KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2216 Haldusasi Jevg

) § 64 lg-eid 1 ja 2 ning Tartu Vangla kodukorra p-e 21.4, 21.5 ja 21.6. Distsiplinaarmenetluse käigus ei teavitatud kaebajat menetluse algatamisest, menetluse läbiviija Ü. Kriiva ei andnud võimalust seletuste andmiseks ega esitanud käskkirja kaebajale allkirjastamiseks, mistõttu on ka tema tegevus õigusvastane. J. Semjonov esitas Tartu Vanglale käskkirja peale vaide, mis jäeti rahuldamata. Vaide esitas J. Semjonov 01.09.2009, vaideotsuse sai aga kätte 06.10.2009, millega Tartu Vangla rikkus

§ 11lg-t 7, sest vaideotsuse oleks kaebaja pidanud kätte saama hiljemalt 01.10.2009.

Vaideotsusest sai kaebaja teada, et distsiplinaarmenetlus algatati 25.08.2009 ja teda teavitati sellest samal päeval ja anti võimalus seletuste andmiseks. Tegelikkuses ei ole teda distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitatud ega antud võimalust seletuste andmiseks. Kontaktisik Ü. Kriiva tunnistas hiljem vestluses J. Semjonoviga tema kambrikaaslase J. Šabalini juuresolekul, et 25.08.2009 ei teavitanud kaebajat keegi distsiplinaarmenetluse algatamisest. Kaebaja esitas vangla direktorile avalduse algatada Ü. Kriiva tegevuse osas distsiplinaarmenetlus, millele ta ei ole vastust saanud. Kaebaja soovib käskkirja õigusvastaseks tunnistamist seetõttu, et valitseks õiglus ja ka seetõttu, et ta soovib hiljem nõuda moraalse kahju hüvitamist.

1. Tartu Vangla vaidles kaebusele vastu ja leidis, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja süü leidis distsiplinaarmenetluse käigus kinnitust valvur Jüri Trumese 30.07.2009 ettekandega nr 1268 ja õde-spetsialist Maret Sooni 30.07.2009 ettekandega nr 1268A. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud ja selle lisadest nähtub, et kaebajale on antud võimalus omapoolse seletuse andmiseks koguni kahel korral - esmakordselt vahetult peale distsipliinirikkumist 30.07.2009 valvur J. Trumese poolt ja teisel korral 25.08.2009 distsiplinaarmenetluse läbiviija Ü. Kriiva poolt, kes teatas kaebajale 25.08.2009 kirjalikult distsiplinaarmenetluse algatamisest ja tema õigusest anda juhtumi kohta omapoolseid vastuväiteid ja selgitusi. Kaebaja keeldus nii seletuse andmisest kui ka distsiplinaarmenetluse alustamise teatele allkirja andmisest. Seletuse andmisest keeldumine on vormistatud kirjaliku aktina. Kuna kaebaja keeldus kogu menetluse vältel omapoolset seletust andmast, ei saanud menetleja seda distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ka arvesse võtta. Kaebaja ei pidanud omapoolse seletuse andmist vajalikuks isegi siis, kui talle tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja. Kaebaja keeldus taas allkirjastamast dokumente, s. o distsiplinaarmenetluse protokolli ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja, mille kohta on menetleja Ü. Kriiva teinud dokumentidele ka vastava märke. Asjaolu, et Ü. Kriiva tutvustas kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli, kinnitab ka kaebaja ise oma 01.09.2009 esitatud vaides. Soovi korral oleks kaebaja saanud ka pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga või isegi karistuse määramise käskkirjaga tutvumist anda omapoolse seletuse, kui ta leidis, et distsiplinaarmenetlus ei ole läbi viidud nõuetekohaselt. Sel juhul oleks menetlejal olnud võimalik menetlus uuendada ning karistuse määrajal vajadusel käskkiri tühistada või muuta. Distsiplinaarmenetluse eeskirjade järgimine ei ole kohustuslik mitte ainult menetlejale. HMS § 38 lg-st 3 tuleneb ka teistele menetlusosalistele kohustus teha haldusorganile õigeaegselt teatavaks kõik talle teada olevad ja menetluses tähtsust omavad asjaolud. Seega peab menetlusalune isik ilmutama aktiivsust ning tegema kõik endast oleneva, et menetluse lõpptulemus oleks õige ja õiglane. HALDUSKOHTU LAHEND
2. Tartu Halduskohus jättis
3. veebruari 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja seisukoht, et distsiplinaarmenetlus viidi läbi rikkumistega, põhjendamatu. Kaebajat on seaduse nõuete kohaselt informeeritud distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja korduvalt antud talle võimalus anda omapoolseid selgitusi (tagatud oli ärakuulamisõigus). Asjaolu, et kinnipeetav ei ole soovinud oma õigust seletuse andmiseks kasutada, ei tähenda, et vangla on asja menetlemisel rikkunud seadust. 2 25.08.2009 kuupäeva kandvat teatist distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ning menetlust läbiviinud isiku Ü. Kriiva märkust sellel, et kinnipeetav keeldus allkirjast, loeb kaebaja tagantjärele koostatuks. Kohtuistungil loobus kaebaja väitest, et talle distsiplinaarmenetluse protokolli tutvumiseks ja allkirjastamiseks ei antud. Kohtul ei ole põhjust kahelda selles, et 25.08.2009 teatis on koostatud sellel märgitud kuupäeval ja et tõene on ka see, et kaebaja keeldus sellele allkirja andmast. Kohtu veendumust kinnitab asjaolu, et kaebaja keeldus järjekindlalt andmast allkirja kõikidele talle tutvumiseks esitatud dokumentidele selle kohta, et talle on neid tutvustatud (ettekanded distsipliinirikkumise kohta, teatis distsiplinaarmenetluse algatamise kohta, distsiplinaarmenetluse protokoll ning käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta). Seadus ei sätesta, millises vormis tuleb täita

§ 64

lg-s 2 sätestatud nõuet, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Lähtudes

§ 64

lg 2 teisest lausest saab asuda seisukohale, et kohese teavitamise nõue on sätestatud selleks, et tagada kinnipeetava õigus olla ärakuulatud, andes talle võimalus omapoolsete selgituste andmiseks. Tartu Vangla kodukorra p 21.4 täpsustab

§ 64lg-s 2 sätestatut.

Nimetatud punkti kohaselt teavitab distsiplinaarmenetlust läbi viiv ametnik distsiplinaarmenetluse algatamisest, andes kinnipeetavale koheselt võimaluse selgituste andmiseks. Ka kodukorra p-s 21.4 sätestatud teavitamiskohustus on seotud kinnipeetavale ärakuulamisõiguse tagamisega. Kuigi kohtul pole antud juhul alust kahelda

§ 64

lg-s 2 ning vangla kodukorra p-s 21.4 sätestatud nõuete täitmises, ei annaks ka kodukorra p-s 21.4 sätestatud teavitamisnõude täitmata jätmine antud juhul alust Tartu Vangla 28.08.2009 käskkirja nr 1-4/1251 õigusvastaseks tunnistamiseks. Väidetav rikkumine ei oleks saanud mõjutada asja otsustamist. Distsiplinaarüleastumist ja määratud karistust kaebaja ei vaidlusta. Asja õigeks otsustamiseks anti kaebajale korduvalt võimalus esitada omapoolsed selgitused ja vastuväited. Kaebaja oma distsipliinirikkumise kohta mingeid selgitusi anda ei soovinud. Kaebaja esitas ka väited, et 01.09.2009 esitatud vaie vaadati läbi

-s ette nähtud tähtaega ületades ja vangla ei ole vastanud kaebaja taotlusele algatada inspektor-kontaktisik Ü. Kriiva suhtes distsiplinaarmenetlus. Mingeid taotlusi nende väidetega seonduvalt kaebaja ei esitanud, mistõttu jättis kohus need väited tähelepanuta. Lähtuvalt kaebuses esitatud nõuetest ei ole asjassepuutuv kaebaja väide, et talle ei antud käskkirja ega selle koopiat alla kirjutamiseks. Käskkirja tutvustamata jätmine omab tähendust, kui see takistas edasikaebeõiguse realiseerimist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja käskkirja peale vaide 01.09.

1. Seega oli käskkiri kaebajale teatavaks tehtud. Käskkirjalt nähtub, et selle kättesaamise kohta keeldus kaebaja allkirja andmast. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
2. J. Semjonov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. veebruari 2010 otsuse ja saata asi tagasi esimese astme kohtule menetlemiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt keeldus halduskohus arusaamatul põhjusel ära kuulamast tunnistajat, kes oleks saanud kaebaja sõnu kinnitada ja keeldus tunnistajana kohtusse kutsumast Tartu Vangla kontaktisikut Ü. Kriivat vaatamata sellele, et kaebaja seda taotles. Ainult nende tunnistajate juuresolekul saab teha õiglase otsuse, sest kaebaja jääb selle juurde, et 25.08.2009 ei käinud tema juures mitte kedagi ja et talle ei teatatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, millega on kaebaja allkirja falsifitseeritud. Samuti jättis halduskohus tähelepanuta, et vangla direktorile esitatud vaie ei olnud läbi vaadatud selleks seaduse poolt kehtestatud tähtaja piires. Koos vaidega saatis J. Semjonov direktorile ka avalduse, et algatataks distsiplinaarmenetlus Ü. Kriiva suhtes. Kaebaja pole sellele avaldusele vastust saanud.
4. Tartu Vangla vaidleb J. Semjonovi apellatsioonkaebusele vastu. 3 Vastuväidete kohaselt jääb vastustaja varemesitatud seisukohtade juurde, kuid märgib, et halduskohus ei rikkunud kohtumenetluse norme, kui jättis rahuldamata kaebaja taotluse kohtusse tunnistajate kutsumiseks. Halduskohus jättis kaebaja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks õiguspäraselt rahuldamata, kuna kohtu hinnangul oli asjas esitatud piisavalt tõendeid ja asja sai sisuliselt arutada ka tunnistaja ütlusteta ning seega ei olnud taotlus tunnistajate kutsumiseks põhjendatud. Apellatsioonkaebuses ei ole põhjendatud, miks pidi halduskohus esitatud kaebuse sisulisel lahendamisel arvestama väidetega, mis puudutasid kaebaja vaide lahendamise tähtaega ja vastustajale esitanud avaldust, milles kaebaja taotles Ü. Kriiva suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist ning kuidas see on kaasa toonud ebaõige otsustuse tegemise. Halduskohus on oma otsuses märkinud, et kuna nimetatud väidetega seonduvalt kaebaja mingeid taotlusi ei esitanud, siis jätab kohus need väited, kui asjassepuutumatud, tähelepanuta. Distsiplinaarkorras karistamise käskkirja peale esitatud vaide lahendamise tähtaja ületamine ei mõjuta distsiplinaarkorras karistamise käskkirja õiguspärasust ega kehtivust ja pelgalt J. Semjonovi avaldus ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks, ei kinnita ametniku õigusvastast käitumist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. HKMS §-i 37 lg 2 ja TsMS §-i 238 lg 1 alusel ei võta ringkonnakohus asja juurde ja tagastab kaebajale tema 05.04.2010 kirjale lisatud kinnipeetava/vahistatu kirjavahetuse kaardi, sest sellel ei ole käesoleva asja lahendamisel sisulist tähtsust. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
6. veebruari 2010 otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele ning ringkonnakohus ei tuvastanud läbi viidud menetluses ka ühtegi sellist olulist menetlusnormi rikkumist, mis HKMS § 45 järgi annaks aluse asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks.
7. Halduskohtu poolt asjas toimunud kohtuistungil väljendatud seisukoht (tl 60) jätta rahuldamata kaebaja taotlus kuulata istungil tunnistajatena üle tema kambrikaaslane J. Šabalov ja inspektor-kontaktisik Ü. Kriiva, kes saaksid oma ütlustega kinnitada kaebaja väidet, et Ü. Kriiva tegelikult 25.08.2009 ei teatanud talle tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamisest, on ringkonnakohtu arvates põhjendatud. TsMS § 238 lg 1 kohaselt korraldab kohus üksnes selliste tõendite kogumise, millel on asjas tähtsust ja sama paragrahvi lõike 1 p 2 järgi ei ole tõendil asjas tähtsust eelkõige siis, kui vaidlusaluse asjaolu kohta on kohtu hinnangul piisavalt tõendeid esitatud. Lähtudes sellest, et kohtule olid esitatud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise kohta koostatud dokumendid, s. h 25.08.2009 teatis distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ning et kohtul oli põhjendatud kahtlus, kas taotletud tunnistajate ülekuulamine omaks asjas sisulist tähtsust (J. Šabalin on kaebaja kambrikaaslane, kelle ütlused ei pruugi seetõttu olla usaldusväärsused, Ü. Kriiva on 25.08.2009 teatisele märkinud, et kinnipeetav keeldus andmast allkirja distsiplinaarmenetluse algatamise teatisele ning ei ole tõenäoline, et ta seda tunnistajana ülekuulamisel ei kinnitaks), jättis halduskohus põhjendatult tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamata. Õige on halduskohtu seisukoht, et kohus peab hindama eelkõige toimikus olevaid materjale ja et tunnistajad ei saa selgitada midagi täiendavat või uut võrreldes sellega, mis on olemas ja kirjas toimiku materjalides. Seega ei ole kaebaja taotluse rahuldamata jätmine käsitletav menetlusnormi rikkumisena, mis oleks kaasa toonud sisuliselt ebaõige otsuse tegemise ja mis tooks seetõttu kaasa vaidlustatud kohtulahendi tühistamise ning asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmise. 4 Ringkonnakohus nõustub siinkohal halduskohtuga ka selles, et isegi siis, kui Ü. Kriiva ei oleks tegelikult 25.08.2009 täitnud Tartu Vangla kodukorra p-i 21.4 ja ei oleks kaebajat 25.08.2009 distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitanud, ei tooks see kaasa vaidlustatud distsiplinaarkaristuse käskkirja õigusvastaseks tunnistamist. Väidetav rikkumine ei oleks saanud mõjutada asja otsustamist, sest kaebaja ei vaidle vastu sellele, et ta 30.07.2009 Tartu Vangla kodukorra p-de 7.1.1 ja 7.2.3 rikkumised toime pani, samuti ei ole kaebaja väitnud, et tal ei olnud enne ega pärast 25.08.2009 võimalik soovi korral asja kohta omapoolset seletust anda.

§ 64

lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ja, et kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. Distsipliinirikkumise pani J. Semjonov toime 30.07.

1. Samal päeval koostasid valvur J. Trumes ja õde-spetsialist M. Soon distsipliinirikkumise kohta ettekanded nr 1268 ja 1268A (tl 46). Valvuri koostatud ettekandes on märgitud, et kinnipeetavat on teavitatud ettekannete koostamisest. 30.07.2009 on koostatud ka akt seletuskirjast keeldumise kohta, mille järgi J. Semjonov keeldus andmast seletusi ettekannetes 1268 ja 1268A kirjeldatud fakti kohta (tl 48) ja selle keeldumise tunnistajateks on olnud J. Trumes ning M. Soon. Ringkonnakohtu hinnangul näitavad juba ka need tõendid veenvalt, et J. Semjonov pidi juba 30.07.2009 olema informeeritud asjaolust, et tema käitumist käsitati distsipliinirikkumisena ning et sellest tulenevalt algatatakse tema suhtes distsiplinaarmenetlus.
2. Kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebuses ja 05.11.2009 kaebuse puuduste kõrvaldamise kirjas on J. Semjonov esitanud selgelt kaks nõuet - tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 28.08.2009 käskkiri nr 1-4/1251 ja teha kindlaks inspektor-kontaktisik Ü. Kriiva tegevuse õigusvastasus seoses distsiplinaarmenetluse läbiviimisel esinenud väidetavate puudustega. Kaebaja ei ole esitanud kaebust tuvastamaks Tartu Vangla toimingute õigusvastasust seoses sellega, et vangla ei ole 01.09.2009 esitatud vaiet läbi vaadanud seadusest tuleneva tähtaja jooksul või ei ole vastanud kaebaja avaldusele algatada Ü. Kriiva suhtes distsiplinaarmenetlus. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatud ka kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited vaide tähtaegselt läbi vaatamata jätmise kohta ja tema poolt Ü. Kriiva suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise avaldusele vastamata jätmise kohta.
3. Seoses väitega, et vangla on jätnud 01.09.2009 esitatud vaide tähtaegselt läbi vaatamata, kuna kaebaja sai vaideotsuse kätte alles 06.10.2009, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks märkida, et

§ 11

lg 7 järgi tuleb vaie lahendada 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile.

§ 11

lg 41 kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid ja vangla direktor vaatab läbi muid vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Asja materjalidest nähtuvalt esitas J. Semjonov Tartu Vangla ametniku poolt koostatud 28.08.2009 käskkirja peale vaide 01.09.2009 ja samal päeval see ka Tartu Vanglas sisse tulnud vaidena registreeriti.

§ 11

lg 7 järgi tuli vaie lahendada 30 päeva jooksul arvates vaide edastamisest seda läbivaatavale haldusorganile. HMS § 33 lg 2 kohaselt algab menetlustähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Seega algas vaide läbivaatamise tähtaeg 02.09.2009 ja 30 päeva vaide läbivaatamiseks möödus seega 01.10.2009. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Tartu Vangla teinud J. Semjonovi 01.09.2009 vaide osas otsuse 01.10.2009, s. o vaideotsuse tegemiseks ette nähtud tähtaja viimasel päeval ja ei ole seega rikkunud

§-s 11 lg 7 sätestatud 30-päevast tähtaega vaide läbivaatamiseks. Asjaolu, et J. Semjonov sai 01.10.2009 vaideotsuse kätte 06.10.2009, ei tähenda, et Tartu Vangla oleks rikkunud vaide läbivaatamise tähtaega. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk