KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1650 Haldusasi OÜ Morobell kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 29. aprilli 2009. a käskkirja nr 1-3.18/50 tühistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30. novembri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Morobell apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 7. aprill 2010 Menetlusosalised Kaebaja OÜ Morobell, esindaja v. adv Triin Raudsepp ja seaduslik esindaja Aldona Baum Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), esindaja Veiko Bergmann RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Morobell apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 30. novembri 2009. a otsus. 2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Morobell kaebus ja tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 29. aprilli 2009. a käskkiri nr 1-3.18/50 ning kohustada vastustajat taotlus uuesti lahendama. 3. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt OÜ Morobell kasuks välja menetluskulud summas 30 500 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 27. maini 2010. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. PRIA peadirektori 29. aprilli 2009. a käskkirjaga nr 1-3.18/50 otsustati jätta rahuldamata Westmer AS kalapüügi alalise lõpetamise toetuse taotlus nr 911008370027 kalalaeva Navesti utiliseerimiseks ja kalalaeva sihtotstarbe lõplikuks muutmiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt on taotlejal täitmata põllumajandusministri 29. augusti 2008. a määruse nr 89 „Euroopa 3-09-1650 Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava“ meetme 1.1 „Riigiabi kalapüügi alaliseks lõpetamiseks“ raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 89) § 6 lg-s 3 sätestatud nõue, sest kalalaev Navesti ei ole perioodil 15. detsember 2007 kuni 14. detsember 2008 määrusega nr 89 nõutavat arvu päevi merel kala püüdnud. AS Westmer esitas käskkirjale vaide, kuid PRIA peadirektori 30. juuni 2009. a vaideotsusega nr 17-4/6 jäeti vaie rahuldamata. 2. OÜ Morobell (AS Westmer õigusjärglane) esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA peadirektori 29. aprilli 2009. a käskkirja nr 1-3.18/50 tühistamiseks ja PRIA peadirektorile ettekirjutuse tegemiseks haldusakti andmiseks ja OÜ-le Morobell väljamaksmisele kuuluva toetuse summa kindlaksmääramiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt tõlgendas PRIA kaebaja suhtes ebaõigesti määruse nr 89 § 6 lg-t 3. Antud sättes nimetatud „päeva“ tuleb käsitleda „püügipäevana“ kalapüügiseaduse (KPS) § 134 lg 7 tähenduses. Õigusaktide ebaõige tõlgendamise tõttu ei ole vaidlustatud haldusakt kohane ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, samuti pole selle andmisel teostatud kaalutlusõigust kooskõlas eemärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, kaalumata on jäetud põhjendatud huvid. 3. Tartu Halduskohtu 30. novembri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
- a)Toetuse saamise aluseks oleva 75 päeva kala püüdmise tingimuse kindlaks tegemisel ei saa lähtuda kalapüügiseaduses antud püügipäeva mõistest. Kohaldamisele kuuluv määrus nr 89 ja määruse nr 89 § 6 lg 3 ei sätesta, et määruse rakendamisel või kala püüdmise päeva kindlaks tegemisel tuleb lähtuda kalapüügiseadusest. Kui toetuse menetlemise raames tuleb lähtuda mingis osas kalapüügiseadusest, siis on see määruses nr 89 ka välja toodud. Põllumajandusministeeriumist saadud andmete kohaselt on kalalaev Navesti nõutud 75 päevast püüdnud kala 33 päeval (käskkirjas 31 päeval). Kala püüdmise päevade hulka on PRIA lugenud ka päevad, kui kala ei saadud, kuid teostati püügioperatsioone.
- b)Põllumajandusministeeriumi andmetel kalalaev Navesti 2007 a-l püügil ei käinud, kalalaeva 0-päevad moodustavad 61,2% kogu püügipäevade arvust. Kuna 2008 a-l jäi enamiku traallaevade puhul keskmine 0-päevade osakaal alla 5%, siis võib eeldada, et tegemist on toetusõiguse teesklemisega.
- c)Kalandusturu korraldamise seaduse (KTKS) § 194 lg 1 annab põllumajandusministrile õiguse kooskõlas rakenduskavas sätestatuga kehtestada Euroopa Kalandusfondi toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetmete või tegevuste kaupa. Sama säte annab põllumajandusministrile õiguse meetme tingimustes või rakenduskavas sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada. Põllumajandusminister on määruse nr 89 §-s 6 konkretiseerinud nõuded kalalaevale, mille utiliseerimiseks või sihtotstarbe muutmiseks toetust taotletakse. Määrus nr 89 on kehtestatud kalandusturu korraldamise seaduse, mitte kalapüügiseaduse alusel ning on käsitatav kui kalandusturu korraldamise abinõu, mitte kalapüüki kui tegevust korraldav abinõu. Põllumajandusministeerium ei ole hinnanud taotlejate toetuskõlblikust, vaid esitanud PRIA poolt nõutud andmed.
- d)Vaidlustatud käskkirjas on ära toodud selle väljaandmise õiguslik ja faktiline alus, käskkiri on arusaadav ja piisavas ulatuses motiveeritud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. OÜ Morobell apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 2 3-09-1650
- a)Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et toetuse saamise aluseks oleva tingimuse – kalalaeva nõuetele vastavuse kindlakstegemisel, ei saa lähtuda kalapüügiseaduses antud kalapüügipäeva mõistest. Et määruse nr 89 seletuskirja kohaselt ei olnud määruse kehtestamisel eesmärk muuta juba kasutusel olevate mõistete aparaati ja tähendust ning et Eesti õigusruumis on püügipäeva mõiste avatud KPS § 134 lg-s 7, siis tuleb sellest lähtuda ka määruse nr 89 § 6 lg 3 kohaldamisel.
- b)Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kuna KTKS § 194 lg 1 annab põllumajandusministrile õiguse kooskõlas rakenduskavas sätestatuga kehtestada Euroopa Kalandusfondi toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetmete või tegevuste kaupa, annab see säte põllumajandusministrile volituse kehtestada määrus nr 89. Põllumajandusminister saab anda määruse üksnes seaduse alusel ja korras. Määruse nr 89 seletuskirjast tuleneb üheselt mõistetavalt toetuse taotlejale ja kalalaevale esitatavate nõuete osas kalapüügiseadusest juhindumine.
- c)Asjakohatu on halduskohtu seisukoht, et määrus nr 89 on kehtestatud kalandusturu korraldamise seaduse, mitte kalapüügiseaduse alusel ning on käsitatav kui kalandusturu korraldamise abinõu, mitte kalapüüki kui tegevust korraldav abinõu. Kalapüügiseadus on kantud samadest eesmärkidest kui nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 (millega kooskõlas on kehtestatud määrus nr 89) art-s 4 sätestatud Euroopa Kalandusfondi abi.
- d)Halduskohus on põhjendamatult leidnud, et kuna põllumajandusministrile on antud seadusega õigus koostada ja välja anda toetuse andmise täpsustatud tingimused ja korra nõuded, siis saab põllumajandusminister anda ka selgitusi ja juhiseid tema enda poolt välja antud määruse tõlgendamiseks ning kohaldamiseks. Põllumajandusministeeriumi 2. aprilli 2009. a kirjas nr 6.1-7/2065-1 sisaldub väär seisukoht, et kalapüügiseadus tunneb tinglikult kahte sorti püügipäevasid: esiteks püügipäevad, kus kala ka tegelikult püüti, ning teiseks püügipäevad, kus kala ei püütud. Kalapüügiseadusest sellist kahepidist tõlgendusvõimalust ei tulene. Kuigi PRIA võis määruse nr 89 § 6 lg-t 3 kohaldades küsida ministeeriumist selgitusi ja juhiseid, oli õiguse õige kohaldamine PRIA kui haldusorgani kohustus, olenemata ministeeriumist saadud selgitustest.
- e)Käsitlust, et määruse nr 89 § 6 lg 3 kohaldamisel tuleb lähtuda püügipäeva mõistest kalapüügiseaduse tähenduses, toetab ka Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2807/83, milles sätestatakse liikmesriikide kalasaaki käsitleva teabe registreerimise üksikasjalikud eeskirjad. Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 IV lisa punktis 2.4.1 on sätestatud, et kalandustegevust käsitleva teabe hulgas tuleb märkida püügipäeviku leheküljele vastavate numbrite kohale püügipäeva kuupäev viitenr 11 alla, mis vastab igale merel oldud päevale, ning vabatahtliku kandena viitenr 13 alla kalastusaeg, kusjuures kala otsimiseks (nt kasutades kajaloodi) kulutatud aega käsitletakse kalastusajana. Seega ka antud määrusest nähtub, et kala otsimiseks kulutatud aeg (Põllumajandusministeeriumi tabelis 0-päev) on käsitletav püügipäevana.
- f)Halduskohus on tõendeid vääralt hinnanud. Põllumajandusministeerium poolt kalalaevade kohta koostatud nimekirja lisast nähtub, et kalalaev Navesti on merel püügipäevi teinud 85 päeva ehk rohkem kui määruse nr 89 § 6 lg-s 3 nõutud 75 päeva. Toetusekõlbulikkuse otsuse langetab PRIA ja otsuse tegemisel oleks PRIA pidanud lähtuma üksnes Põllumajandusministeeriumilt saadud üldandmetest. Püügipäevana tuleb arvestada iga päeva, mil minnakse merele püügi eesmärgil, kuid kalaotsimisseadmete andmete alusel kalaparvede puudumisel ei lasta traalpüüniseid vette.
- g)Väär on halduskohtu otsuses esitatud seisukoht, et PRIA on kalapüügipäevade hulka lugenud ka päevad, kui kala ei saadud, kuid teostati püügioperatsioone. Kalalaeva Navesti osas on Põllumajandusministeerium püügipäevadena arvestanud ka päevi, mil operatsioone on tehtud, olenemata sellest, kas kala saadi. Seega on halduskohus Põllumajandusministeeriumi andmetele omistanud ebaõige tähenduse ning seega tõendit vääralt hinnanud – operatsioone võidi teha ka nendel päevadel, mis iseenesest on tabelis 3 3-09-1650 kajastatud 0-päevadena. Nii halduskohus kui ka PRIA on jätnud arvestamata selle, et püügioperatsioonide märkimine püügipäeviku veerus 12 ei ole Komisjoni määruse (EMÜ) nr 2807/83 alusel kohustuslik ehk Põllumajandusministeeriumi esitatud tabelis kajastatud sissekanded püügipäevikutest traalimistundide kohta on vabatahtlikud.
- h)Halduskohus on alusetult omistanud tähenduse PRIA asjakohatule seisukohale, et nullpäevade osakaalu ja 2008. a kohta väga paljude ilma püügipiirkonna märkuseta päevikulehtede tõttu võib kalalaeva Navesti puhul eeldada, et tegemist on toetusõiguse teesklemisega. Nullpäevade arv ei saa olla kriteerium, mille alusel otsustatakse toetuse andmine. Kuigi kalalaeva Navesti nullpäevade arv on suhteliselt kõrge, on Põllumajandusministeeriumi poolt esitatud tabelist nähtuvalt antud toetust ka väiksema saagikusega laevadele ning toetust on antud ka suurema nullpäevade osakaaluga laevadele.
- i)Halduskohus oleks pidanud PRIA-le tagastama kohtule saadetud e-kirjavahetuse Keskkonnainspektsiooni ja Põllumajandusministeeriumi teenistujate vahel, kuna ekirjavahetuses ei ole kajastatud õigeid andmeid OÜ Morobell püügipäevade kohta ning selles on esitatud ebakohaseid ja otseselt valesid hinnanguid ehk teisisõnu ei ole tegemist asjassepuutuva ja lubatava tõendiga. Halduskohus ei ole küll otsuses seda dokumenti käsitlenud, kuid ei ole öelnud, et ta jätab selle arvesse võtmata. Sellega on kohus rikkunud menetlusnormi.
- j)Halduskohus on ebaõigesti hinnanud vaidlustatud käskkirja õiguspäraseks. Vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, sest selle andmisel on materiaalõigust vääralt kohaldatud, käskkiri on motiveerimata ning selle andmisel on rikutud menetlusnorme. Halduskohtu otsus ei vasta HKMS § 25 lg-s 2 sätestatud seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele. 5. PRIA vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Määruse nr 89 § 6 lg-st 3 ei nähtu, et kala püüdmise päevade arvestamisel tuleb lähtuda kalapüügiseaduses sätestatud püügipäeva mõistest. Kuna Põllumajandusministeeriumi poolt PRIA-le esitatud andmete põhjal oli kalalaev Navesti nõutud ajavahemikul tegelenud püügiga 31 päeva, ei täitnud ta toetuse saamise tingimusi.
- b)Ebaõige on apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu sisalduks Põllumajandusministeeriumi 2. aprilli 2009. a kirjas nr 6.1-7/2065-1 eksitav seisukoht. Nimetatud kirjast võib üheselt välja lugeda, et otsuse tegemisel tuleb lähtuda päevade arvust, millal reaalselt kala püüti ning määruse nr 89 puhul ei rakendata püügipäevade arvutamisel kalapüügiseaduse põhimõtteid. Arusaamatu on väide, nagu PRIA ei oleks tohtinud taotluse menetlemisel arvestada Põllumajandusministeeriumi selgitustega määruse nr 89 tõlgendamise osas.
- c)Asjakohatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kalapüügiseadus ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 on suunatud ühise eesmärgi saavutamiseks. Ei ole ühtegi õiguspõhimõtet, mis keelaksid ühe eesmärgi saavutamiseks vastu võetud erineva valdkonna õigusakte sisustada erinevate mõistetega.
- d)Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määruse nr 104 „Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord“ lisa 5 kohaselt on püügioperatsioonide ja traaltundide märkimine püügipäevikusse kohustuslik. OÜ Morobell poolt Põllumajandusministeeriumile esitatud kalapüügipäevikus vastav tegevus ei kajastu. OÜ Morobell väited, et püügipäevad on ka sellised päevad, kus ta väidetavalt tegeles kala otsimisega, kuid pole seda kalapüügipäevikus fikseerinud, on asjakohatud. Nimetatud tegevus on juhul, kui seda kuskil ei fikseerita kontrollimatu ja Euroopa Liidu poolt makstavate toetuste määramise aluseks ei saa olla kontrollimatu tegevus.
- e)Põhjendamata on apellatsioonkaebuses esitatud väited, et halduskohus on vääralt hinnanud tõendeid. Halduskohus on vaidlustatud haldusakti suhtes jõudnud õigetele järeldustele, mis kajastuvad kohtuotsuses. 4 3-09-1650 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Morobell apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab OÜ Morobell kaebuse. 7. Vaidlus asjas käib selle üle, kuidas tõlgendada määruse nr 89 § 6 lg-s 3 sätestatud kalapüügi mõistet. Nimetatud norm sätestab toetuse andmise eeldusena järgmist: „Taotluses nimetatud kalalaevaga on «Kalapüügiseaduse» alusel ja korras antud kalapüügiloa alusel merel kala püütud taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12-kuulisel perioodil vähemalt 75 päeva või 80 protsenti «Kalapüügiseaduse» alusel püügivõimalusena eraldatud püügipäevadest.“ Ringkonnakohus nõustub OÜ Morobell seisukohaga, et kuna määrus nr 89 ei sisalda mõiste „kalapüük“ legaaldefinitsiooni, siis tuleb kalapüügi mõiste defineerimisel lähtuda kalapüügiseaduses sätestatud definitsioonist. KPS § 3 lg 1 kohaselt on kalapüük käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärgiks on kala ja jõesilmu, jõevähi ning teiste veeselgrootute (edaspidi kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. 8. Kalapüügiseaduses avatud kalapüügi mõiste kohaldamine on põhjendatud esiteks seetõttu, et määruse nr 89 § 6 lg 3 sätestab selgelt, et silmas peetakse kalapüügiseaduse alusel ja korras toimuvat kalapüüki. Mõistlik ja eesmärgipärane on eeldada, et kui kalapüügiluba on välja antud kalapüügiseaduse alusel, siis tuleb selle loa alusel toimuva püügina mõista samuti kalapüüki kalapüügiseaduse tähenduses. Seda hoolimata sellest, et KPS § 3 lg 1 sõnastuse kohaselt määratleb see säte kalapüügi mõiste üksnes kalapüügiseaduse tähenduses. See säte ei keela samast mõistest lähtumist teiste õiguse üldaktide kohaldamisel. Lisaks on apellant põhjendatult viidanud asjaolule, et määruse nr 89 seletuskirjas ning seda määrust muutnud määruse seletuskirjas on märgitud, et eelnõus on kasutatud reguleeritavate valdkondade termineid, kasutusele ei ole võetud uusi mõisteid. 9. Arvestada tuleb ka seda, et teadaolevalt on kehtivas õiguskorras ainsaks regulatsiooniks, kus määratletakse kalapüügi mõistet, just kalapüügiseadus. Seetõttu on põhjendatud lähtuda just kalapüügiseaduses sätestatud kalapüügi mõistest ning mitte määratleda kalapüügiõigusele iseseisvat sisu üksnes määruse nr 89 rakendamise juhtudeks. Ringkonnakohus ei näe mõistlikke põhjusi, miks on käesoleval juhul vajalik anda ühe õiguskorra raames ühele ja samale mõistele erinev sisu sõltuvalt sellest, millist õigusakti kohaldatakse. Asjaolule, et ka määruse nr 89 andmisel pole seal peetud vajalikuks kalapüügi mõistele kalapüügiseadusest erinevat sisu anda, viitab ka see, et määruses on jäetud kalapüügi mõiste avamata, kuigi samal ajal on viidatud kalapüügiseaduse alusel antud püügiloale ning püügipäevadele (§ 6 lg 3). Samuti on ühes õiguse üldaktis määratlemata jäetud mõiste defineerimist läbi teise õigusakti aktsepteerinud ka Riigikohtu halduskolleegium (vrd nt 30. mai 2002. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-31-02, p 12). 10. Lisaks leiab ringkonnakohus, et sarnaselt KPS § lg-s 1 sätestatud kalapüügi mõistele tuleks kalapüügi mõistet määratleda määruse nr 89 kohaldamisel ka juhul, kui kalapüügiseadusest ei lähtutaks. 5 3-09-1650 OÜ Morobell on korduvalt kirjeldanud kalalaeva Navesti poolt teostatud traalpüüki järgmiselt: kõigepealt otsitakse kala üles elektrooniliste abivahenditega ning traal lastakse vette alles piisavalt tiheda kalaparve korral. Väikeste kalakoguste püüdmise jaoks traale vette ei lasta (vt nt ringkonnakohtu istungi protokoll). Vastustaja ei ole seda seisukohta ümber lükanud ega esitanud ka veenvaid põhjendusi, miks tuleks sellist seisukohta pidada ebausutavaks. Ringkonnakohus selles seisukohas kahtlemiseks alust ei näe. Sellist käitumist ei ole alust pidada ka ebaotstarbekaks. Samuti ei ole see vastuolus üldteadaolevate asjaoludega kalalaevadega kalapüügist, pigem vastupidi. Vaidlust ei ole selles, et kalalaev Navesti on viibinud püügipiirkonnas nn ka nullpäevadel (seda kinnitavad elektroonilise satelliitjälgimissüsteemi VMS andmed, tl 43 p). Vaidlust ei ole ka selles, et püügipiirkonnas viibitud päevad ja vastustaja poolt püügipäevadeks loetud päevad kokku ületavad määruse nr 89 § 6 lg-s 3 sätestatud 75-päevase püügipäevade arvu – kokku moodustavad need päevad 85 päeva (83 päeva, kui lugeda toetusaastat 15. detsembrini, vt ringkonnakohtu istungi protokoll). Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks pidanuks kalalaev raiskama kütust püügipiirkonda sõitmiseks ja jätma kasutamata võimaluse seal kalapüügiks. Seetõttu kõlab usutavalt OÜ Morobell eeltoodud väide, et püügipiirkonnas otsiti piisavalt tihedat kalaparve ning selle mitteleidmisel traale vette ei lastud. Kalalaev Navesti poolt püütud kalasaak ei olnud, arvestades Põllumajandusministeeriumi poolt aktsepteeritud püügipäevade arvu (33 päeva), teistest kalalaevadest kehvem (vrdl tl 45-47) ning ületas mõningal juhul ka sellise laeva saagi, kellel oli aktsepteeritud püügipäevi rohkem. See omakorda kinnitab, et Navesti püügimetoodikat ei ole alust pidada ebaotstarbekaks ega OÜ Morobell käitumist toetusõiguse teesklemiseks. Seetõttu ei oma fakt, et laeval Navesti oli nn nullpäevi 61,2 % merel käidud päevadest, eraldiseisvat tähendust. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et päevadeks, mil kalalaev Navesti kala püüdis, tuleb lugeda kõik Põllumajandusministeeriumi poolt tuvastatud päevad, mil Navesti püügipiirkonnas viibis (st 85 või 83 päeva sõltuvalt toetusaasta arvestamisest) ning sõltumata sellest, kas traalide vettelaskmine toimus või mitte. Arvestades kalalaev Navesti poolt viljeletud püügimetoodikat tuleb ka püügipiirkonnas kala otsimine lugeda kalapüügiga tegelemiseks. Sellise püügiviisi korral kuulub kalapüügi kui tegevuse hulka ka püütava kala otsimine. 11. Seega saab asjas kohaldada kalapüügiseadust ning OÜ Morobell poolt kirjeldatud kala otsimine tuleb lugeda kalapüügiks KPS § 3 lg 1 mõttes. Ka KPS 134 lg 7 kohaselt loetakse püügipäevaks kalendripäev, mille sees kalalaev viibib veealal, millel kalapüüki reguleeritakse, sõltumata asjaolust, kas kala tegelikult püütakse. Samuti sätestab KPS § 3 lg 3, et püügikorda seatud püügivahenditega veekogul viibimine võrdsustatakse kalapüügiga. Lisaks tuleks ringkonnakohtu hinnangul lugeda kala otsimine ja püügipiirkonnas viibimine kalapüügiks ka ilma kalapüügiseaduse kohaldamiseta. 12. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et püügipiirkonnas viibimine tuleb käesoleval juhul lugeda kalapüügiks ning püügipiirkonnas viibimine on tõendatud, siis ei oma ringkonnakohtu arvates edasiselt tähtsust küsimus, kas OÜ Morobell oli kohustus fikseerida kala otsimine ehk püügipiirkonnas viibimine täiendavalt püügipäevikus. Tänu asjaolule, et püügipiirkonnas viibimine on tuvastatud, on see ka piisavalt kontrollitav ning selle asjaolu üle täiendavat 6 3-09-1650 vaidlust ei käi. Püügipiirkonnas viibimise ja kala otsimise fakti täiendav märkimine püügipäevikusse ei muuda seda kuidagi rohkem kontrollitavaks. 13. Vastustaja on väitnud, et kalapüügipäevadeks loeti ka need päevad, kui kala ei saadud, kuid kalapüügipäevikus olid fikseeritud püügioperatsioonid. Ringkonnakohus märgib, et menetluses ei ole esitatud asjaolusid, mis takistanuks OÜ-l Morobell püügipiirkonnas viibides kanda püügipäevikusse püügioperatsioone, mida tegelikult ei teostatud, ja saavutada toetusõiguslikkus sellisel viisil. Ringkonnakohtu istungil kinnitas OÜ Morobell esindaja, et traalide vettelaskmine ei jäta endast maha kontrollitavat jälge. Seetõttu ei ole ringkonnakohtu arvates alust kahtlustada OÜ-d Morobell selles, et kalalaev Navesti teeskles kalapüüdmist toetuse saamiseks. 14. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et OÜ Morobell kaebus PRIA peadirektori 29. aprilli 2009. a käskkirja nr 1-3.18/50 tühistamiseks ja asja uueks läbivaatamiseks kohustamiseks tuleb rahuldada. Kuna OÜ Morobell apellatsioonkaebus rahuldatakse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse ülejäänud väiteid. Ringkonnakohtu istungil ei esitatud vastustaja poolt asjaolusid, mis takistaks kohustamiskaebuse rahuldamist. 15. OÜ Morobell esitas ringkonnakohtus taotluse asjas kantud menetluskulude väljamõistmiseks, mis koosnevad kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust kokku 500 krooni ja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikuludest summas 47 310 krooni. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. HKMS § 92 lg 10 võimaldab jätta menetluskulud välja mõistmata, kui nende väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu arvates ei saa apellatsioonimenetluses sellises summas menetluskulusid – 47 310 krooni – pidada põhjendatud kuludeks. Haldusasi ei ole ebatavaliselt keeruline, samuti ei ole ebatavaliselt mahukad ka asja materjalid. Lisaks on teostatud töö nimekirja kantud ka „Osalemine Tartu Ringkonnakohtu istungil ning sõit edasitagasi“. Sellele kulunud ajaks on märgitud 3 tundi ja 30 minutit ning tunnihinnaks 1900 krooni nagu ülejäänud õigusabiteenuse puhulgi. Ringkonnakohtu arvates ei saa sõitu kohtuistungile ning sealt tagasi pidada õigusabiteenuse osutamiseks ning selle eest makstud tasu ei kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele. Õigusabikulude vähendamisel võtab ringkonnakohus siiski arvesse seda, et advokaadi abi kasutas OÜ Morobell alles apellatsioonimenetluses, mistõttu tuli õigusabi osutamisel tutvuda ka senise menetluse käiguga. Kõike eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et PRIA-lt on põhjendatud OÜ Morobobell kasuks välja õigusabikuludena mõista 30 000 krooni. Väljamõistmisele kuulub ka tasutud riigilõiv. Maili Lokk Agu Timmi 7 Einar Vene