KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-3061 Haldusasi Aivo Küti kaebus Tartu Vangla 20.10.2009 käskkirja nr 1-4/1601 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- märtsi 2010 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aivo Küti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Aivo Kütt Vastustaja - Tartu Vangla Jätta Aivo Küti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
- märtsi 2010 otsus muutmata. Aivo Küti poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Tartu Vangla neljanda üksuse juhi K. Timmuski 20.10.2009 käskkirjaga nr 1-4/1601 määrati kinnipeetav Aivo Kütile distsiplinaarkaristuseks noomitus vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 4 sätestatud nõude süülise rikkumise eest. Käskkirja kohaselt seisnes rikkumine selles, et 04.10.2009 kella 09.45 paiku kambris nr 3070 avastati läbiotsimise käigus, et A. Kütt omab kahte paari pruune vormipükse, millele olid tehtud taskuaugud ja sisse õmmeldud vangla vormisärgi materjalist taskud. 02.11.2009 esitas A. Kütt Tartu Vanglale vaide, kuna ta ei olnud distsiplinaarkaristusega nõus. 09.12.2009 jättis Tartu Vangla direktor oma vaideotsusega nr E5 499 A. Küti vaide rahuldamata.
- A. Kütt esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vangla neljanda üksuse juhi K. Timmuski 20.10.2009 käskkiri nr 1-4/1601 tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja vormipükstele vormisärgist taskuid õmmelnud. Samuti olid tema ja kambrikaaslase vormisärgid 04.10.2009 toimunud läbiotsimise ajal olemas ja terved, mistõttu ei saanud kaebaja valmistada vangla vormisärgist taskuid.
- Tartu Vangla palus jätta A. Küti kaebuse rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on kaebaja poolt distsiplinaarsüüteo toimepanemine tõendatud sellega, et vangla ei väljasta kinnipeetavatele taskutega vormipükse. Püksid olid kaebaja kasutuses juba pikemat aega ning varasemate läbiotsimiste käigus, mil kontrolliti ka vangla vormi elemente, on kaebaja vormi elemendid olnud sellised nagu vangla väljastab, seega olid taskud pükstele valmistatud kaebaja poolt. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- märtsi 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõesed kaebaja väited, et vangla väljastas temale juba 2008 taskutega püksid ja tema ei ole ise taskuid pükstele juurde õmmelnud, seega ei ole ta distsipliinirikkumist toime pannud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud ka varasemalt Tartu Vanglas viibides probleeme lõhutud vangla riietega. 18.03.2009 toimunud läbiotsimise käigus võeti kaebajalt ära vangla vormi T-särk, millelt olid eemaldatud varrukad ning rebitud ära alumine äär. Kuna kaebaja juures avastati juba puuduvate varrukatega T-särk, siis kontrolliti üle ka tema valduses olevad teised vangla vormielemendid, mis vastasid nõuetele. Seega kaebaja väide, et talle väljastati juba 2008 vangla poolt taskutega püksid, ei vasta tõele. Kuna kaebajal tol hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused puudusid ja kaebaja tunnistas teo toimepanemist, siis otsustas Tartu Vangla kaebajat distsiplinaarkorras mitte karistada ja piirduti vestlusega. Eelnevast nähtub, et kaebaja oli teadlik, milline on korrektne vangla vorm, samuti tõendab eelnimetatud intsident, et kaebajal oli võimalus saada enda valdusesse vangla vormi T-särgi varrukaid, millest pükstele taskuid õmmelda. Seda, et kaebaja oli tegelikult teadlik, et kinnipeetavad ei tohi vormielementidele muudatusi teha, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja ei ole 2009 jooksul oma vormi, mis kannavad kinnipeetavat identifitseerivat numbrit, pesumajas pesta lasknud, kuigi see on kinnipeetavale tasuta ja vormi pesemine on vangla kohustus. Kuna pesumaja ei tagasta kinnipeetavatele rikutud vorme, siis oleks kaebaja taskutega pükstest ilma jäänud. Halduskohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et laoametnikud ei väljasta kinnipeetavatele isikutele rikutud või ümber tehtud vangla vormi elemente. Samuti teostavad läbiotsimist üldjuhul samad ametnikud, mistõttu ei vasta tõele kaebaja väide, et taskutega vormipüksid olid korduvalt kinnipeetavale alles jäetud. Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et kaebaja kambris 02.10.2009 toimunud läbiotsimise käigus ei võetud ära taskutega vormipükse, kuna siis ei teostatud kaebaja vormielementide kontrolli. Asja materjalidest nähtuvalt toimus 25.08.2009 asjade ühtse nimekirja koostamise käigus kinnipeetavale väljastatud vangla vormielementide tükiarvuline kontroll ja asjade nummerdamine. Juhul, kui siis oleks avastatud taskutega püksid, oleksid kaebaja vormipüksid koheselt välja vahetatud. Juhul, kui kontrolli ajal jäi ametnike poolt märkamata, et kaebaja vormipükstel olid sisseõmmeldud taskud, siis ei tähenda see seda, et kaebajal tekkis õigus kanda juurdeõmmeldud taskutega pükse. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A. Kütt esitas apellatsioonkaebuse ja selle täiendused, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
- märtsi 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. 2 Apellatsioonkaebuse kohaselt 04.10.2009 toimunud läbiotsimise käigus avastati A. Kütil 2 paari pikki taskutega vormipükse ja 1 paar taskutega lühikesi vormipükse. A. Kütt ainult omas taskutega vormipükse, mille väljastas talle Tartu Vangla
- aastal. Tartu Vangla ei ole esitanud tõendeid, mis tõestaks A. Küti süüd vormipükstele taskute õmblemises. Halduskohus ei arvestanud kaebaja taotlusega vaadata läbi kaamera lindistus 25.08.2009 A. Küti suhtes läbiviidud kinnipeetava asjade ja ühtse nimekirja koostamise ja vangla vormielementide tükiarvulise kontrollimise kohta. Lindistuselt on näha, kuidas vanglaametnik vaatab A. Küti pükse ja pükstel olevaid taskuid ning annab need taskutega püksid A. Kütile tagasi. Halduskohtu põhjendus, et kaebajal oli võimalik saada enda valdusesse vangla vormi T-särgi varrukaid, millest pükstele taskuid õmmelda, ei ole reaalne, sest ühe T-särgi kahest varrukast ei jätku materjali 6 normaalsuurusega tasku õmblemiseks. Põhjendatud ei ole väide, et A. Kütt oli teadlik, et vormipükstel ei ole taskuid ette nähtud, kuna keegi ei ole seda A. Kütile selgitanud. Kaebaja palub jätta tähelepanuta halduskohtu põhjenduse, et A. Kütt ei lasknud 2009 aasta jooksul pesu pesumajas pesta, sest oleks siis taskutega pükstest ilma jäänud. Kuna igas sektoris oli pesumasin, siis eelistas kaebaja oma pesu pesta ise, mitte ühises pesumajas.
- Tartu Vangla vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kinnipeetavatele väljastatakse nn isikulised vormid, mis kannavad kinnipeetavat identifitseerida võimaldavat numbrit ja kaebaja tunnistas taskutega püksid endale kuuluvaks. Kinnipeetavad ei soovi teise kinnipeetava vormi kanda ja isegi oma vormi koos teiste omadega pesta. Seega sai ainult kaebajast tulenevalt saada võimalikuks vangla vormi elementide omavoliline muutmine. Tartu Vangla isiklike asjade laost kinnipeetavatele taskutega vormielementide väljastamine on välistatud, kuna pruuni vormi hakati vanglatele saatma alles
- a kevadest. Kõik kinnipeetavad, kellele pruun vorm väljastati, said uued esemed, mille pükstel taskuid ei olnud ja seega ei saanud neile kuidagi juba
- a olla sisse õmmeldud vangla vormi hulka kuuluva T-särgi materjalist taskuid. Kaebaja on Tartu Vanglas viibimise ajal mitmeid kordi tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ning pannud varasemalt toime sama õigusnormi rikkumise. Seega ei ole usutav, et kaebaja ei olnud teadlik, et tema vangla vormi pükstel ei tohi ise juurdeõmmeldud taskuid olla. Kaebaja ei saa vanglaametnike tegevusega või tegevusetusega õigustada enda rikkumist. On kahetsusväärne, kui tõele vastab väide, et varasemalt ametnik märkas kaebajal taskutega vormipükse, kuid ei võtnud neid ära. See ei saanud aga kaebajat veenda tema teo lubatavuses. Kuna kinnipeetavate vormipükstel taskud puuduvad ja keelatud on omavoliliselt vangla riietust muuta või ümber teha, ei saa kinnipeetaval tekkida õiguspärast ootust jääda karistamata, kui keelatud tegu avastatakse. Kaebajale distsiplinaarkaristusena kõige kergema karistusliigi, noomituse, määramine oli õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
- märtsi 2010 otsus muutmata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud A. Küti kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Kaebajat karistati distsiplinaarkorras noomitusega temale usaldatud vangla varasse mitteheaperemeheliku suhtumise eest (VangS § 67 p 4 sätestatud nõude rikkumine). 3 Rikkumine seisnes selles, et 04.10.2009 leiti kaebaja kambrist temale väljastatud vormielemendid – 2 paari vangla vormipükse - millele oli omavoliliselt juurde õmmeldud taskud. A. Küti poolt toime pandud distsipliinirikkumine on tõendatud valvurite O. Surva ja P.-K. Küüsveki ettekannetega nr 1646 ja nr 1646A (tl 19-20), 04.10.2009 aktiga esemete äravõtmise kohta (tl 23) ja distsiplinaarmenetluse protokolliga (tl 18). Tartu Vangla selgituste kohaselt ei ole kinnipeetavatele mõeldud vormil taskuid ette nähtud seetõttu, et nendesse on võimalik peita kinnipeetavatele vanglas keelatuid esemeid, mistõttu on nende avastamine kinnipeetavate läbiotsimisel raskendatud. Seetõttu on ka Tartu Vangla Kodukorra p 7.2.20 järgi kinni peetavatel isikutel keelatud omavoliliselt vangla riietust muuta või ümber teha. Arvestades seda, et igale kinnipeetavatele väljastatakse nn. isikuline vorm, mis võimaldab kinnipeetavat identifitseerida vormi numbri kaudu ja kaebaja tunnistas juurdeõmmeldud taskutega püksid talle välja antud vormi püksteks, ei ole usutav, et vangla vormi hulka kuuluvate pükste omavoliline muutmine toimus kellegi teise, mitte nende kandja poolt. Kuna vastustaja selgituste kohaselt hakati pruuni värvi vangla vormi vanglatele saatma alles
- a aasta kevadest ja kõik kinnipeetavad, kellele pruun vorm
- a väljastati, said kohe uued esemed, ei saanud neil vormipükstel kuidagi juba
- a olla sisse õmmeldud vangla vormi hulka kuuluva T-särgi materjalist taskuid. Seega tekkisid need taskud pükstele ajal, mil need olid kaebaja valduses ja kasutuses ning õige ei ole kaebaja väide, et ta sai need vormipüksid juba
- a sellistena, nagu need
- a oktoobris tema kambrist leiti. Pealegi ei saa vangla vormi pükstele, millele üldse taskuid ette nähtud ei ole, olla algusest peale külge õmmeldud taskud, mis on ise tehtud vangla vormi hulka kuuluvast T-särgist. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja suhtes ka 24.03.2009 koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 27), mille kohaselt rikkus kaebaja siis VangS § 67 p 4 sellega, et tema kambrist leiti vangla vormi T-särk, mille käised olid eemaldatud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ka seda aspekti põhjendatult arvestanud esitatud kaebuse rahuldamata jätmisel, sest see viitab selgelt kaebajal olemas olnud reaalsele võimalusele õmmelda talle välja antud vormi pükstele vangla T-särgist taskud. Lisaks sellele on vastustaja selgitanud, et peale neile endile kuuluvate särkide kasutamist saavad kinnipeetavad eeldatavalt kasutada taskute jms. õmblemiseks ka nende kinnipeetavate T-särke, kes vanglast vabanevad. Seetõttu ei anna halduskohtu otsuse tühistamiseks alust ka kaebaja väide, et sellest
- a märtsis tema juurest leitud T-särgist või selle käistest ei oleks piisanud 2-le paarile pikkadele pükstele ja 1-le paarile lühikestele pükstele taskute õmblemiseks ja seega ei ole tõendatud, et ta ise oleks oma vormipükstele õigusvastaselt taskud juurde õmmelnud ja sellega vangla vara rikkunud.
- Kaebajat ei vabasta vastutusest ka väide, et 25.08.2009 toimunud asjade ühtse nimekirja koostamisel kontrolliti tema vormi pükse ja juba siis olid neile taskud külge õmmeldud, kuid sellest hoolimata neid kaebajalt ära ei võetud, vaid anti tagasi. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et isegi juhul, kui see tõesti nii oli ja vanglaametnikud ei võtnud kaebajalt rikutud vangla vormi ära juba
- a augustis ning ei karistanud kaebajat juba siis, ei saa A. Kütt vanglaametnike õigusvastase tegevuse või tegevusetusega õigustada iseenda poolt toime pandud rikkumist. Ka Riigikohus on oma 06.12.2004 otsuses nr 3-3-1-53-04 märkinud, et kuigi haldusorgan võib oma praktikaga anda aluse õiguspärasele ootuse tekkimisele, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgiga jätkata ebaõiget halduspraktikat. Seega, kuna kinnipeetavate vormipükstel taskud puuduvad ja kinnipeetavatel on keelatud omavoliliselt vangla riietust muuta või ümber teha, ei saa kinnipeetavalt tulenevalt vangla 4 võimalikust varasemast ja ebaõigest halduspraktikast tekkida õiguspärast ootust jääda siiski karistamata.
- Arvestades seda, et esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk