoone mittetagastamine on otsustatud 1995. a-l. Eeltoodu alusel oli Kõpu Vallavalitsusel ja Viljandi maavanemal seaduslik õigus erastada maad hoone omanikule.
- c)Kõpu Vallavalitsuse 20. mai 2008. a korralduses nr 45 on puudulikult välja toodud maa erastamise faktilised asjaolud, kuid kuna kaebajad on saanud haldusakte vaidlustada kohtus, korraldus on arusaadav ja kontrollitav, ei anna ainult motiveeringu puudulikkus alust 2 3-09-614 korralduse õigusvastaseks tunnistamiseks. Ka asjaolu, et kaebajaid ei kaasatud vajalikul määral maa erastamise menetlusse ega saadetud neile vaidlustatud haldusakte, ei muuda korraldusi õigusvastaseks. Kaebajad ei ole olnud täielikus informeerimatuses hoone juurde maa erastamise menetluse osas, kuna vallavalitsus on 22. augustil 2007 saatnud neile piiride kulgemise ettepaneku Vanaveski puhkebaasi teenindusmaa määramiseks. Piiride kulgemise ettepaneku seletuskirjas on osundatud ka vallavalitsuse 5. oktoobri 1995. a korralduse nr 111 kehtivusele. Kaebajad vastuväiteid piiride kulgemise ettepanekule ei esitanud ega vaidlustanud seda ka kohtus.
- d)Ebaõige ja MRS § 23 lg-ga 2 vastuolus on kaebajate seisukoht, et enne maa erastamist tuleb kohalikul omavalitsusel võtta vastu haldusakt maa tagastamise osas. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt väljendanud seisukohta, et tagastamise saab otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt kindlaks määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb maad tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. H. Nikkeri ja A-A. Selja apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Ebaõige ja erinevates varasemates kohtuasjades tehtud otsustes tuvastatuga vastuolus on halduskohtu seisukoht, et Sollu-Veski 113 vesiveski hoone tagastamise küsimus on otsustatud Kõpu Vallavalitsuse 5. oktoobri 1995 a. korraldusega nr 111.
- b)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt puudub vaidlus selles, et M. M oli endise vesiveski omanikuks. H. Nikkeri ja A-A. Selja 23. märtsi 2009. a kaebuses on M.M. endise vesiveski omanikuks olemine sõnaselgelt vaidlustatud ning viidatud selle seisukoha aluseks olevatele Tallinna Linnakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustele, millega tuvastati RE Eesti Kütus (pankrotis) ja M.M. vahel sõlmitud ehitiste ostu-müügi tehingu tühisus. Kuna M.M. ei saanud tulenevalt jõustunud kohtulahenditest olla vesiveski hoone omanikuks, oli talle maa ostueesõigusega erastamine õigusvastane.
- c)Vaidlustatud haldusaktide vastuvõtmisel rikuti H. Nikkeri ja A-A. Selja suhtes hea halduse põhimõtteid ja HMS § 40 lõikeid 1 ja 2, kui nad jäeti menetlusse kaasamata ja ära kuulamata ning neile ei saadetud koheselt maa erastamist puudutavaid haldusakte.
- d)Vaidlustatud haldusaktid on sisuliselt kontrollimatud ja selliselt õigusvastased, kuna neis puuduvad igasugused faktilised ja õiguslikud motiivid, miks haldusorganid asusid maa erastamisele olukorras, kus ei olnud selge vesiveski hoone tagastamise küsimus ning H. Nikker ja A-A. Selg olid esitanud tagastamise osas mitmeid avaldusi.
- e)Õigusvastaselt võõrandatud Sollu-Veski 113 vesiveski hoone ning selle aluse ja teenindamiseks vajaliku maa tagastamise küsimust ei ole lõplikult lahendatud ega otsustatud kuni käesoleva hetkeni, mistõttu haldusorgan ei saanud tulenevalt MRS § 20 lg-st 1 asuda hoone juurde maad erastama. 5. Viljandi maavanema vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt oli Viljandi maavanemal seaduslik õigus erastada maad hoone omanikule. Ehitisregistri väljavõtte kohaselt oli M.M. 29. mai 2008 seisuga ja 22. augusti 2008. a korralduse nr 609 vastuvõtmise ajal Vanaveski Puhkebaasi hoonete omanik, kellele erastati maa maareformi seadusandluses maa ostueesõigusega erastamist sätestatut järgides. 6. Kõpu Vallavalitsuse vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused: 3 3-09-614
- a)Kõpu Vallavalitsuse vaidlustatud korraldused on seaduslikud ja kooskõlas varasemate haldusmenetluse otsustega, eriti 5. oktoobri 1995. a korraldusega nr 111. Apellatsioonkaebuse tuginemine erinevatele varasemalt tehtud kohtulahenditele ei ole põhjendatud, sest nende vaidluste objektiks ei ole kunagi olnud Kõpu Vallavalitsuse 5. oktoobri 1995. a korralduse nr 111 kehtivus.
- b)Arusaamatu on apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, et Kõpu Vallavalitsuse 5. oktoobri 1995. a korraldus nr 111 on kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse. H. Nikker ja A-A. Selg ei ole kunagi antud korraldust vaidlustanud. Vaidlust ei ole selle üle, et nad olid korraldusest teadlikud. Kõpu Vallavalitsuse 5. oktoobri 1995. a korraldus nr 111 ei kehtinud alates 7. oktoobrist 2005 kuni 12. märtsini 2007. Tartu Ringkonnakohtu 12. märtsi 2007. a otsusega aga tühistati korralduse nr 111 kehtetuks tunnistamise korraldus ja haldusakt kehtis edasi. 7. Kolmas isik R.L. apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Halduskohus on lõppkokkuvõttes õigesti jätnud A.-A. Selja ja H. Nikkeri kaebuse rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Asjas on määrava tähtsusega küsimus, kas vaidlusaluse Sollu-Veski hoone tagastamise küsimus on juba haldusaktiga lahendatud või mitte. Seda põhjusel, et kui Sollu-Veski hoone on juba otsustatud kaebajatele tagastamata jätta ning tegemist on kehtiva ning vaidlustamata haldusaktiga, siis ei saa nende õigusi riivata ega rikkuda hilisemad haldusaktid, millega erastatakse selle hoone juurde maa ja määratakse kaebajatele kompensatsioon. 10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Sollu-Veski hoone on otsustatud mitte tagastada Kõpu Vallavalitsuse 5. oktoobri 1995. a korraldusega nr 111. Selle korralduse p-ga 1 leiti, et Sollu-Veski 113 vesiveski hoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul ning p-ga 2 otsustati see hoone tagastamata jätta muuhulgas A. Seljale ja H. Nikkerile. Korralduse p-ga 3 määrati see vara kompenseerimisele (haldusasja 3-09-614 toimik, kd I, l 140). Hiljem on Kõpu Vallavalitsus võtnud vastu erinevaid haldusakte, millega see korraldus tühistatakse, kuid seejärel on tühistatud omakorda need tühistamise korraldused. Asjakohased on siinkohal järgmised korraldused: - 6. jaanuari 1999. a korraldusega nr 9 tühistatakse 5. oktoobri 1995. a korraldus nr 111 (Sollu-Veski 113 toimik, kd I, l 133); - 28. mai 1999. a korraldusega nr 73 muudeti 6. jaanuari 1999. a korraldust nr 9 selliselt, et tühistati vallavalitsuse 5. oktoobri 1995. a korralduse nr 111 p 3 (samas, l 150); - 17. veebruari 2000. a korraldusega nr 11 tühistati muuhulgas nii vallavalitsuse 6. jaanuari 1999. a korraldus nr 9, 28. mai 1999. a korraldus nr 73 kui 5. oktoobri 1995. a korralduse nr 111 p 3 (samas l 172). Järelikult jäid pärast viimatinimetatud, 17. veebruari 2000 korraldust nr 11 endiselt kehtima 5. oktoobri 1995. a korralduse nr 111 p-d 1 ja 2, millega leiti, et vesiveski hoone ei ole endisel individualiseeritaval kujul säilinud ja kaebajatele tagastamisele ei kuulu. Selle haldusakti osa kehtivust kinnitab ka asjaolu, et 7. oktoobri 2005. a korraldusega nr 95 tühistas Kõpu Vallavalitsus uuesti 5. oktoobri 1995. a korralduse nr 111 p-d 1 ja 2 (haldusasja 3-09-64 toimik, kd I, l 139. Kuid see haldusakt tühistati Tartu Ringkonnakohtu 12. märtsi 2007. a 4 3-09-614 otsusega haldusasjas nr 3-06-123 ning järelikult taasjõustus jällegi algne, 5. oktoobri 1995. a korraldus nr 111 p-de 1 ja 2 osas. Seniajani ei ole selle haldusakti kehtivust selles osas kõrvaldatud. Apellandid ei ole näidanud halduskohtu ja ringkonnakohtu poolt käsitletud haldusaktidele ja kohtulahenditele lisaks mingisuguseid haldusakte või kohtulahendeid, mis oleksid korralduse nr 111 p-de 1 ja 2 kehtivuse kõrvaldanud. Järelikult on tegemist kehtiva haldusaktiga. 11. Väites, et 5. oktoobri 1995. a korralduse nr 111 p-d 1 ja 2 ei kehti, viitavad apellandid eeskätt erinevatele kohtuotsustele, mille põhjendavas osas oleks see justkui tuvastatud. Samas ei ole vaidlust selles, et ühtegi jõustunud kohtulahendit, mille resolutiivosaga oleks korraldus nr 111 tühistatud, ei ole. Õiguslikke tagajärgi saab kaasa tuua üksnes kohtuotsuse resolutiivosa (vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. oktoobri 2007. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-07, p 14). Kohtuotsuse motiivides tuvastatud asjaoludel või kohtu poolt tehtud järeldusel õiguslikku olukorda kujundavat tagajärge ei ole. Asjaolud, mis on tuvastatud varasema kohtulahendi motiivides, tuleb vajaduse korral uuesti tuvastada ning hinnata kogumis teiste tõenditega (HKMS § 17 lg 1). Käesoleval juhul näitab eelnevalt välja toodud haldusaktide ja kohtuotsuste kirjeldus üheselt seda, et 5. oktoobri 1995. a korralduse nr 111 p-d 1 ja 2 on kehtiv regulatsioon. Apellantide poolt viidatud erinevate kohtuotsuste põhjendustes ei olnud kõiki neid haldusakte käsitletud ega neile tähelepanu pööratud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et 5. oktoobri 1995. a korralduse nr 111 p-d 1 ja 2 on kehtivad ja seega on otsustatud Sollu-Veski vesiveski hoone tagastamata jätta hoolimata sellest, et varasemalt on mõnes kohtulahendis nenditud, et SolluVeski hoone tagastamise küsimust ei ole lõplikult otsustatud. 12. Nõustuda ei saa apellantide seisukohaga, et käesolevaks hetkeks on 5. oktoobri 1995. a korraldus nr 111 kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse. Haldusakti kehtivuse lõppemise viisid on sätestatud HMS § 61 lg-s 2 ning ühtegi neist alustest käesolevas asjas ei esine. Nagu eelnevast nähtus, on korralduse nr 111 p-d 1 ja 2 kehtivad. 13. Seega on Sollu-Veski hoone tagastamata jätmine otsustatud 5. oktoobri 1995. a korraldusega nr 111 p-dega 1-2. See on selles osas kehtiv haldusakt, seda ei ole vaidlustatud ning käesolevaks ajaks on selle vaidlustamise tähtajad kaebajate jaoks ilmselgelt möödunud. HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on kehtiv haldusakt ka Kõpu Vallavalitsuse jaoks siduv haldusakt ning tal oleks võimalik Sollu-Veski hoone tagastamise osas teistsugusele lahendusele jõuda üksnes juhul, kui ta tunnistaks eelnevalt kehtetuks oma 5. oktoobri 1995. a korralduse nr 111, arvestades sealjuures haldusmenetluse seaduse § 64-70 sätestatud regulatsiooni. Sellise lahenduse ohtu millestki ei ilmne. 14. Seega on Sollu-Veski hoone kaebajatele tagastamata jätmine lõplikult otsustatud ning kaebajate õigusi ei saa kaebuses toodud põhjendustel rikkuda Kõpu Vallavalitsuse 20. mai 2008. a korraldus nr 45 ja Viljandi maavanema 22. augusti 2008. a korraldus nr 609, millega erastati maa M.M. Need aktid ei saa rikkuda kaebajate õigust hoone tagasisaamiseks, kuna hoone tagastamata jätmine on otsustatud 5. oktoobri 1995. a korraldusega nr 111. Seetõttu tuleb kaebus nende haldusaktide osas rahuldamata jätta põhjusel, et kaebuses kirjeldatud õigust hoone tagastamiseks kaebajatel enam ei ole ning järelikult ei saa vaidlustatud haldusaktid kuidagi seda kaebajate õigust rikkuda. Muid kaitstavaid õigusi, mida võisid eeltoodud maa erastamise korraldused rikkuda, ei ole kaebajad menetluse kestel välja toonud ning neid ei näe ka ringkonnakohus. 5 3-09-614 Samal põhjusel jääb rahuldamata ka kaebus Kõpu Vallavalitsuse 11. novembri 2008. a korralduse nr 83 suhtes, millega määrati kaebajatele tagastamata jäänud maa eest kompensatsiooni. Ka selle korralduse vaidlustamisel on kaitstava õigusena näidatud eeskätt õigus vaidlusaluse hoone tagastamiseks. Kuna seda õigust kaebajatel ei ole, ei saa see korraldus seda õigust rikkuda. Kuna kaebus jääb rahuldamata põhjusel, et vaidlustatud haldusaktid ei saa kaebajate poolt näidatud õigusi rikkuda, siis ei anna ringkonnakohus hinnangut sellele, kas vaidlustatud haldusaktid on kaebajate toodud põhjendustel õigusvastased või mitte (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-64-00, p 1). Kui haldusakt ei riku isiku õigusi, jääb kaebus rahuldamata ka tuvastamiskaebuse puhul ilma, et antaks hinnang haldusakti õiguspärasusele (vt nt Riigikohtu üldkogu 19. aprilli 2004. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-46-03, p 34 jj). Seega tuleb A.-A. Selja ja H. Nikkeri apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. 15. Halduskohtule esitatud kaebusest võib lisaks seoses korraldusega nr 83 välja lugeda ka väidet, et kompensatsiooni määramise korraldus nr 83 on õigusvastane põhjusel, et kompensatsiooni määramisele ei eelnenud vajalikke haldusakte, mistõttu võib olla rikutud A.A. Selja ja H. Nikkeri õigust maa tagastamiseks suuremas ulatuses ning kompensatsiooni määramise korraldus nr 83 on seega õigusvastane. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kõpu Vallavalitsuse 20. aprilli 2001. a korraldusega nr 46 tagastati kaebajatele kokku 44,23 ha maad ning otsustati mitte tagastada ligikaudu 21,4 ha maad, mis kuulub kompenseerimisele. Vanaveski puhkebaasi teenindamiseks vajaliku maa tagastamine otsustati lahendada pärast hoonega seotud kohtuvaidluste lõppemist. (Sollu-Veski 113 toimik, kd I, l 235). 14. augustil 2007 on koostatud Vanaveski puhkebaasi teenindusmaa määramise piiride kulgemise ettepanek, mille kohaselt on teenindusmaa suuruseks ligikaudu 1,5 ha. Piiride kulgemise ettepanek on saadetud ka kaebajatele (haldusasja 3-09-614 toimik, kd 1, l 99-101). Kaebajad sellele ei reageerinud. Puhkebaasi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks määrati 13833 m2 Kõpu Vallavalitsuse 20. mai 2008. a korraldusega nr 45. Seega olid täidetud maa erastamise ja kompenseerimise eeldused. Asjaolu, et selgesõnaliselt ei olnud vormistatud puhkebaasi teenindamiseks vajaliku maa tagastamata jätmise korraldust, ei ole käesoleval juhul kompensatsiooni määramise korralduse nr 83 tühistamise aluseks, kuna millestki ei nähtu, et see oleks võinud viia teistsugusele lahendusele (haldusmenetluse seaduse § 58). Seetõttu ei ole alust pidada Kõpu Vallavalitsuse 11. novembri 2008. a korraldust nr 83 kaebajate toodud põhjendustel õigusvastaseks. Lisaks ei ole neil motiividel halduskohtu otsust apellatsioonkaebuses vaidlustatud. 16. Eeltoodust tulenevalt jääb A.-A. Selja ja H. Nikkeri apellatsioonkaebus täielikult rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellantide menetluskulud jäävad nende endi kanda. Agu Timmi Maili Lokk 6 Einar Vene