← Eesti

3-09-1598/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1598 Haldusasi Arnold Treiali kaebus Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks esitada ehitusregistrisse andmed A. Treiali omandiõiguse kohta XXX talu elamule Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. novembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Arnold Treiali apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  3. mai 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Arnold Treial Vastustaja Otepää Vallavalitsus, vallasekretär Urmas Jaagusoo esindaja RESOLUTSIOON Jätta Arnold Treiali apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. novembri 2010 otsus muutmata. Jätta läbi vaatamata Arnold Treiali taotlus kohustada Otepää Vallavalitsust taotlema kinnistusraamatuseaduse § 65 lg 1 alusel ebaõige kande parandamist kinnistusraamatus ja kaebaja kandmist kinnistusraamatusse XXX elamu kaasomanikuna. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
  5. juunist
  6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  7. Arnold Treial esitas 13.04.2009 Otepää Vallavalitsusele avalduse, milles taotles kanda ehitusregistrisse tema omandiõigust tõendavad andmed
  8. a koos venna E.T. ehitatud XXX talu elamu kohta. Otepää Vallavalitsus keeldus 03.07.2009 vastuses nr 13-2.15/588-1 kande tegemisest, kuna nimetatud hoone omanikuks on H.J.
  9. A. Treial esitas 23.07.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks kanda temale kaasomandina kuuluva ½ ärklikorrusega elamu omandiõigust tõendavad andmed ehitisregistrisse. Kaebuse kohaselt ehitas kaebaja koos venna E.T. Otepää külanõukogu territooriumil asunud Kirovi nim. kolhoosi alale elamu. Elamu asub XXX talu krundil. Selle talu territooriumil oli veel vana elumaja, laut-küün, kuur, saun-kuur ja kuur-kelder, mis kuulusid P. Treialile. Ehitatud elamust - ärklikorrusega elumajast - kuulub ½ kaebajale ja ½ E.T. . Seda tõendab Eesti NSV Valga rajooni Otepää Küla RSNK 11.01.1971 otsus nr 2, mille lisas on omandiõigus registreeritud E. T ja A. Treiali nimele. Kaebaja omandiõigust ½ elamule tõendab ka kindlustusleht ja koopia majapidamise raamatust. Samuti tõendab elamu kuulumist E.T. ja A. Treialile Valga Maavalitsuse ehitusregister, kust 16.01.1997 väljastati sellekohane ärakiri esitamiseks Tartu Linnakohtule. Kaebaja ei ole oma ½ kaasomandit kellelegi võõrandanud, samuti ei ole kaebaja teada ühtegi kohtuotsust temalt omandiõiguse äravõtmise kohta. Dokumentaalselt on tõestatud, et XXX talu hooned ei olnud ühistatud ega ära võetud. Otepää Vallavalitsusel puudus hoonete tagastamise ja jagamise õigus, oli vaid kohustus hoonete aluse maaga seotud toimingute tegemiseks.
  10. Otepää Vallavalitsuse leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Otepää Vallavalitsus tagastas XXX talu maad oma 22.01.2003 korraldustega nr 2-4-37 "Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine Arnold Treialile" ja nr 2-4-38 "Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine H.J.". Korralduse andmise aluseks oli muuhulgas asjaolu, et õigustatud subjektid olid sõlminud kokkuleppe maa jagamiseks, mille kohaselt lepiti kokku, et maad, millel asusid ehitised, läksid tagastamisele H.J. ning E. T tegi ehitise kinke- ja maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingu H.J. le. Otepää Vallavalitsusele oli korralduse andmise hetkel aluseks notariaalne kokkulepe, mille kohaselt XXX talu maadel asuvad ehitised kingiti H.J. le. Maade jagamise kokkuleppe allkirjastamisel ei sõlmitud muid kokkuleppeid, mis oleks puudutanud XXX maadel asuvaid võimalikke kaasomandis olevaid ehitisi. 28.07.2003 on tehtud kinnistamisotsus, mille kohaselt kanti Otepää vallas, Pedajamäe külas asuva katastriüksuse, tunnusega 63601:001:2021 (millel asusid ehitised), omanikuna kinnistusraamatusse H.J. . Kuivõrd kinnistusraamatusse kandmisega muutusid sellel olevad ehitised kinnisasja oluliseks osaks ning kinnistu omanikuna on kantud kinnistusraamatusse H.J. , siis ei ole vallavalitsusel õigust kanda ehitisregistrisse omanikuna A. Treialit, olgugi, et sellisel kandel saaks olema vaid informatiivne tähendus. Vastustaja on keeldunud andmete kandmisest ehitisregistrisse seaduslikul alusel. HALDUSKOHTU LAHEND
  11. Tartu Halduskohus jättis
  12. novembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on ehitusregistrile andmete esitajateks Vabariigi Valitsuse 17.12.2002 määruse nr 405 „Riikliku ehitisregistri asutamise ja pidamise põhimäärus“ 2 (edaspidi Määrus) § 13 alusel kohalikud omavalitsused, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, Muinsuskaitseamet, Raudteeamet, notarid, ministeerium. Seega on kohalike omavalitsuste kohustuseks ka andmete esitamine ehitisregistrisse, kuid see ei tähenda, et kohalik omavalitsus saab igal ajal andmeid esitada ja teha seda kõikide ehitisregistris olevate andmete osas. Määruse § 14 p-s 10 on ehitisregistri andmeteks ehitise omaniku nimi, äriregistri kood ja sünniaeg. Määruse §-de 21 ja 10 koosmõjust selgub, et kohalik omavalitsus saab ehitisregistrisse esitada ehitise omaniku kohta käivaid andmeid järgmiste alusdokumentide alusel: teade kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku andmise kohta; teade ehitise teatise esitamise kohta; teade ehitusloa väljaandmise otsustamise kohta; teade ehitamise alustamise teatise esitamise kohta ja teade ehitise kasutusloa väljastamise otsustamise kohta. Antud juhul ei ole tegemist ühegi ehitusseaduses toodud juhuga, mille osas saaks kohalik omavalitsus ehitusregistrisse algdokumentide alusel andmeid esitada. Seega puudus Otepää Vallavalitsusel ka kohustus kaebaja poolt esitatud taotlust rahuldada. Vastustaja väide selle kohta, et A. Treial ei esitanud Määruse § 21 lg 2 ning Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruse nr 72 „Ehitise teatise vorminõuded ja esitamise kord“ (edaspidi Kord) § 1 lg 4 kohast teatist, ei ole asjassepuutuv, kuna need reguleerivad väikeehitise ehitamist. Kaebaja eesmärgiks on saada ehitisregistri andmete muutmise kaudu vaidlusaluse hoone omanikuks ½ osas ning seejärel asuda taotlema hoone juurde maa tagastamist, kuid tulenevalt Määruse §-st 24 on registriandmetel informatiivne ja statistiline tähendus. Ehitisregistrisse tehtud või tehtav kanne ei tekita ega lõpeta omandiõigust hoonele. E. T on ehitisregistrisse omanikuna kantud 28.07.1996 välja antud pärimisõiguse tunnistuse alusel. Pärimisõiguse tunnistuse kehtetuks tunnistamist ei ole taotletud ja see on kehtiv. Esitatud andmete kohaselt on 28.07.2003 tehtud kinnistamisotsus, mille kohaselt on kinnistu, kus vaidlusalune hoone asub, omanikuna kantud kinnistusse H. J. Ka see, kui Otepää Vallavalitsus esitaks teate A. Treiali kui omaniku kandmiseks ehitisregistrisse poole ehitise osas, ei teeks A. Treialit hoone omanikuks ega annaks alust maa tagastamise taotlemiseks. Ehitisregistrisse tehtava kande muudatus ei muudaks kehtetuks E.T. välja antud pärimisõiguse tunnistust ega E. T ja H.J. vahel 25.06.2002 sõlmitud ehitise kinke- ja maa tagastamise nõudeõiguse lepingut ega kinnistu kinnistamisotsust. Omaniku kohta tehakse kanne ja muudetakse kanne ehitusregistris algdokumendi alusel, algdokumendiks ei ole teabenõue ega kindlustuslehed, majapidamisraamat ega kaebaja poolt osundatud täitevkomitee otsused. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  13. A. Treial esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
  14. novembri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei väljastatud kaebajale tema nõudel halduskohtus toimunud kohtuistungi protokolli koopiat ega loetud ette selle sisu. Kaebaja sai kohtuistungi protokolli alles 2 päeva enne kohtuotsuse kuulutamist. Kohtuistungi protokolli kantud andmed olid võltsitud ja mitte sellised, nagu kaebaja istungil selgitas. 28.07.1996 pärimistunnistust ei ole olemas. Kaebaja taotleb asjas kinnistusraamatuseaduse § 65 lg 1 alusel uue otsuse tegemist, millega kohustada vallavalitsust taotlema ebaõige kande parandamist kinnistusraamatus ja kaebaja kandmist kinnistusraamatusse XXX elamu kaasomanikuna. 3
  15. Otepää Vallavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt nõutakse halduskohtu otsuse tühistamist, kuid ei viidata ühelegi konkreetsele põhjusele. Sisust võib vaid kaudselt välja lugeda, milles seisneb otsusele tehtav etteheide. Halduskohtu otsuses on lahti seletatud, millistel alustel toimub andmete kandmine ehitisregistrisse. Samuti on kohus selgitanud, et kanne ehitisregistris ei muuda A. Treialit hoone omanikuks, kuivõrd registrikannetel on informatiivne ja statistiline tähendus. Kohus on ka õigesti märkinud, et kannete aluseks ei ole kaebaja poolt vastustajale esitatud dokumendid. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et apellatsioonkaebuses loetletud dokumendid on tema omandiõigust kinnitavateks dokumentideks. Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub Valgamaal, Otepää vallas, Pedajamäe külas asuv XXX kinnistu H.J. le. Kinnistusraamatu kannete õigsust eeldatakse asjaõigusseaduse § 56 lg 1 kohaselt. Kaebaja apellatsioonkaebuses toodud väited on subjektiivsed ja ei vasta tõele. Vastustaja ei ole toime pannud A. Treiali 1/2 omandiõiguse vargust, nagu kaebaja seda nimetab. Mis puudutab väidet, et halduskohtu istungiprotokolli on võltsitud ja sinna on kantud, et kaebaja ei ole kaasomanik olnud, siis ei vasta see väide tõele. Omandi kasutamise kohta esitas halduskohus istungil küsimuse, et kas ja kui kaua A. Treial elas XXX kinnistu koosseisus olevas elumajas. A. Treiali vastusest selgus, et viimastel aastatel ta seal ei elanud.
  16. Kaebaja vastuses vastustaja poolt esitatud vastusele apellatsioonkaebusele märgitakse, et alusetu on halduskohtu seisukoht, et kaebaja poolt esitatud dokumendid ei ole omandiõigust tõendavad alusdokumendid. E. T ei ole kogu majavalduse omanik, vaid kaasomanikuks on ka tema vend A. Treial ½ mõttelises osas. Kaebaja õigusi on ebaõige kandega rikutud, kuna kaebajat ei ole kantud kinnistusraamatusse elamu ja selle teenindamiseks vajaliku maa osas kaasomanikuna H.J. ga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
  18. novembri 2009 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu.
  19. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et halduskohus on alusetult jätnud kaebuse läbivaatamisel arvestamata tema poolt halduskohtule esitatud ½ elamu omandiõigust tõendavad dokumendid ja seetõttu jätnud ka esitatud kaebuse ebaõigesti rahuldamata. Kaebuse kohaselt oli kaebuses esitatud nõudeks kohustada Otepää Vallavalitsust kandma kaebajale väidetavalt kaasomandina kuuluva ½ osa XXX elamu omandiõigust tõendavad andmed ehitisregistrisse. Lähtudes esitatud kaebusest, on halduskohus põhjendatult vaidlustatud otsuses analüüsinud seda, kas vastustajal oli olemasolevate dokumentide ja tõendite baasil kohustus selline kanne teha või mitte, sest kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks on see, et haldusorganil on kohustus haldusakt anda või toiming sooritada, kuid ta 4 on sellest põhjendamatult keeldunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, mille kohaselt lähtudes Määruse ja Korra viidatud sätetest, E.T. ja H.J. vahel 25.06.2002 sõlmitud ehitiste kinke- ja maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingust ning 28.07.2003 kinnistamisotsusest on XXX talu maa ja sellel asuvate hoonete omanik H.J. , kelle nimele on hooned registreeritud ka ehitisregistris ning vastustajal puudus seetõttu seadusest või muust õigusaktist tulev kohustus ja õigus kanda ehitisregistrisse ½ elamu omanikuna ka A. Treial. Samuti on halduskohus viidanud põhjendatult hooneregistri 20.06.2002 õiendile ja 28.07.1986 pärimisõiguse tunnistusele (kohtuotsuses ekslikult märgitud kui 28.07.1996 pärimisõiguse tunnistus), mis on olnud aluseks
  20. a ehitiste kinke ja maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise lepingule, millega E. T kinkis XXX talu maal paiknevad ehitised koos rajatistega tervikuna H.J. le. Asjaolu, et halduskohtu otsuses on trükiviga ja 28.07.1986 pärimisõiguse tunnistuse asemel on kohtuotsuses viidatud 28.07.1996 pärimisõiguse tunnistusele, ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks, sest ei ole viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Olenemata ebaõigest viitest on otsusest võimalik aru saada, et silmas peetakse siiski seda pärimisõiguse tunnistust, mis on olnud aluseks
  21. a hooneregistri õiendi väljaandmisele ja ka 25.06.2002 sõlmitud ehitiste kinkelepingule. TsÜS § 54 lg 1 järgi on ehitis kinnisasja oluline osa ning AÕSRakS § 13 lg 6 kohaselt ei saa ehitist või selle osa alates 01.03.2006 enam vallasasjana käsutada. Käesolevas asjas on olemas dokumendid selle kohta, et XXX talu maa ja seega ka sellel maal asuvate ehitiste omanik on H.J. . Käesoleva haldusasja raames ei kuulu halduskohtu pädevusse võimaliku omandiõiguse vaidluse lahendamine ega selle tuvastamine, kas
  22. a pärimisõiguse tunnistus ning selle alusel välja antud hooneregistri õiend XXX talu hoonete kuulumise kohta E.T. tervikuna ja ehitiste kinkeleping olid oma sisult õiged või mitte. Riigikohtu poolt 04.05.2006 haldusasjas nr 3-3-1-35-06 tehtud määruse kohaselt kuulub tegeliku pärimisõigusliku olukorra tuvastamine üldkohtu, mitte halduskohtu pädevusse.
  23. Kohtuotsuse tühistamise või muutmise aluseks ei ole ka väide, et halduskohus ei väljastanud kaebajale kohtuistungi lõpus istungi protokolli ega lugenud seda kohtuistungil ette. HKMS § 20 järgi protokollitakse kohtuistung vastavalt TsMS-i sätetele. TsMS § 53 lg 1 järgi tehakse istungil protokollitu kohe istungil teatavaks üksnes menetlusosaliste vande all antud seletuste, tunnistaja ütluste ning eksperdi arvamuse ja vastuste kohta. Käesoleval juhul ei ole halduskohus kohtuistungil kuulanud menetlusosalisi üle vande all, samuti ei ole istungil üle kuulatud tunnistajaid ega küsitletud eksperti. Muul juhul ei kohusta seadus kohut juba kohtuistungil istungi protokolli kantut pooltele teatavaks tegema, samuti ei kohusta seadus kohut väljastama kohtuistungi protokolli pooltele viivitamatult pärast kohtuistungi lõppu. TsMS § 53 lg 2 järgi on menetlusosalistel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul alates protokolli allkirjastamisest. 13.10.2009 toimunud kohtuistungi protokoll allkirjastati 14.10.2009 ja alates sellest ajast oli menetlusosalistel õigus ka protokolliga tutvuda ja soovi korral esitada omapoolsed parandused protokolli kohta. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 54) on 14.10.2009 saadetud kohtuistungi protokolli koopia kirja teel ka A. Treialile. Olukord, kus kaebaja enda väidete kohaselt ei saanud ta seda protokolli koopiat kätte ja protokoll saadeti talle uuesti, mille ta sai kätte alles paar päeva enne kohtuotsuse kuulutamist 02.11.2009 on küll kahetsusväärne, sest menetlusosalisel ei olnud võimalik soovi korral esitada kohtuistungi protokollile parandusi, kuid ei anna samuti alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
  24. Arvestades seda, et ringkonnakohtus ei saa HKMS § 34 lg 3 järgi esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud ja halduskohtul puudub pädevus kohustada Otepää Vallavalitsust kinnistusraamatuseaduse § 65 lg 1 alusel taotlema ebaõige kande parandamist kinnistusraamatus ja kaebaja kandmist kinnistusraamatusse XXX elamu kaasomanikuna, jätab ringkonnakohus selle apellatsioonkaebuses esitatud taotluse läbi vaatamata. 5 Kuna ka muud apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, siis jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata ja kaebaja menetluskulud (riigilõiv) jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 6 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.