KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1784 Haldusasi Ellamärdi Talu OÜ kaebus Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 otsuse nr 123 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Konguta Vallavolikogu apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev 28. aprill 2010 Menetlusosalised Kaebaja – Ellamärdi Talu OÜ, esindaja advokaat Tanel Pürn Vastustaja – Konguta Vallavolikogu, esindaja Heldi Laks Kolmas isik – FIE A.O. , esindaja advokaat Andres Veski RESOLUTSIOON 1. Apellatsioonkaebused rahuldada. 2. Tühistada Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Ellamärdi Talu OÜ kaebus Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 otsuse nr 123 tühistamiseks rahuldamata. 3. Mõista Ellamärdi Talu OÜ-lt FIE A.O. (reg.kood 11407166) kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtumenetluses ja apellatsioonimenetluses kantud kulud summas 8950 (kaheksa tuhat üheksasada viiskümmend) krooni. 4. Mõista Ellamärdi Talu OÜ-lt Konguta Vallavolikogu kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud kulu summas 250 (kakssada viiskümmend) krooni. 5. Ellamärdi Talu OÜ menetluskulud jätta tema ja FIE A.O. i enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 18. maist 2010. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. FIE A.O. esitas 25.09.2007 avalduse Konguta vallas asuva vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks. Sama maa osas oli taotlejaks ka Ellamärdi Talu OÜ. Konguta Vallavolikogu 11.02.2008 otsusega nr 78 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja kinnitamine“ määrati vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejatele omavahelise kokkuleppe sõlmimise ja notariaalselt tõestatud kokkuleppe esitamise tähtajaks 31.03.2008. Kuna määratud tähtajaks vallavolikogule kokkulepet ei esitatud, otsustas Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 otsusega nr 123 eelistada ja kinnitada vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana Külaaseme külas asuva maatüki nr P71, üldpinnaga 24,0 ha osas FIE A. O. Nimetatud otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maatüki nr P71 osas kehtivaid ajutise maakasutuse lepinguid ning maatükk piirneb A.O. omandis oleva Külaotsa kinnistuga. Maatükk nr P71 ei piirne teise taotleja maaomandiga ega ole tema kasutuses. A.O. eelistati kui füüsilisest isikust ettevõtjat ja piirneva kinnistu omanikku. 2. Ellamärdi Talu OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 otsuse nr 123 tühistada. Kaebuse kohaselt rikub vaidlustatud otsus kaebaja õigusi, kuna A.O. on maatüki nr P71 osas Ellamärdi Talu OÜ-le eelistatud põhjendamatult materiaalõigust ebaõigesti tõlgendades, menetlusnorme rikkudes ja kaalutlusõigust mitteõiguspäraselt teostades. Konguta Vallavolikogu ei ole pärast Riigikohtu 26.02.2009 otsust haldusasjas nr 3-3-1-96-08 ja enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamist 2009. a mais välja selgitanud, kas FIE A.O. on põllumajandusliku tootmisega tegeleja maareformiseaduse (edaspidi MaaRS) § 233 lg 2 tähenduses, mistõttu kinnitas volikogu nimekirja nõuetele mittevastava isiku ja seetõttu jäi kaebaja maatüki nr P71 osas nimekirjast välja. Samuti on 18.05.2009 otsust tehes teostatud kaalutlusõigust mittesihipäraselt ja otsuses puuduvad kaalutlused selle kohta, miks ei hinnatud taotlejate jätkusuutlikkust põllumajandustootjana. Kaebaja esindajal ei võimaldatud osa võtta Konguta Vallavolikogu istungist 18.05.2009, mistõttu on rikutud HMS §-st 40 tulenevat ärakuulamisõigust. 3. Konguta Vallavolikogu palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuse kohaselt kontrollis vallavolikogu kõigi vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate vastavust MaaRS nõuetele juba enne nende taotlejate nimekirja kinnitamist 11.02.2008 otsusega nr 78 ja kogus taotlejatelt kõik vajalikud tõendid. Vaidlustatud otsuses on viidatud kõikidele alustele ja motiividele, millele otsuse tegemisel tugineti. Volikogul ei olnud aega ega ka mõjuvat põhjust otsuse tegemist 18.05.2009 volikogu istungil edasi lükata, kuna vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise otsuste tegemiseks oli seadusega antud tähtaeg – 01.06.2009. 4. 3. isik A.O. palus jätta kaebuse rahuldamata. Volikogu on tuvastanud A.O. poolt põllumajandusliku tootmisega tegelemise ja A.O. vastab MaaRS § 233 lg 2 alusel põllumajandusliku tootmisega tegeleja tunnustele. Tähtsust 2 ei oma asjaolu, millistes mahtudes tootmine toimub ja tulevikus on 3. isikul plaanis laiendada põllumajanduslikku tootmist lihaveiste kasvatamise vallas. HALDUSKOHTU LAHEND 5. Tartu Halduskohus rahuldas 29. detsembri 2009 otsusega kaebuse ja tühistas Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 otsuse nr 123. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlus selles, kas A.O. on põllumajandusliku tootmisega tegeleja MaaRS tähenduses. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja MaaRS-i tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena selle seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel. Riigikohus asus otsuses nr 3-3-1-96-08 (Ellamärdi Talu OÜ kaebus Konguta Vallavolikogu 11.02.2008 otsuse nr 78 osaliseks tühistamiseks) seisukohale, et enne, kui vastustaja kinnitas A.O. vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja, pidanuks vastustaja täiendavalt kontrollima, kas A.O. on põllumajandusliku tootmisega tegeleja MaaRS § 233 lg 2 tähenduses. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtuvalt vastustaja mingisugust kontrolli teostanud ei ole. Seda tõendavad Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 koosoleku protokoll nr 39 ja 13.07.2009 koosoleku protokoll nr 41. Pärast eelnimetatud Riigikohtu 26.02.2009 otsust on Konguta Vallavolikogu arutanud taotletava maatüki temaatikat 2-l volikogu istungil, kuid mingisugust sisulist arutelu ei toimunud ja volikogu täiendavalt A.O. vastavust põllumajandusliku tootmisega tegeleja nõuetele ei kontrollinud. Ka Konguta Vallavolikogu keskkonna- ja maaelukomisjoni 13.05.2009 toimunud koosoleku protokoll kinnitab, et pärast eelnimetatud Riigikohtu otsust ei ole vastustaja täiendavalt A.O. nõuetele vastavust kontrollinud. Eelnevaga on tõendatud, et vastustaja ei ole sisuliselt kontrollinud, kas A.O. tegelikkuses tegeleb põllumajandusliku tootmisega. Ka Riigikohus viitas oma eelnimetatud otsuses asjaolule, et vastustaja oleks asja õigeks otsustamiseks pidanud vabade põllumajandusmaade kasutusvaldusesse andmise menetlusse enam süvenema ja koguma täiendavaid tõendeid. Asjaolu, et vastustaja ei ole sisuliselt mitte mingisugust kontrolli teostanud ega ka täiendavalt kontrollinud, kas A.O. on põllumajandusliku tootmisega tegeleja MaaRS § 233 lg 2 tähenduses, kinnitab ka vaidlustatud vallavolikogu otsus, milles ei ole juttu sellest, kas A.O. tegeleb põllumajandusliku tootmisega või mitte. Kõiki asjaolusid ja tõendeid tuleb hinnata kogumis, et välja selgitada kõige olulisem - kas A.O. ka reaalselt tegeleb põllumajandusliku tootmisega. Kohalik omavalitsus võib kasutada ka Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kriteeriume, mis aitavad välja selgitada, kas tegemist on põllumajandusliku tootjaga või mitte. PRIA lähtub antud küsimuses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest, mille § 12 sätestab nõuded ühtse pindalatoetuse saamiseks. Eelnimetatud seaduse § 12 lg 1 sätestab, et ühtset pindalatoetust on õigus taotleda põllumajandusega tegeleval füüsilisel ja juriidilisel isikul, seltsingul ning muul isikute juriidilise isiku staatuseta ühendusel, kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võetakse lg-s 1 nimetatud põllumajandusmaa pindala määramisel arvesse põllud, mille pindala on vähemalt 0,30 ha ning mille kohta on põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris andmed, mille kohaselt neid 2003. a kas 3 kasutati põllumajanduskultuuride kasvatamiseks või püsirohumaana või mis olid põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Kuna A.O. poolt haritav maatükk (0,05
- ha)on nii väike, et sellele ei saa isegi pindalatoetust taotleda, siis PRIA kriteeriumite järgi ei ole A.O. puhul tegemist põllumajandusliku tootjaga. Halduskohtule on esitatud A.O. füüsilise isiku 2008. a ettevõtlusest saadud tuludeklaratsiooni vorm E, millest nähtub, et isik on saanud tulu kauba müümisest ja vahendamisest, kuid esitatud ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et A.O. on selle tulu saanud omatoodetud põllumajandussaaduste turustamisest. Lisaks eeltoodule nõustub kohus kaebajaga, et vastustaja on Ellamärdi Talu OÜ-d ja A.O. kohelnud ebavõrdselt, kuna ei võimaldanud Ellamärdi Talu OÜ esindajal Konguta Vallavolikogu istungist sõnaõigusega osa võtta. Asja materjalidest nähtuvalt soovis Ellamärdi Talu OÜ esindaja sõnaõigusega osa võtta 16.03.2009 toimunud Konguta Vallavolikogu istungist, kuid vallavolikogu esimees pakkus võimalust sõnavõtuks sellel volikogu istungil, kus arutatakse maade kasutusvaldusesse andmist. Ellamärdi Talu OÜ esindajal tekkis õigustatud ootus, et teda teavitatakse ja kutsutakse volikogu istungile siis, kui arutatakse vabade põllumaade tasuta kasutusvaldusesse andmist, kuid Ellamärdi Talu OÜ-d ei teavitatud ajast, mil eelnimetatud küsimus volikogus arutusele tuleb. Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 istungi toimumine ja päevakord avaldati Konguta valla kodulehel alles 15.05.2009. Kuna 3 päeva oli liiga lühike etteteatamisperiood, siis ei olnud Ellamärdi Talu OÜ esindajal seoses kiireloomuliste töökohustustega võimalik vallavolikogu istungist osa võtta ja ta palus antud küsimuse arutamine edasi lükata, kuid vallavolikogu oma istungit edasi ei lükanud ja sellest Ellamärdi Talu OÜ-d ei teavitanud. Riigikohus on otsuses nr 3-3-1-82-03 asunud seisukohale, et haldusorgan ei pea ärakuulamise õiguse tagamiseks esitama isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväiteid esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. Konguta Vallavolikogu esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus tõendeid ebaõigesti hinnanud ja rikkunud materiaalõiguse norme. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks kohtule esitatud tõendid ei ole piisavad tõendamaks, kas tegemist on põllumajandusliku tootjaga või mitte ja millest tulenevalt halduskohus leiab, et materiaalõiguse norme on rikutud ning kaalutlusõigust ei teostatud õiguspäraselt. Volikogu maaelu- ja keskkonnakomisjon palus 2009. a mais A. O esitada residendist füüsilise isiku 2008. a ettevõtlusest saadud tulu vormi E, et kontrollida ja koguda tõendeid isiku tegelemise kohta põllumajandusliku tootmisega ka vahepealsel perioodil. Esitatud vormidest on näha, et A.O. on saanud tulu põllumajandussaaduste realiseerimisest. Kogutud tõendeid aluseks võttes tegi komisjon volikogule ettepanekud, keda eelistada ja esitada maavanemale vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajana. Arvestades komisjoni ettepanekut, võttis Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 vastu otsuse nr 123 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine". Lähtudes eeltoodust, on halduskohus hinnanud volikogu poolt esitatud tõendeid valesti ja jõudnud valele järeldusele, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et A.O. on omatoodetud põllumajandussaaduste turustamisest tulu saanud. 4 MaaRS § 233 lg-s 2 kehtestatud põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele vastavus tuleb tõendada eelkõige vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejal endal ja volikogu peab esitatud tõendite põhjal otsustama, kas nende alusel on võimalik eelistuse andmise üle otsustada või mitte. Volikogu hindas esitatud tõendeid ja pidas neid selleks piisavaks. Samal arvamusel on olnud ka Maa-amet 02.10.2009 halduskohtule esitatud arvamuses. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks volikogu poolt kogutud tõendid ei tõenda tulu saamist omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või millised asjaolud tekitavad kahtlusi, et ettevõtlusest saadud tulu deklareerimise vormis märgitud põllumajandussaadused ei ole toodetud A.O. maatükil. Oletuslik on kohtu hinnang, et A.O. poolt haritava maatüki suuruseks on 0,05 ha. Volikogule teadaolevalt on A. O põllumajanduslikuks tootmiseks vajalikku maad 0,211 ha ja isiku kinnituse kohaselt on maa kasutuses. PRIA on kehtestanud oma kriteeriumid pindalatoetuse saamiseks, kuid toetuse taotlemine ja põllumajandusliku tootmisega tegelemine ei ole omavahelises seoses. PRIA-lt võivad pindalatoetusi saada ka isikud, kes põllumajandusliku tootmisega üldse ei tegele. Kaebajal oli võimalus vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise aruteludel osaleda, kuna ta oli teadlik volikogu istungite toimumise ajast. Volikogu istungid on olnud avalikud ja igal soovijal on olnud õigus ja võimalus istungil osaleda. Oma mitteosalemisest teatas kaebaja volikogu esimehele mõned tunnid enne istungit. Vaba põllumajandusmaad nr P71 taotlesid kasutusvaldusesse ka teised taotlejad, kuid mitte keegi teistest taotlejatest ei ole vaidlustanud seda, et A.O. tegeleb põllumajandusliku tootmisega MaaRS tähenduses. 7. FIE A.O. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ja oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Samuti on halduskohus asjas esitatud tõenditele andnud väära hinnangu ning jätnud täielikult käsitlemata ja hindamata Maa-ameti antud arvamuse. Riigikohus ei ole otsuses nr 3-3-1-96-08 A.O. suhtes täiendava kontrolli teostamist nõudnud. Konguta Vallavolikogu on korduvalt kinnitanud, et on FIE A.O. puhul kontrollinud kogu võimalikku asjasse puutuvat dokumentatsiooni. Konguta Vallavolikogu maakomisjoni esimees on isiklikult viibinud Külaotsa talus kohapeal ja teostanud paikvaatluse. Ka Maa-ameti arvamusest selgub, et vallavolikogu ei teostanud nõutud kontrollimenetlust maa kasutusvaldusesse andmisel mitte viimasel hetkel, vaid juba aastal 2007. Juba siis kontrolliti FIE A.O. sobivust, asi oli arutusel Konguta Vallavolikogu istungil ja arutanud asja, võttis volikogu 17.12.2007 vastu otsuse nr 68, milles otsustas jätta FIE A.O. vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate nimekirja. Seega vaagiti FIE A.O. sobivust vallavolikogu poolt juba enne maa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamist. Sisuliselt on seda kinnitanud ka Riigikohtu 26.02.2009 otsus nr 3-3-196-08. Vald on tuvastanud, et FIE A.O. on põllumajandusliku tootmisega tegeleja MaaRS tähenduses ning seega maa kasutusvaldusesse saamise õigustatud subjekt. Halduskohus on kaebajat tsiteerides jõudnud ebaõige väiteni, et A.O. residendist füüsilise isiku 2008. a ettevõtlusest saadud tulu vormilt E nähtub, et isik on saanud tulu suvalise kauba müümisest ja vahendamisest. Eelnimetatud vormiga E ei deklareerita suvalist kaupa, vaid põllumajandussaaduste võõrandamisest saadavat tulu. Halduskohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et kohalik omavalitsus võib kasutada PRIA kriteeriume selgitamaks, kas tegemist on põllumajandusliku tootjaga või mitte. 5 Vabade põllumaade kasutusvaldusesse andmist ja sellega seonduvat põllumajandustootja ja põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõistet sätestavad MaaRS ja Vabariigi Valitsuse 31.01.2005 määrusega nr 24 kinnitatud „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord“ (edaspidi Kord). Halduskohus püüab defineerida põllumajanduslikku tootjat, mis on antud kontekstis ebatäpne ja asjasse mittepuutuv, kuna MaaRS § 233 lg 2 toetub füüsilisest isikust ettevõtja puhul põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõistele, mille omakorda avab Korra § 7 lg 2 ning FIE A.O. vastab kõigile neile tingimustele. Täiesti alusetu on väide, nagu oleks põllumajandusliku tootmisega tegelemise kriteeriumiks ühtse pindalatoetuse taotlemine või selle saamiseks kvalifitseerumine. Riigikohtu 26.02.2009 otsusest nr 3-3-1-96-08 nähtub, et kehtivast õigusest ei tulene alampiiri põllumajandussaaduste müügist saadavale tulule ega tootmiseks kasutatava maa suurusele. Alusetu on halduskohtu väide nagu oleks Konguta Vallavolikogu kohelnud Ellamärdi Talu OÜ-d ja FIE A. O ebavõrdselt kuna ei võimaldanud Ellamärdi Talu OÜ esindajal vallavolikogu istungist sõnaõigusega osa võtta. Ellamärdi Talu OÜ esindajal ei ole keegi keelanud volikogu istungist osa võtta. Samuti ei keelanud keegi Ellamärdi Talu OÜ-1 edastada oma väited elektronposti teel, kui esindaja ei saanud volikogu istungile tulla. 8. Ellamärdi Talu OÜ vaidleb apellatsioonkaebustele vastu. Vastuväidete kohaselt pani kohustuse teatavaid asjaolusid kontrollida Konguta Vallavolikogule Riigikohus 26.02.2009 otsusega nr 3-3-1-96-08. Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 otsuses nr 123 puudub motivatsioon selle kohta, miks on volikogu otsustanud kasutada vaba põllumajandusmaa kasutusse andmisel just sellist eelistamise võimalust. Halduskohus on oma otsust põhjendades järginud detailselt Riigikohtu poolt esile tõstetut ning kasutanud tootmisobjektiks oleva maa suurust, tulude ja kulude mahtu jms, kriteeriumitena selleks, et anda hinnangut, kas A.O. tegeleb tegelikult põllumajandusliku tootmisega eesmärgiga toota põllumajandussaadusi müügiks või mitte. Halduskohus on sedastanud mitte selle, et A.O. ei ole põllumajandustootja, vaid selle, et Konguta Vallavolikogu ei ole vaidlustatud otsust vastu võttes kõiki olulisi asjaolusid välja selgitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 29. detsembri 2009 otsus tühistada, kuna halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Ellamärdi Talu OÜ kaebuse Konguta Vallavolikogu 18.05.2009 otsuse nr 123 tühistamiseks rahuldamata ja mõistab Ellamärdi Talu OÜ-lt Konguta Vallavolikogu ning FIE A.O. i kasuks välja viimaste poolt esimese astme kohtumenetluses ja apellatsioonimenetluses kantud põhjendatud kulud. 10. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu otsuses märgitud seisukohaga, mille kohaselt ei ole Konguta Vallavolikogu järginud Riigikohtu halduskolleegiumi 26.02.2009 otsuses (haldusasi nr 3-3-1-96-08) tehtud ettekirjutust kontrollida enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja kinnitamist täiendavalt seda, kas FIE A.O. on põllumajandusliku tootmisega tegeleja MaaRS § 233 lg 2 tähenduses ja seega on vallavolikogu ebaõigesti lugenud FIE A.O. põllumajandusliku tootmisega tegelejaks. Riigikohtu halduskolleegiumi 26.02.2009 otsuses ei ole tehtud Konguta Vallavolikogule konkreetset ettekirjutust kontrollida enne vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse 6 saajate nimekirja kinnitamist täiendavalt seda, kas FIE A.O. on põllumajandusliku tootmisega tegeleja MaaRS § 233 lg 2 tähenduses või mitte, sest nimetatud lahendi p 19 kohaselt ei ole kolleegium Konguta Vallavolikogu otsuse nr 78 hindamisel välja selgitanud ega hinnanud sisuliselt seda, kas vallavolikogu on põhjendatult pidanud FIE A. O põllumajandusliku tootmisega tegelejaks või mitte. Riigikohtu viidatud lahendi p-des 20-24 märgitut ei saa pidada hinnanguks vallavolikogu senisele tegevusele selles küsimuses, kas vallavolikogu on põhjendatult pidanud FIE A.O. põllumajandusliku tootmisega tegelejaks. Eelnimetatud p-des on Riigikohus pidanud veelkord vajalikuks rõhutada senises kohtupraktikas esile toodud seisukohti selle kohta, kuidas ja milliste kriteeriumite alusel tuleb määratleda seda, kas maa taotleja on põllumajandusliku tootmisega tegeleja või mitte ja rõhutanud kohaliku omavalitsuse rolli tegeliku põllumajandusliku tootmise olemasolu tõendamisel ja hindamisel. Riigikohtu viidatud lahendis ei hinnatud seega seda, kas Konguta Vallavolikogu on FIE A.O. õigesti lugenud põllumajandusliku tootmisega tegelejaks, vaid selgitati, kas Konguta Vallavolikogu otsus nr 78 on haldusakt, millega kinnitati maa kasutusvaldusesse saajate nimekiri ja kas see võiks rikkuda Ellamärdi Talu OÜ subjektiivseid õigusi või mitte. 11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on samuti hinnanud ebaõigesti asjas olemasolevaid tõendeid ja leidnud üksnes Konguta Vallavolikogu 02.03.2009, 16.03.2009, 23.03.2009, 04.05.2009, 18.05.2009 ja 13.07.2009 koosoleku protokollide ning vallavolikogu keskkonna- ja maaelukomisjoni 13.05.2009 protokolli alusel vääralt, et vallavolikogu ei ole enne 18.05.2009 otsuse nr 123 tegemist hinnanud FIE A.O. vastavust põllumajandusliku tootmisega tegelejale esitatavatele nõuetele. Korra § 7 lg 1 teise lause kohaselt võivad vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks kohalikule omavalitsusele avaldusi esitada avalduse esitamise päevaks äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega naaberomavalitsuse territooriumil ja kelle maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et põllumajandusliku tootmisega tegeleja maareformi seaduse ja käesoleva määruse tähenduses on MaaRS § 233 lg-s 2 sätestatud isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust, kusjuures põllumajandusmaa kasutamise õigusena käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel. MaaRS § 233 lg 2 kohaselt vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitab äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb põllumajandusliku tootmisega maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil või põllumajandusliku tootmisega naaberomavalitsuse territooriumil ja tema maaomand piirneb kasutusvaldusesse antava maaga, või äriregistrisse kantud Eesti eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhiliseks tegevusalaks on põllumajanduslik tootmine maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, omavalitsusele avalduse maa suuruse ja maatüki numbri(
- te)nimetamisega. Põllumajandusliku tootmisega tegeleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Põllumajandusmaa kasutamise õigusena käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse põllumajandusmaa tegelikku kasutamist õiguslikul alusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt on A.O. registreeritud FIE-na 03.08.2007 ning põllumajandusliku tootmisega tegelemist on ta kõigepealt tõendanud 2007. a detsembris vallavolikogule esitatud 23.08.2007 arvega nr 1, millest nähtuvalt on FIE A.O. müünud 1150 kg kartulit ja 58 kg tomatit, saades selle eest sularahas 6440.40 krooni. Asjas ei ole 7 vaidlust selle üle, et A. O kuulub Konguta vallas maavaldus (Külaotsa talu) kogupindalaga 4,34 ha, millest haritavat maad on 0,211 ha (tl. 74). Konguta Vallavolikogu keskkonna- ja maaelukomisjon on 10.12.2007 arutanud Ellamärdi Talu OÜ kaebust ja leidnud, et A.O. poolt esitatud dokumentide alusel (avaldus maa kasutusvaldusesse saamiseks, äriregistri registrikaardi väljavõte, arve nr 1) saab A.O. lugeda põllumajandustootjaks ja ta tuleks kanda vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekirja, milline ettepanek ka vallavolikogule tehti. Pärast Riigikohtu 26.02.2009 otsust ja enne 18.05.2009 otsuse nr 123 tegemist on maa taotlejatelt, s. h FIE A. O nõutud täiendavaid tõendeid selle kohta, et taotlejad saavad omatoodetud põllumajandussaadustest jätkuvalt tulu ning FIE A.O. on vallavolikogule esitanud FIE 2008. a ettevõtlusest saadud tulu vormi E, millest nähtuvalt on FIE A.O. saanud 2008. a põllumajandussaaduste müügist tulu 3485 krooni ja tema ettevõtlusega seotud kuludeks on olnud 1241 krooni (tl. 54). Samuti on 13.05.2009 arutanud vallavolikogu keskkonna- ja maaelukomisjon uuesti vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate sobivuse küsimust ja seda, keda võiks taotlejatena eelistada ning on maatüki P71 osas teinud volikogule uuesti ettepaneku eelistada FIE A. O, kelle maaomand piirneb kasutusvaldusesse taotletava maatükiga. 12. Lähtudes senisest kohtupraktikast, on vaba põllumajandusmaa erastamise või selle kasutusvaldusesse saamise õigust omava isiku määratlemisel peetud oluliseks nii tegeliku tootmise olemasolu kui ka tootmiseks vajaliku maa omamist või kasutamise õigust. Riigikohtu 14. oktoobri 2003. a otsuses asjas nr 3-3-1-63-03 on näiteks märgitud, et: „Seega oli seadusandja seadnud vaba põllumaa erastamist taotlevale äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale järgmised tingimused: - tegelemine maa asukohajärgse põllumajandusliku tootmisega; kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil - isik on põllumajandusliku tootmisega tegeleja Maareformi seaduse mõttes, s.t saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ja omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust.” Riigikohus on varasemalt samuti leidnud, et põllumajandusliku tootmisega tegelemine maareformi seaduse (kuni 22. märtsini 1999 kehtinud redaktsiooni § 22 lg 4 p 5) mõttes on taime- ja loomakasvatus eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnusteks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ja selle tegevuse vastavus eesmärgile müüa põllumajandussaadusi (vt. näiteks 1. veebruari 2002. a otsus asjas nr 3-3-1-3-02). Lahendis nr 3-3-1-21-07 24-st maist 2007 on Riigikohus märkinud ka seda, et MaaRS § 233 lg 2 ei näe füüsilisest isikust ettevõtja puhul ette, et põllumajanduslik tootmine peaks olema tema põhiline tegevusala. Riigikohus on 26.02.2009 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-96-08 leidnud, et: „Kolleegiumi arvates ei sõltu põllumajandusliku tootmisega tegeleja nõuetele vastavus sellest, kas olemasolev maa on täielikult kasutuses. Olemasoleva maa kasutamise ulatus võib olla üheks kriteeriumiks tegeliku tootmise väljaselgitamisel ja mitme taotleja puhul valiku tegemisel, kuid haldusorgan peab konkreetsel juhul arvesse võtma, millises ulatuses ja millistel põhjustel maad tootmiseks ei kasutata. Asjaolust, et maad täies ulatuses tootmiseks pole kasutatud, ei tulene iseenesest, et isikul poleks alust saada vaba põllumajandusmaad kasutusvaldusesse.“ Samuti ei saa üksnes müüdava toodangu väikesest kogusest, saadava tulu vähesusest või tuludeklaratsioonis deklareeritud väikestest kuludest teha järeldust põllumajandusliku tootmise puudumise kohta (vt. näiteks Riigikohtu 1. veebruari 2002. a otsus haldusasjas 8 nr 3-3-1-3-02). Kehtivast õigusest ei tulene alampiiri põllumajandussaaduste müügist saadavale tulule ega tootmiseks kasutatava maa suurusele, mis võimaldaks määratleda põllumajanduslikku tootmist MaaRS § 233 lg 2 tähenduses. Lähtudes eeltoodust on Konguta Vallavolikogu ringkonnakohtu arvates eelpoolviidatud kirjalike tõendite ja FIE A.O. poolt antud selgituste pinnalt teinud õige järelduse selle kohta, et FIE A.O. on põllumajanduslikku tootmisega tegeleja MaaRS § 233 lg 2 tähenduses, sest ta saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist, omab Konguta vallas tootmiseks vajalikku maad ja taotleja selgituste kohaselt ka maa harimiseks üldiselt vajalikku põllumajandustehnikat (traktor, veoauto, järelhaagised jne) ning ostab puuduoleva tehnika kasutamiseks vastavat teenust sisse. Samuti on Konguta Vallavolikogu selgitanud, et 18.05.2009 otsuse nr 123 tegemisel arvestati ka FIE A.O. selgitust, miks ta olemasolevat maad täies ulatuses põllumajanduslikuks tootmiseks ei kasuta (tl. 23, 52). FIE A.O. selgituste kohaselt ei kasuta ta kogu maad põllumajandussaaduste tootmiseks seepärast, et soovib edaspidi tegeleda eelkõige lihaveiste kasvatusega. Kaebaja etteheide, et vallavolikogu ei ole siiski piisavalt kontrollinud FIE A.O. vastavust põllumajandusliku tootmisega tegeleja mõistele, kuna ei ole läbi viidud paikvaatlust selleks, et kindlaks teha, kui suurt osa haritavast maast FIE A.O. tegelikult kasutab (0,05 ha või rohkem), ei anna seega iseenesest alust vaidlusaluse haldusakti tühistamiseks. Nagu juba varem viidatud, ei sõltu põllumajandusliku tootmisega tegeleja nõuetele vastavus sellest, kas olemasolev maa on tal täielikult kasutuses või mitte ja seega ei oleks tegeliku maakasutuse suuruse kindlakstegemine paikvaatluse teel andnud mingit uut infot võrreldes olemasolevaga hindamaks seda, kas FIE A.O. on põllumajandusliku tootmisega tegeleja või mitte. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka halduskohtu vaidlustatud otsuses märgitud seisukoht, et FIE A.O. ei saa põllumajandusliku tootmisega tegelejaks lugeda juba üksnes seetõttu, et tema kasutuses on alla 1 ha maad, millele ei saa PRIA poolt kehtestatud kriteeriumite järgi isegi PRIA poolt makstavat pindalatoetust taotleda. 13. Põhjendatud ei ole ka halduskohtu seisukoht selle kohta, et 18.05.2009 otsuse nr 123 tegemisel on Konguta Vallavolikogu kohelnud kaebajat ja FIE A.O. ebavõrdselt ning rikkunud kaebaja suhtes õigust olla ära kuulatud (HMS § 40) sellega, et ei võimaldanud kaebaja seaduslikul või volitatud esindajal osaleda sõnaõigusega volikogu 18.05.2009 istungil, kus arutati vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmist, s. h ka maatüki P 71 osas. Vallavolikogu 18.05.2009 istungi protokollist (tl. 34-40) ei nähtu, et volikogu istungil oleks osalenud FIE A.O. ning oleks seal ka erinevalt kaebaja esindajatest sõna saanud, mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et kaebajat oleks koheldud ebavõrdselt võrreldes FIE A. O. Viidatud protokollist nähtub samuti, et kaebaja volitatud esindaja M. Pihlap oli volikogu istungi toimumisest 18.05.2009 teadlik, kuid palus samal päeval saadetud e-meiliga istung edasi lükata tulenevalt sellest, et ta ei saa istungist osa võtta. Asjaolu, et Konguta Vallavolikogu otsustas istungit sel põhjusel edasi mitte lükata ja tegi maa kasutusvaldusesse saajate osas otsuse 18.05.2009 ära, ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitleda kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumisena, sest asja materjalidest ei nähtu, miks ei saanud soovi korral volikogu istungil osaleda volitatud esindaja asemel kaebaja seaduslik esindaja. Samuti on kaebaja saanud praktiliselt samade kogutud tõendite pinnalt käimasoleva vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise menetluse ja selle kohta, kas FIE A.O. saab lugeda põllumajandusliku tootmisega tegelejaks või mitte, oma arvamust avaldada Konguta Vallavolikogu 11.02.2008 otsuse nr 78 osas käinud vaidluse raames. Pärast Riigikohtu 26.02.2009 otsust on vallavolikogu lisaks olemasolevale kirjalikule materjalile võtnud 18.05.2009 otsuse tegemisel uue tõendina aluseks üksnes FIE 9 A.O. poolt esitatud 2008. a tuludeklaratsiooni E vormi, mille suhtes kaebaja tõesti ei ole saanud oma arvamust avaldada, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei saanud kaebaja ärakuulamata jätmine selle menetlustoimingu osas, mis puudutas 2008. a tuludeklaratsiooni olemasolevate tõendite juurde võtmist, mõjutada asja lõplikku otsustamist, sest nagu juba eelpool märgitud, on kaebaja põhilistes ja olulisemates küsimustes saanud oma arvamuse ja vastuväited esitada juba Konguta Vallavolikogu 11.02.2008 otsuse nr 78 osas toimunud haldus- ja kohtumenetluse raames. Seetõttu ei saa vaidlustatud haldusakti HMS § 58 järgi üksnes toodud menetlusnõude rikkumise põhjal tühistada (vt. näiteks ka Riigikohtu halduskolleegiumi 24.05.2007 lahend haldusasjas nr 3-3-1-21-07, p 11). 14. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja poolt kaebuses välja toodud seisukohaga, et Konguta Vallavolikogu on vaidlustatud otsuse tegemisel teostanud kaalutlusõigust mitteõiguspäraselt, jättes hindamata selle, millise taotleja põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik. Vaidlustatud haldusaktist nähtuvalt on Konguta Vallavolikogu endiselt jäänud oma varasema seisukoha juurde (väljendatud juba taotlejate nimekirja kinnitamise käigus 11.02.2008), et FIE A.O. on põllumajandusliku tootmisega tegeleja MaaRS § 233 lg 2 mõistes. Korra § 10 lg 5 kohaselt on mitme põllumajandustootja nõuetele vastava taotleja olemasolul vallavolikogul õigus väljendada oma eelistus MaaRS §-s 233 lg 6 sätestatud kriteeriumite alusel. 18.05.2009 seisuga sätestas MaaRS § 233 lg 6, et vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Vaidlustatud haldusakti andmisel ongi vallavolikogu lähtunud MaaRS §-s 233 lg 6 toodud kriteeriumitest ja eelistanud maatüki nr P71 osas FIE A.O. tulenevalt sellest, et taotletav maatükk piirneb FIE A.O. maaomandiga ning teise taotleja, Ellamärdi Talu OÜ osas MaaRS §-st 233 lg 6 ühtegi eelistamise alust ei tulene, s. o Ellamärdi Talu OÜ ei kasuta maatükki P71 õiguslikul alusel ning see ei piirne kaebaja maaomandiga. Kuna 18.05.2009 ei sätestanud MaaRS § 233 lg 6 eelistamiskriteeriumina enam võimalust eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik, siis ei pidanud vallavolikogu 18.05.2009 otsuse nr 123 tegemisel hindama veel ka seda, kumma taotleja põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlikum, olenemata MaaRS § 233 lg 6 ja Korra § 10 lg 5 erinevast sõnastusest. 15. HKMS § 93 lg 4 kohaselt juhul, kui kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebused rahuldatakse ja Ellamärdi Talu OÜ kaebus jäetakse rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 tuleb Ellamärdi Talu OÜ-lt Konguta Vallavolikogu ja FIE A.O. kasuks välja mõista viimaste poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud. Konguta Vallavolikogu menetluskuluks on olnud apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, mis tuleb kaebajalt vallavolikogu kasuks välja mõista. FIE A.O. menetluskuludeks on olnud 1 astme kohtus tehtud kulutused õigusabile (vastuse koostamine esitatud kaebusele) summas 3 600 krooni ja apellatsioonimenetluses kantud kuludena riigilõiv 250 krooni ning kulutused õigusabile (apellatsioonkaebuse koostamine 3 600 krooni ja FIE A.O. esindamine ringkonnakohtu istungil 3 600 krooni), kokku seega 11 050 krooni. HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. FIE A.O. osas peab ringkonnakohus vajalikeks ja põhjendatud kuludeks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu 250 krooni, esimese astme kohtus kantud õigusabikulu 3600 krooni ja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 10 apellatsioonkaebuse koostamiseks tervikuna, s. o summas 3600 krooni ning õigusabikulu, mis on tasutud FIE A.O. esindamiseks ringkonnakohtu istungil osaliselt, s. o summas 1500 krooni, arvestades 28.04.2010 istungi kestust – 45 minutit. Kokku kuulub kaebajalt FIE A.O. kasuks väljamõistmisele seega 8950 krooni. Kaebaja poolt kantud menetluskulud jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 11 Maili Lokk