lduste nr 634 ja nr 635 täielikuks tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Tartu linna veopiirkondades nr 5 ja nr 2 ning nr 6 ja nr 4. 04.03.2009 toimus esitatud pakkumiste avamine. Pakkumised esitasid AS Ragn-Sells, Adelan Prügiveod OÜ, AS Jõgeva Elamu, AS Veolia Keskkonnateenused (endine ärinimi AS Cleanaway) ja OÜ Prügimees. 18.03.2009 esitas AS Ragn-Sells Tartu Linnavalitsusele pöördumise, milles juhtis tähelepanu asjaolule, et AS Veolia Keskkonnateenused ja OÜ Prügimees pakkumised on vastuolus pakkumise kutse dokumentide (PKD) p-ga 6.2.2, kuivõrd AS Veolia Keskkonnateenused omab valitsevat mõju OÜ Prügimees üle. 25.03.2009 ja 26.03.2009 pöördus Tartu Linnavalitsus järelepärimisega Konkurentsiameti poole. 13.04.2009 andis Konkurentsiamet seisukoha, mille järgi tuleb AS-i Veolia Keskkonnateenused ja OÜ-d Prügimees käsitleda ühe ettevõtjana konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lg 3 mõistes. OÜ Prügimees teavitas 14.04.2009 Tartu Linnavalitsust, et ei ole enam huvitatud konkursil osalemisest ning 15.05.2009 teatas, et võtab oma pakkumise tagasi. 26.05.2009 toimusid pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste vastavaks tunnistamise koosolekud, kus otsustati kõik allesjäänud pakkujad kvalifitseerida ja tunnistada vastavaks kõikide pakkujate pakkumised. 02.06.2009 antud
ldustega nr 634 ja nr 635 otsustas Tartu Linnavalitsus tunnistada veopiirkonnas nr 5 ja nr 2 ning veopiirkonnas nr 6 ja nr 4 edukaks AS Veolia Keskkonnateenused pakkumised. 2. 17.06.2009 esitas AS Ragn-Sells Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 26.05.2009 protokollide osaliseks tühistamiseks (AS Veolia Keskkonnateenused kvalifitseerimise ja tema pakkumise vastavaks tunnistamise osas) ja 02.06.2009
lduste nr 634 ning nr 635 täielikuks tühistamiseks. Kaebuse kohaselt oli AS-i Veolia Keskkonnateenused kvalifitseerimine õigusvastane. Kuivõrd vastavaks saab tunnistada ainult kvalifitseeritud pakkuja pakkumist ning edukas pakkuja selgitatakse vastavaks tunnistatud pakkumiste seast, on AS-i Veolia Keskkonnateenused pakkumise vastavaks ning edukaks tunnistamise otsused õigusvastased. Lisaks ei oleks AS Veolia Keskkonnateenused pakkumist olnud võimalik vastavaks tunnistada ka juhul, kui AS Veolia Keskkonnateenused oleks vastanud kvalifitseerimistingimustele. OÜ-l Prügimees puudus pärast 04.03.2009 õigus pakkumine tagasi võtta. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr 303 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi
ldamise kord“ (edaspidi Kord) §-st 33 tuleneb, et pakkumist on võimalik tagasi võtta kuni pakkumiste esitamise tähtajani. Kuna vastustaja on eksinud OÜ Prügimees pakkumise tagasivõtmise lubamisel, on kogu järgnev menetlus viidud läbi õigusvastaselt. AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine on vastuolus PKD p-ga 6.2.2. PKD järgi ei olnud lubatud esitada mitut pakkumist ühe ettevõtja poolt ning üheks ettevõtjaks loeti ka ettevõtjaid, kes vastavad KonkS § 2 lg 3 järgi ühe ettevõtja mõistele. Konkurentsiameti 13.04.2009 kirjast tulenevalt on AS Veolia Keskkonnateenused ja OÜ Prügimees üks ettevõtja KonkS § 2 lg 3 tähenduses. Kuivõrd AS Veolia Keskkonnateenused ja OÜ Prügimees on üks ettevõtja KonkS § 2 lg 3 mõistes, kuid esitasid kaks pakkumist, rikkusid mõlemad PKD p 6.2.2 viimases lauses kehtestatud tingimust ning neid ei saanud kvalifitseerida. Kuna OÜ-l Prügimees puudus õigus oma pakkumine tagasi võtta, oleks vastustaja pidanud pakkujate kvalifikatsiooni hindamisel lähtuma 04.03.2009 avatud pakkumistest. 2 Arvestades maksuhalduri poolt AS-le Veolia Keskkonnateenused antud seisukohta, ei olnud võimalik pakkuda konteinerite rendihinnaks 0 krooni. Seega tuleks AS–i Veolia Keskkonnateenused pakkumine lükata tagasi ka siis, kui tema kvalifitseerimine oleks olnud õiguspärane. AS Veolia Keskkonnateenused on oma pakkumises kasutanud mahukaaluna näitajat 0,007 t/m3, mis jääb alla igasuguse võimaliku mahukaalu piiri ning erineb PKD-s näidatust 28,6 korda. Konkursi
ldaja ülesanne õiguspärase menetluse puhul on muuhulgas hinnata, kas pakkuja selgitused on tõsiseltvõetavad ja põhjendatud või mitte. Juhul kui jäätmete mahu ja kaalu suhe erineb PKD-s kehtestatust 28,6 korda ning tavapäraselt kasutatavast 11,4 korda, ei vasta pakkumine PKD-le. Vastustaja on jätnud tähelepanuta ka pakkumises esitatud mahutite toomise/viimise/vahetamise hinnad. Puudub igasugune mõistlik põhjendus, kuidas on võimalik jäätmevaldajale konteiner paigaldada, see ümber vahetada või objektilt ära tuua 0,01-kroonise kulutusega. Tegemist on ilmselgelt põhjendamatult madala pakkumisega, mille kulud katab AS Veolia Keskkonnateenused suurte konteinerite kogumistasude arvelt ning seda kõikide konteinerite puhul. Selline toimimisviis ei olnud aga vastustaja poolt lubatud. 3. Tartu Linnavalitsus ei nõustunud kaebuses toodud seisukohtadega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ettevõttel on õigus igal ajal oma pakkumine tagasi võtta ning pakkumise tagasi võtmise keelustamise puhul oleks tegemist ettevõtlusvabaduse piiramisega. Tegemist ei ole keelava sättega pakkumise tagasivõtmise kohta pärast pakkumise esitamist.
s viidatakse lubatud pakkumise tagasivõtmisele (või asendamisele), millega ei kaasne pakkujatele sanktsioone. Pakkumise tagasi võtmisel
§-s 33 sätestatust erineval juhul on konkursi
ldajal õigus rakendada sellise pakkuja suhtes sanktsioone. Eri- või ainuõiguse andmise menetlus on oma olemuselt riigihanke menetlus ning seega on
tõlgendamine sarnaselt riigihangete seadusele (edaspidi RHS) asjakohane. Vastustajal puudus alus ja võimalus keelata ettevõttel oma pakkumine tagasi võtta. Sätestades PKD p-d 6.2.2 ja 7.17, eeldas Tartu Linnavalitsus, et ettevõtte KonkS mõistes üheks või mitmeks ettevõtteks lugemine ei tekita iseseisvaid vaidlusi, vaid on pigem üldtuntud asjaolu. Tartu Linnavalitsuse hinnangul ei kattu nimetatud sätete ja konkursside eesmärgiga iseseisva konkurentsiseaduse teemalise vaidluse lahendamine
ldatud jäätmeveo konkursi käigus. AS Veolia Keskkonnateenused ning OÜ Prügimees ei pidanud ise endid üheks ettevõtteks KonkS mõttes. Konkurentsiamet on Tartu Linnavalitsusele esitanud esialgse seisukoha, mille kohaselt 31.03.2009 seisuga omab Cleanaway (AS Veolia Keskkonnateenused) koos OÜ-ga Extratem ühist valitsevat mõju OÜ Prügimees üle. Arvestades asjaolu, et OÜ Prügimees on oma pakkumise tagasi võtnud, puudus linnavalitsusel otsene vajadus lahendada pakkujate vastavaks tunnistamise menetluses ka vaidlus KonkS tõlgendamise osas. Kvalifitseerimisotsuste tegemisel tuli lähtuda asjaolust, et pakkumised on esitanud 4 ettevõtet, mis ei ole omavahel seotud ning on KonkS mõistes erinevad ettevõtted. Seoses pakkumise vastavaks tunnistamisega puudub alus väitel, et konteinerite rendihindade puhul on tegemist põhjendamatult madalate hindadega ning konteinerite rendihindasid ristsubsideeritakse teiste teenustasude arvel. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et 0-kroonine renditasu on põhjendamatult madal, kuna jäätmemahutite tasuta kasutada andmiselt peaks maksma tulu- ja käibemaksu. Kaebaja enese poolt esitatud tõenditest nähtub, et kehtiva seaduse kohaselt ei maksustata tasuta teenust omatarbena. AS Veolia Keskkonnateenused ja AS Ragn-Sells on pakkumiste esitamisel lähtunud erinevast loogikast – AS Veolia Keskkonnateenuste pakkumise kohaselt on kallim teenindada suuri konteinereid, AS Ragn-Sells hindab kallimaks teenindada väikseid konteinereid. Seega ei saa 3 olla küsimus kaebaja jaoks madalates hindades, kuna mõlema ettevõtte puhul on madalaimad hinnad võrreldavas suurusjärgus ning AS-i Ragn-Sells pakutud hinnad on isegi madalamad. Vastustaja on viidanud, et suurte konteinerite teenustasude arvel oli aktsepteeritav vanapaberi kogumise doteerimine. AS-i Veolia Keskkonnateenused pakkumine (kõrgemad hinnad suurte konteinerite puhul) on kooskõlas märgitud tingimusega ning puudub alus väita, et väikeste konteinerite kulusid kaetakse suurte konteinerite tuludega. Asjakohatu on kaebaja tõlgendus, et pakkumises on mahukaaluna kasutatud näitajat 0,007 t/m3. Vastavalt pakkumises esitatud andmetele on ettevõte kasutanud mahukaalu 0,07. Vastavalt AS-i Veolia Keskkonnateenused selgitustele juhuslike jäätmete käitlemise hinna osas, mida komisjon analüüsis enne pakkumise vastavaks tunnistamist, on sellisel viisil tööde teostamine võimalik, aktsepteeritav, kooskõlas jäätmeseadusega (edaspidi JäätS), PKD-ga ning keskkonnasõbralik. Puudub alus kaebaja kahtlusel, et mahutite toomise/viimise hinna puhul on tegemist põhjendamatult madala hinna või ristsubsideerimisega. 4. 3. isik AS Veolia Keskkonnateenused leidis, et AS-i Ragn-Sells kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
reguleerib pakkuja õigust pakkumine tagasi võtta kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani. Kord ei reguleeri pakkumiste tagasivõtmist pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva. Samuti puudub sellesisuline regulatsioon PKD-des. Seega puudub mis tahes õiguslik alus väiteks, et pakkumiste tagasivõtmine pärast nende esitamise tähtpäeva ei oleks lubatud. Kuivõrd pakkumiste tagasivõtmine ei ole keelatud, on pakkumiste tagasivõtmine jäätmeveokonkurssidel lubatud ning tavapäraseks praktikaks. AS-i Veolia Keskkonnateenused pakkumised ei ole vastuolus PKD-de p-ga 6.2.
ldamise eesmärgist ebaproportsionaalne piirang ning kätkeks endas vastuolu põhiseaduse §-s 11 sätestatud 4 ettevõtlusvabadusega. Asjaolu, et Kord ei reguleeri pakkumiste tagasivõtmist pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva ei tähenda, et tagasivõtmine on keelatud. Lähtumine analoogiast RHS-ga lünga täitmisel
regulatsioonis on igati asjakohane ja õigustatud.
§-s 33 on sätestatud olukord, millega ei kaasne pakkujatele sanktsioone, pakkumise tagasivõtmisel pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva on võimalik pakkuja poolt antud tagatis realiseerida. OÜ Prügimees esitas linnavalitsusele tagatised (panga garantiikirjad) juhtumiks, kui ta ei täida jäätmeveo ainuõiguse saamiseks
ldatud avalikul konkursil pakkujana osalemisest tulenevaid kohustusi, võtab oma pakkumuse tagasi pakkumuse jõusoleku tähtaja jooksul või kõrvaldatakse konkursilt. Tagatis kehtis 04.03.2009 - 03.06.
ldamise võimalused ja meetodid on erinevad. Lähtudes vastuses kaebusele esitatud tabelitest on AS Veolia Keskkonnateenused pakkumise kohaselt kallim teenindada suuri konteinereid, AS-i Ragn-Sells hindab kallimaks teenindada väikseid konteinereid. Sõltuvalt konteineri liigist on AS Veolia Keskkonnateenused pakkunud ühe kuupmeetri jäätmete kogumiskuluks 24,6 - 114,9 krooni. AS Ragn-Sells on pakkunud kogumiskuluks vastavalt 20,62 - 261,8 krooni ühe kuupmeetri kohta. Seega küsimus ei saa olla kaebaja jaoks madalates hindades, kuna mõlema ettevõtte puhul on madalaimad hinnad võrreldavas suurusjärgus ning AS-i Ragn-Sells pakutud hinnad on isegi madalamad. Kaebaja väited ristsubsideerimise kohta on oletuslikud ja tõendamata. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et 0-kroonine renditasu on põhjendamatult madal, kuna jäätmemahutite tasuta kasutada andmiselt peaks maksma tulu- ja käibemaksu. Kehtiva seaduse kohaselt konteinerite tasuta rendile andmist ei maksustata, seega on kaebaja viited võimalikule tulu- ja käibemaksukohustusele asjakohatud. AS Veolia Keskkonnateenused poolt pakutud juhuslike jäätmete käitlemise hinda analüüsides on kaebaja jõudnud järelduseni, et pakkumine ei vasta PKD-le. Vastavalt AS Veolia Keskkonnateenused selgitustele juhuslike jäätmete käitlemise hinna osas, mida komisjon analüüsis enne pakkumise vastavaks tunnistamist, kavatseb AS Veolia Keskkonnateenused koguda juhuslikud jäätmed eraldi veoringiga ning suunata suurema osa juhuslikest jäätmetest taaskasutusse. Arvestades materjali müügitulu, on kaetud juhuslike jäätmete veokulu ning ladestamisele suunatava osa ladestustasu. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et sellisel viisil tööde teostamine on võimalik, aktsepteeritav, kooskõlas jäätmeseadusega ning PKD-ga. Konteinerite transportimine kliendini tavalise jäätmeveoautoga ei ole vastuolus PDK-s toodud tingimustega. Seega ei ole alust kaebaja kahtlusel, et mahutite toomise/viimise hinna puhul on tegemist põhjendamatult madala hinna või ristsubsideerimisega. Komisjoni vaidlustatud protokollilised otsused on õiguspärased ning taotlus nende osaliseks tühistamiseks ei kuulu rahuldamisele. Seepärast puudub alus ka Tartu Linnavalitsuse 02.06.2009
lduste nr 634 ja nr 635 tühistamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
s on üheselt ja selgelt reguleeritud pakkumiste tagasivõtmine ning kehtestatud ühene regulatsioon, et pakkumisi võib tagasi võtta üksnes enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. Vastav regulatsioon tähendabki, et pakkumisi võib tagasi võtta üksnes enne pakkumiste esitamise tähtpäeva ehk hilisem tagasivõtmine on lubamatu. 6 Kohtuotsuses on leitud, et pakkumiste tagasivõtmise keeld pärast pakkumise esitamise tähtpäeva oleks ebaproportsionaalne ning vastuolus põhiseaduse §-s 11 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Kohtuotsuses puuduvad mistahes põhjendused, mis kinnitaksid vastava piirangu ebaproportsionaalsust ning vastuolu ettevõtlusvabadusega. Vastupidi, pakkumiste tagasivõtmise keeld täidab ausa konkursi eemärki ning välistab pakkujate võimaluse mõjutada konkursi tulemusi.
kinnitab, et pakkumisi ei ole võimalik tagasi võtta, mis aga ei tähenda, et ettevõtja oleks nö sunniviisiliselt kohustatud edukaks tunnistamise
l lepingu sõlmima, vaid edukaks tunnistatud pakkuja võib keelduda lepingu sõlmimisest. Seega on tagatud ka ettevõtlusvabadus ning pakkuja on oma ettevõtlusotsustes vaba. Kui vastustaja kui konkursi
ldaja on seadnud eesmärgiks, et oleks välistatud KonkS mõistes ühe ettevõtja poolt mitme pakkumise esitamine ning hiljem ühe vastava pakkumise tagasivõtmine, siis on üheselt selge, et tegemist oli lubamatu käitumisega. Pärast pakkumiste avamist loobumise lubamine võimaldab tekitada olukorra, kus konkursi võidab loobuja seisukohalt väiksem konkurent. Sellisel juhul ei ole eduka pakkumise aluseks mitte soodsaim hind, vaid tulemuste mõjutamise võimalused. On ilmne, et Kord välistab pakkumiste tagasivõtmise pärast pakkumiste avamist. Vastava regulatsiooni eesmärk on tagada ausa konkursi läbiviimine, mis ei ole kuidagi ebaproportsionaalne ja ettevõtlusvabaduse piiramine. Asjakohatu on halduskohtu otsuses esitatud põhjendus, mille kohaselt OÜ Prügimees esitas linnavalitsusele tagatised juhtumiks, kui ta ei täida jäätmeveo ainuõiguse saamiseks
ldatud avalikul konkursil pakkujana osalemisest tulenevaid kohustusi, võtab oma pakkumuse tagasi pakkumuse jõusoleku tähtaja jooksul või kõrvaldatakse konkursilt. PKD p 4, mis reguleerib pakkumise tagatist, ei sidunud seda pakkumise tagasivõtmisega, vaid reguleeris ainult, et pakkumise tagatise kehtivusaeg peab olema võrdne pakkumise kehtivusajaga. Kuivõrd tagatise täpset sõnastust ei olnud ette antud, võis iga pakkuja selle vabas vormis esitada. Asjaolu, et OÜ Prügimees sõnastas oma tagatise temale sobivalt, ei muuda PKD teisi tingimusi ja Korda ega vabasta vastustajat täitmast konkursi
ldamise korda. Tagatise mõte on, et pakkuja, kes on saanud ainuõiguse, seda ka täidaks. Tagatise regulatsioon ei ole mingil viisil seotud pakkumiste tagasivõtmisega. Arvestades eeltoodut puudub ka vajadus ja võimalus RHS-i kohaldamiseks analoogia
s. RHS käesoleval juhul kohaldamisele ei kuulu.
s on põhjalikult reguleeritud erivõi ainuõiguse andmise menetlus: pakkujal ei ole võimalik pärast pakkumiste esitamise tähtaega enam pakkumist tagasi võtta ning tagatis kohaldub juhul, kui ainuõiguse saaja keeldub selle õigusega kaasnevaid toiminguid tegemast. Tegemist ei ole seaduse lüngaga, mis tingiks vajaduse analoogia kohaldamiseks. Halduskohus on asunud ebaõigele seisukohale, et AS Veolia Keskkonnateenused pakkumine ei olnud vastuolus PKD p-ga 6.2.
§-i 33 õigesti kohaldanud. Antud säte reguleerib vaid pakkumise asendamist või pakkumise tagasi võtmist enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. Kuna apellatsioonkaebuses käsitletud konkurssidel ei asendatud ega võetud pakkumisi tagasi enne pakkumiste esitamise tähtpäeva, siis ei kuulu
kohaldamisele.
mitte ei luba keelduda eri- või ainuõigusega kaasnevate toimingute tegemata jätmist, vaid annab õiguse andjale juhised, milliste otsuste tegemiseks on tal õigus. Kaebaja tõlgendus, et
§-dest 33 ja 50 tuleneb keeld pakkumise tagasi võtmiseks, on meelevaldne. Kord ei keela pakkumisi tagasi võtta ja lisaks annab
õiguse küsida tagatist ja
Kui
st tuleneks pakkumiste tagasi võtmise keeld pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, oleks see vastuolus Põhiseaduse §-ga 11 - vastav piirang ei oleks asjakohane, piiraks ettevõtlusvabadust ning oleks ebaproportsionaalne. Pakkujatel võib olla asjakohaseid põhjuseid, miks oma pakkumine tagasi võtta. Pakkumise tagasivõtmise võib tingida olukorra muutumine võrreldes pakkumise tegemise hetkel eksisteerinud olukorraga. Neile kohalikel omavalitsustele, kus on elanikke vähemasti 1500, tuleneb JäätS §-dest 66 ja 135 kohustus rakendada
ldatud jäätmevedu. Ettevõtted osalevad erinevatel konkurssidel samaaegselt. Siiski ei ole alust arvata, et kõikidel osalejatel oleks piisavalt tehnikat ja vahendeid kõikide konkursside võitmiseks. Seega osalevad ettevõtted rohkematel konkurssidel, kui neil on ressurssi. Saades mõnel konkursil ainuõiguse, võib osutuda vajalikuks tagasi võtta oma pakkumine teisel konkursil. Tartu Linnavalitsus hindab sellist praktikat paratamatuks konkursside paljususe juures. Tartus toimunud konkurssidel põhjendas OÜ Prügimees oma pakkumiste tagasi võtmist tema edukaks tunnistamisega Saaremaal toimunud konkursil.
s ja RHS-s toodud menetlused on sarnased. Seega on aktsepteeritav
tõlgendamisel leida analoogiat RHS-st.
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursi põhimõttelisele riigihankelisele iseloomule viitab ka asjaolu, et menetlemisel on jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt leitakse jäätmeveo teenuse osutaja edaspidi RHS-s sätestatust lähtuvalt. Kvalifitseerimisotsuste tegemisel tuli lähtuda asjaolust, et pakkumised on esitanud 4 ettevõtet, kes ei ole omavahel seotud ning on KonkS mõistes erinevad ettevõtted. Pakkujate kvalifitseerimise hetkel sai Tartu Linnavalitsus lähtuda vaid olemasolevatest pakkumistest, OÜ Prügimees pakkumine oli tagasi võetud ja menetlemisel ei saanud vastustaja antud pakkumisega arvestada. 8. AS Veolia Keskkonnateenused leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Ebaõige on kaebaja väide, et halduskohus kohaldas ebaõigesti
§-i
ldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avalike konkursside eesmärgiks oli ainuõiguse andmise lepingu sõlmimine edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjaga. Kuigi ainuõiguse andmise leping on oma sisult haldusleping haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 95 mõttes, kehtib ka halduslepingu sõlmimise suhtes lepinguvabaduse põhimõte. Mitte ühelgi konkursil osalenud vedajal ei olnud, vaatamata tema pakkumise jõusolekule, kohustust sõlmida Tartu linnaga ainuõiguse andmise leping. Arusaamatuks jääb, miks ei tohi pakkuja oma pakkumist 90-päevase perioodi jooksul tagasi võtta, kui tal kokkuvõttes puudub kohustus on pakkumist täita. Asjakohatu on apellatsioonkaebuses sisalduv arutelu sellest, et pakkumisest loobumisega on võimalik mõjutada konkursi tulemusi. Vaidlust ei ole selles, et AS Veolia 8 Keskkonnateenused sai kõikidest konkursile esitatud pakkumistest parima punktisumma sealhulgas parema punktisumma kui OÜ Prügimees pakkumine. Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse viide vastustaja väidetavale selgitusele PKD p-i 7.17 kohta, mille kohaselt viidatud punkti eesmärgiks on välistada olukord, kus pakkujad, keda võib lugeda konkurentsiseaduse mõttes üheks ettevõtteks, esitavad konkursile mitu pakkumist ning võtavad pärast odavama pakkumise tagasi. Vaidlust ei ole ka selles, et OÜ Prügimees pakkumisest loobumine ei mõjutanud konkursi tulemusi. Sellist väidet ei ole esitanud ka kaebaja. PKD p-s 4 sätestatud pakkumise tagatise eesmärgiks oli tagada esitatud pakkumiste tõsiseltvõetavus, s. o pakkuja poolt tema pakkumise edukaks tunnistamise
l Tartu linnaga ainuõiguse andmise lepingu sõlmimine. Kuna OÜ Prügimees võttis oma pakkumise enne pakkumise jõusoleku tähtaja möödumist tagasi, siis jäi ta Tartu linnale antud tagatisest ilma. Seetõttu on ebaõige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et tagatis kohaldub juhul, kui ainuõiguse saaja keeldub selle õigusega kaasnevaid toiminguid tegemast. Kuna OÜ Prügimees võttis oma pakkumise tagasi 14.04.2009 ning otsus AS Veolia Keskkonnateenused kvalifitseerimise ja tema pakkumise vastavaks tunnistamise kohta tehti 26.05.2009, siis on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, et Tartu Linnavalitsus oleks pidanud AS Veolia Keskkonnateenused PKD p-i 6.2.2 alusel kvalifitseerimata jätma. Kui Konkurentsiamet pikendas 16.10.2009 kirjaga AS Veolia Keskkonnateenused lepingulise esindaja taotlusele vastamise tähtaega, siis põhjendas amet tähtaja pikendamist muuhulgas sellega, et tegemist on keeruka küsimusega. Järelikult, kuna AS Veolia Keskkonnateenused poolt OÜ Prügimees suhtes väidetavalt teostatav valitsev mõju on keeruline küsimus, millele vastamiseks kulus Konkurentsiametil rohkem kui 2 kuud, siis ei saa AS-le Veolia Keskkonnateenused süüks panna seda, kui viimane antud osas pakkumise kutse dokumentide nõuete suhtes eksis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 8. jaanuari 2010 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni
s esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna apellatsioonkaebuse kohaselt (p 1.7) ei vaidlustata apellatsiooni
s halduskohtu 08.01.2010 otsuse neid põhjendusi, mis tulenevad halduskohtu otsuse põhjendava osa p-dest 5 ja 9-16 (OÜ Prügimees pakkumise esitatuks lugemine, pakutud hindade vastavus PKD-le), siis selles osas ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud otsuse õigsust ei kontrolli. Apellatsioonimenetluses vaieldakse üksnes pakkujate kvalifitseerimise õigsuse osas. Apellatsioonkaebusega vaidlustatud halduskohtu otsuse põhjenduste osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses
ta. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme ja on õigesti kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. 10. Põhjendatud ei ole kaebaja väited, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
ja riigihangete seadust.
kohaselt võib avaliku pakkumise
l ettevõtja oma pakkumise asendada või selle tagasi võtta enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. Teade pakkumise asendamise või tagasivõtmise kohta on jõus, kui avaliku pakkumise
ldaja on saanud selle enne pakkumiste esitamise tähtpäeva. 9 Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et eri- või ainuõiguse andmise puhul võib
regulatsioonist ja konkreetselt selle § 33 sõnastusest tulenevalt ettevõtja esitatud pakkumise tagasi võtta üksnes enne pakkumiste esitamise tähtpäeva ja pakkumise hilisem tagasivõtmine on keelatud. Asja materjalidest nähtuvalt on nii vastustaja kui ka halduskohus
tõlgendamisel RHS kaudu olnud seisukohal, et tegemist ei ole sättega mis keelaks pakkumise tagasivõtmise ka pärast pakkumise esitamist, s. o näiteks pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul, vaid et
§-s 33 viidatakse nö. lubatud pakkumise tagasivõtmisele (või asendamisele), millega ei kaasne pakkujatele sanktsioone. Pakkumise tagasi võtmisel
§-s 33 sätestatust erineval juhul, näiteks pakkumise jõusoleku tähtaja jooksul, on konkursi
ldajal õigus rakendada pakkuja suhtes sanktsioone (tagatis realiseerida). Ringkonnakohus nõustub eeltoodud tõlgendusega ja ei pea ebaõigeks
tõlgendamist RHS-i kaudu, sest eri- või ainuõiguse andmise menetlus on oma olemuselt sarnane riigihanke menetlusega ning seega on
tõlgendamine sarnaselt RHS-le asjakohane. Ka RHS-s on olemas
§-ga 33 analoogne säte - § 44 lg 2, mille kohaselt võib pakkuja pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate. RHS § 34 lg 1 näeb hankijale ette õiguse nõuda pakkujalt pakkumuse tagatist pakkuja poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise hüvitamise tagamiseks. Sama paragrahvi lg 5 p 2 sätestab, et pakkumuse tagatis jääb hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida, kui pakkuja kõrvaldatakse hankemenetlusest või, kui pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi. RHS § 34 lg 6 p 4 järgi tagastab hankija pakkumuse tagatise pakkujale kolme tööpäeva jooksul muuhulgas ka pärast pakkumuse tagasivõtmist RHS §-s 44 lõikes 2 sätestatud juhul. Seega ei tähenda analoogne säte (§ 44 lg 2) ka RHS-s seda, et esitatud pakkumuse võib selle esitaja tagasi võtta üksnes enne pakkumuse esitamise tähtpäeva ja pakkumuse hilisem tagasivõtmine on keelatud. RHS kohaselt võimaldab ka RHS § 44 lg 2 olemasolu siiski pakkumuse tagasi võtta ka pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva, ainult et sel juhul jääb pakkumuse tagatis hankijale või tekib hankijal õigus see realiseerida. Kui pakkumus võetakse tagasi enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, siis tagastab hankija pakkujale pakkumuse tagatise. Seetõttu on
§-ga 33 analoogse RHS § 44 lg 2 tähendus selline, et see reguleerib pakkumuse tagasivõtmist ilma järgnevate sanktsioonideta (tagatis ei jää hankijale, vaid tagastatakse pakkujale), mitte ei keela pakkumust enne pakkumuste esitamise tähtpäeva tagasi võtta. Kuna tegemist on oma olemuselt sarnaste menetlustega, siis saab ringkonnakohtu hinnangul RHS §-de 34 ja 44 abil tõlgendada ka
sisu ja eesmärki, olenemata sellest, et
s otseselt puudub RHS §-ga 34 lg 5 p 2 ja lg 6 p 4 sarnane säte pakkumise tagatise realiseerimise ja tagastamise aluste kohta ning ka PKD p 4 ei ole sidunud tagatise esitamist selgelt pakkumise tagasivõtmisega enne või pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva. See, et
võimaldab edukaks tunnistatud pakkujal lepingu sõlmimisest keelduda, ei tähenda seda ega kinnita ringkonnakohtu arvates ka kaebaja arvamust, et pakkumist ei ole võimalik pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva enam tagasi võtta.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.