Obsah (6)

§ 15§ 73§ 74§ 131§ 28§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1542 Haldusasi PKM Gru

) §-s 15 sätestatud saasteloata anorgaaniliste ainete (koldetuhk) taaskasutust ning paneb kaebajale saastekahjude määramisega põhjendamatud koormised. Koldetuha taaskasutamisel lähtus kaebaja

§-st 15, KeTS § 14 lg-st 2 ja keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded" (edaspidi Määrus nr 21) § 21 lg-st

1. Määruse lisas kehtestatakse lõplik loend jäätmetest, millele saasteluba ei nõuta ning nähakse ette liigid ja nende edasine taaskasutamise kord. Kaebaja ei ladestanud koldetuhka Adiste prügilasse, milleks tal luba puudus. AS-lt Anne Soojus saadud koldetuhka kasutati prügila hooldamiseks ja haldamiseks vajaliku tee ehituseks vastavalt Määruse nr 21 § 4 kinnitatud lisale nr
2. Keskkonnaameti poolt väljastatud kompleksluba tee-ehitust ei reguleeri.
3. Vastustaja Keskkonnaamet leidis, et PKM Grupp OÜ kaebus on esitatud alusetult ning palus jätta kaebus rahuldamata. Keskkonnaministeeriumi Põlvamaa Keskkonnateenistus (alates 01.02.2009 Keskkonnaamet) väljastas kaebajale 29.04.2008 keskkonna kompleksloa nr L.KKL.PÕ-
4. Loas jäeti rahuldamata taotlus taaskasutada prügilas 1300 tonni püsijäätmeid, milledeks oli ka jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed, s. h koldetuhk, kuna koldetuhk ei ole oma omadustelt taaskasutamiseks sobiv jääde. Kaebajale anti loaga õigus koldetuhka ladestada prügilasse kõrvaldamistoiminguga D1, mitte taaskasutada. Jäätmeliigi 10 01 (koldetuhk) kõrvaldamistoiming D1 on vastavalt Vabariigi Valitsuse 06.04.2004 määrusele nr 104 „Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud” (edaspidi Määrus nr 104) § 2 lg 2 p 1 maapealne või maa-alune ladestamine. Kaebaja rikkus loa nõudeid ning jättis tasumata saastetasu 1200 tonni jäätmete kõrvaldamise eest. Kaebajal puudus taaskasutamiseks jäätmeluba ja lisaks ka sellekohane registreering ja registreerimistõend. Registreerimistõendit ei saagi olla, sest vastavat taotlust ei ole kaebaja Keskkonnaametile esitanud. Jäätmed olid vahetanud omanikku ja asukohta, mistõttu ei saanud jäätmete taaskasutamine aset leida jäätmete tekkekohas ja jäätmete taaskasutamiseks nõutav jäätmeluba ning Määruse nr 21 rakendamine ei ole kohane. 2 KeTS § 36 lg 5 kohaselt oli keskkonnaloa andjal õigus keskkonnatasu ümber arvutada ja sisse nõuda 3 aasta jooksul arvutuse esitamise kuupäevast arvates. HALDUSKOHTU LAHEND
5. Tartu Halduskohus jättis
6. jaanuari 2010 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole vastustaja 31.03.2009 kirja puhul tegemist haldusaktiga, vaid toiminguga. Antud kirjaga ei ole kaebajale ega mõnele teisele isikule pandud kohustusi ega antud õigusi. Kirjas on vastustaja selgitanud täiendava saastetasu maksmise kohustuse tekkimise asjaolusid ning teatanud, et saastetasu maksmise kohustuse osas saadetakse kirja lisana nii makseteade kui saastetasu arvutus. Kiri ise ei kohustanud kaebajat saastetasu maksma ega pannud talle mingeid muid kohustusi. Antud kirja saab lugeda sama kuupäeva ja sama numbrit kandva makseteatise selgitavaks osaks. Makseteatise kohaselt kuulub makseteatise juurde lisana nr 1 saastetasu arvutus. Kuna vastustaja 31.03.2009 kirja puhul ei ole tegemist haldusaktiga, ei ole kohtul võimalik seda tühistada ning kaebus jääb selles osas rahuldamata. Jäätmete taaskasutamise mõiste on sätestatud

§ 15

lg-s 1.

§ 73

lg 2 p-i 2 kohaselt on jäätmete taaskasutamiseks, välja arvatud korduskasutamine, nõutav jäätmeluba. Sama paragrahvi lg 3 annab võimaluse, et isikul, kellel on või kes on kohustatud omama kompleksluba käesoleva paragrahvi lg-s 2 nimetatud tegevusteks, ei ole vaja jäätmeluba kompleksloaga hõlmatud käitiste suhtes. Vaidlust selles, et kaebajal koldetuha taaskasutamiseks jäätmeluba puudus, ei ole. Seda õigust ei olnud kaebajale antud ka kompleksloaga.

§ 73

lg 5 annab keskkonnaministrile õiguse määrusega kehtestada teatud liiki ja koguses tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, millele vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik.

§ 73

lg 5 alusel on keskkonnaminister kehtestanud 21.04.2004 määruse nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded”. Selle määruse § 2 sätestab, et jäätmeloa omamine pole kohustuslik tavajäätmete taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise korral, kui jäätmeid taaskasutatakse kuni 5 tonni aastas või jäätmeid kõrvaldatakse nende tekkekohas kuni 1 tonn aastas. Vaidlusalusel juhul taaskasutas kaebaja jäätmeid Määruse nr 21 §-s 2 lubatust tunduvalt enam – 1200 tonni, mis tähendab, et antud säte kaebajat jäätmeloa omamise kohustusest ei vabastanud. Määruse nr 21 § 4 annab õiguse teatud tavajäätmete liikide taaskasutamiseks või tekkekohas kõrvaldamiseks, mille korral, olenemata kogusest, pole jäätmeloa omamine kohustuslik. Nende jäätmete liigid ja kasutamise nõuded on toodud määruse lisas. Selles loetelus on märgitud jäätmeliigina koodiga 10 01 01 koldetuhk, räbu ja katlatolm. Samas on aga nende jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise nõudena märgitud taaskasutamine jäätmete tekkekohas näiteks teedeehitusel, pinnasetäiteks, maa-alade planeerimisel samadel tingimustel muude esmaste mineraalsete materjalidega. Määruses nr 21 on otseselt ja täpselt reguleeritud, et jäätmete - koldetuha taaskasutamine ilma jäätmeloata ja sõltumata jäätmete kogusest on lubatud ainult jäätmete tekkekohas. Määruse nr 21 § 1 lg-s 2 on välja toodud ka jäätmete tekkekoha mõiste. Vaidlusaluste jäätmete – koldetuha - tekkekohaks saab lugeda ainult Anne Soojus AS katlamaja territooriumi, kus jäätmed vahetult tekkisid. Asjaolu, et kaebaja omandas jäätmed Anne Soojus AS-lt ja on sellest alates jäätmete valdaja, ei tähenda, et jäätmed tekkisid uuesti Adiste prügilas. Tekkekohaks ei saa lugeda kohta, kuhu koldetuhk paigutatakse. Samuti ei ole jäätmeloa omamise puhul oluline, kas jäätmete valdaja omab teehoiutööde tegevusluba või mitte. Jäätmed tekkisid Anne Soojus AS tegevuse, mitte kaebaja tegevuse tulemusena. Kaebaja suhtes ei kuulu kohaldamisele ka Määruse nr 21 § 4 ning kaebajal puudus õigus koldetuhka prügilas taaskasutada. 3 Juhul kui isik on vabastatud

§ 73

lg 5 alusel jäätmeloa omamise kohustusest, tuleb tulenevalt

§ 74lg 1 p-st 1 isikul oma tegevus Keskkonnaametis registreerida.

Jäätmete käitlemine ilma jäätmeloata või ilma registreerimiseta Keskkonnaametis lubatud ei ole. Juhud, mil ei nõuta jäätmeluba ega registreerimist, on sätestatud

§ 73lg-s 4.

Seega puudus kaebajal õigus 2008 IV kvartalis ja 2009 I kvartalis taaskasutada Adiste prügilas Anne Soojus AS-lt saadud koldetuhka, vaid tal oli õigus seda ainult kõrvaldada. Kuna kaebaja KeTS § 14 lg 1 kohaselt ei olnud jäätmete kõrvaldamisel tasunud saastetasu, oli vastustajal õigus teha saatetasu arvestuses ümberarvestus ning määrata kaebajale tasumisele kuuluv saastetasu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. PKM Grupp OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
2. jaanuari 2010 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohus välja selgitanud ja kohaldanud asjas tähtsust omavaid materiaalõigusnorme. Vastavalt

§ 131

lg-le 1 tuli sulgeda 16.07.2009 need prügilad, mis ei vasta Euroopa Liidu poolt kehtestatud nõuetele või mida ei ole nende nõuetega vastavusse viidud. PKM Grupp OÜ tegutses prügila haldajana. 2008 sügiseks oli Adiste prügilasse viiv tee muutunud sisuliselt kasutuskõlbmatuks. Kuna PKM Grupp OÜ tegeles ka teedeehitusega ning tuhk on kasutusel ka teepindamismaterjalina, otsustas PKM Grupp OÜ lagunenud sissesõidutee täita AS-lt Anne Soojus saadava tuhaga. Kuna Määruse nr 21 § 4 alusel kehtestatud lisa kohaselt saab koldetuhka koodiga 10 01 01 taaskasutada ilma jäätmeluba omamata jäätmete tekkekohas näiteks teedeehitusel ning kuna sarnased nõuded on kehtestatud muuhulgas freesasfaldi kasutamisele ning riik freesasfaldi kasutamise osas ei ole sarnastel tingimustel jäätmeluba nõudnud, tõlgendas kaebaja asjaolusid selliselt, et järelikult on taaskasutamine sellisel kombel lubatud. Tee-ehitusettevõtted lähtuvad selles osas

§ 28lg-st 3 ning kaebaja omas sel hetkel teehoiutööde tegevusluba.

Kaebaja tegutses heas usus, et ei ole

-st rikkunud. AS-st Anne Soojus tulev tuhk on keskkonnaohutu ning kvalifitseerub oma keemiliselt koostiselt püsijäätmeks, seda tuhka taaskasutatakse ka väetisena. Määruse nr 21 lisa kohaselt on jäätmeliigi 10 01 01 taaskasutamismooduseks R5 koldetuha taaskasutamine teedeehitusel ja pinnasetäiteks. Vastavalt Määruse nr 104 § 2 lg 2 p-le 1 on kõrvaldamistoiminguks D1 maapealne või maaalune ladestamine (näiteks prügilasse). Koldetuha kasutamine teedeehituses ei mahu ühegi Määruses nr 104 loetletud kõrvaldamistoimingu alla. PKM Grupp OÜ kasutas koldetuhka tee ehitusel. Tee pindamise puhul on tegemist taaskasutamistoiminguga, mitte jäätmete kõrvaldamisega. Asjaolu, et koldetuhka ei taaskasutatud koldetuha tekkekohas või et PKM Grupp OÜ omas keskkonnakompleksluba, millega lubati koldetuhka ladestada, ei tee taaskasutamismoodusest veel kõrvaldamistoimingut. Tegemist oli taaskasutamisega. Oluline on taaskasutamise ja kõrvaldamise vahel vahet teha, kuna KeTS eristab neid toiminguid. KeTS-s puudub säte taaskasutamise maksustamise kohta. Viidates haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 3 lg-le 1 ja §-le 54 on tõestatud, et Keskkonnaametil puudus seaduslik alus makseteatiste väljastamiseks.

1. Keskkonnaamet vaidles PKM Grupp OÜ apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kaebaja väide, et prügilasse viiv tee oli muutunud kasutamiskõlbmatuks on tõendamata ning ei oma käesoleva vaidluse kontekstis tähendust. Igakordsel prügila ülevaatusel on olnud prügilasse viiv tee läbitav ka sõiduautoga. Seega jääb vastustajale selgusetuks kaebaja vajadus katta prügilasse viiv tee ca 1200 tonni koldetuhaga. Arvestades asjaolu, et Adiste prügilasse viiv tee on oma olemuselt avalikult kasutatav tee, oleks vastavalt teeseaduse (edaspidi TeeS) §-le 19 pidanud kaebaja koostama tee 4 remontimiseks/hooldamiseks tee-ehitusprojekti või teetööde kirjelduse. Ettevõte ei ole tõendanud nimetatud projekti/kirjelduse olemasolu. Seega on teehooldustööd toimunud TeeS-i regulatsiooniga vastuolus. Kaebajale väljastatud kompleksloa nõuded on seatud eesmärgist tagada Adiste prügilas toimuva võimalikult vähene mõju keskkonnale. Kompleksloaga oli käitajale antud õigus kõrvaldada ja taaskasutada loas nimetatud jäätmeid etteantud piirkogustes. Jäätmeliike koodinumbriga 10 01 oli Adiste prügilas lubatud ainult kõrvaldada. Taaskasutada oli Adiste prügilas lubatud vaid jäätmeliike koodinumbriga 17 01 ja 17
2. Lisaks oli jäätmete taaskasutamiseks seatud kompleksloas kõrvaltingimus, et püsijäätmeid võib kasutada prügila juurdepääsutee korrastamisel ja prügila katmisel võib püsijäätmeid taaskasutada, kui loa andjale tõendatakse nende jäätmete täpne kasutuskoht, kaetud ala pindala, kattekihi paksus ning loa andja on selle koha peal üle vaadanud. Nimetatud kompleksloas sisalduvat nõuet ei ole kaebaja täitnud. Asjaolu, et kaebaja tegeles lisaks jäätmekäitlusele ka teedeehitusega, ei andnud õigust otsustada jäätmete käitlemise üle käitises vastuolus talle antud kompleksloa tingimustega. Keskkonnaametile jääb arusaamatuks kaebaja soov seostada koldetuha taaskasutamist freesasfaldi taaskasutamisega, kuna freesasfalt ja koldetuhk ei ole omavahel võrreldavad ei koostise, lendlevuse, leostuvuse jne suhtes. Tulenevalt

§-st 74 ja Määruse nr 21 regulatsioonist asendab jäätmekäitleja registreerimine jäätmeloa omamise kohustusest, muuhulgas juhul kui jäätmeid taaskasutatakse jäätmetekkekohas. Jäätmete tekkekoht on Määruse nr 21 § 1 lg-s 2 ammendavalt reguleeritud. Nii on Keskkonnaamet andnud jäätmekäitleja registreerimistõendeid ka teedeehitajatele, koheldes sellega kõiki isikuid võrdselt. Kaebaja on meelevaldselt sisustanud

§ 28

lg 3 regulatsiooni leides, et teehoiutööde tegevusluba on piisav pädevust tõendavaks dokumendiks

mõistes ning teehoiutööde tegevusluba asendab jäätmeluba (keskkonnakompleksluba) või jäätmekäitleja registreeringut.

§ 28lg 3 räägib pädevusest jäätmeid käidelda, mitte pädevusest teed ehitada.

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda

-i, mitte TeeS-i regulatsioonist. Isegi juhul, kui kaebaja tõlgendas vääralt õigusakte ja arvas, et koldetuha taaskasutamiseks ei ole jäätmeluba nõutav, ei pöördunud ta Keskkonnaameti poole jäätmekäitluse registreerimiseks. Kaebaja ei teinud seda vaatamata asjaolule, et kompleksloas on sõnaselgelt välistatud koldetuha taaskasutamine. Kompleksloa ja õigusaktide nõuete rikkumine ei ole olnud heauskne, vaid selgelt tahtlik. Koldetuhk on vastupidiselt apellatsioonkaebuses ja

§-s 4 toodud püsijäätmete definitsioonile keemiliselt aktiivne ja veekeskkonnas leostuv. Selle, kas tegemist on püsijäätmetega, määrab kõigepealt jäätmetekitaja või muu valdaja, kuid vastava loa taotlemisel või saamisel peab seda kinnitama loa (või registreeringu) andjale vastavate analüüsiandmete, arvutuste ja ekspertarvamuste põhjal. Juba kompleksloas on loa andja kinnitanud, et

§ 4toodud püsijäätmetele iseloomulikud tunnused koldetuhal puuduvad.

Kaebaja on meelevaldsena tõlgendanud

-i, Määruse nr 104 ja Määruse nr 21 norme. Asjatundmatu on kaebaja seisukoht, mille kohaselt annab Määrus nr 104 loa üheks või teiseks jäätmekäitlustoiminguteks. Määrus nr 104 on kehtestatud

§ 15

lg 7 ja § 17 lg 2 alusel ning sellega on kehtestatud jäätmete taaskasutamistoimingute ja kõrvaldamistoimingute nimistud, mitte lubatud ühte või teist toimingut.

§ 73

kohaselt annab jäätmeid käitlevale isikule õiguse jäätmekäitlustoiminguteks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused ikkagi jäätmeluba. Kõrvaldamise ja taaskasutamise eristamise juures tuleb vaadelda seda, millist kasu või positiivset tulemust tuha kasutamine konkreetse tee ehitamisel andis. Kui tuhk ei seondu vahetult tee pinnakihiga, siis kuiva ilmaga viib tuul selle minema, märja ilmaga aga muutub tuhk lögaks ja tema lahustuvad ja leeliselised komponendid imbuvad teetammi või selle lähialadele ning sealt pinna- või põhjavette. Positiivne mõju on minimaalne ja kujutab endast vaid ajutist aukude täitmist või jäätmete laiali laotamist. Pole kahtlust, et tegemist ei olnud jäätmete taaskasutamisega, vaid kõrvaldamisega. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. jaanuari 2010 otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega tühistab Keskkonnaameti Põlva-Võru-Valga regiooni 31.03.2009 makseteatise nr PVV 8-6/6531 ja 27.04.2009 maksetatise nr PVV 6-11/9565-
3. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et tal oli õigus kasutada tuhka teeehitusmaterjalina. Määruse nr 21 § 1 lg 2 kohaselt on jäätmete tekkekoht määruse mõistes jäätmevaldaja valduses olev ehitis või territoorium, kus jäätmed vahetult tekivad. Asjas puudub vaidlus selle üle, et tegemist oli AS Anne Soojus tuhaga ja seoses sellega ei olnud kaebaja prügila koht, kus need jäätmed tekkisid. Määruse nr 21 § 4 sätestab, et tavajäätmete liigid ja nende taaskasutamise või tekke või tekkekohas kõrvaldamise nõuded, mille korral olenemata kogusest, jäätmeloa omamine pole kohustuslik, on sätestatud määruse lisas. Koldetuhka võib lisa kohaselt taaskasutada jäätmete tekkekohas näiteks teedeehitusel, pinnasetäiteks, maa-alade planeerimisel samadel tingimustel muude esmaste mineraalsete materjalidega. Seega oleks koldetuhka võimalik taaskasutada teedeehitusel ainult AS Anne Soojus territooriumil, mis oli tuha tekkekoht. Järelikult puudus kaebajal õigus Määruse nr 21 § 4 alusel kasutada koldetuhka tee ehitusel oma prügilas. Kaebajale väljastatud keskkonnakompleksloa L.KKL.PÕ-136828 alusel oli kaebajal õigus jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed viia keskkonda toimingu kood D1 alusel. Määruse nr 104 § 2 lg 2 järgi on kood D1 jäätmete kõrvaldamistoimingud – maapealne või maa-alune ladustamine. Määruse nr 104 §-s 1 on toodud taaskasutamistoimingute nimistu. Kuna keskkonnakompleksloa alusel oli kaebajal õigus vaid koldetuhka kõrvaldada, siis puudus tal alus seda taaskasutada. Samuti nähtub keskkonnakompleksloast (tl 50), et selle andmisel jäeti rahuldamata kaebaja taotlus taaskasutada prügilas püsijäätmeid, mille hulgas olid ka jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed. Ainult püsijäätmeid 17 01 ja 17 05 võis kasutada prügila juurdepääsutee korrastamisel. Tegemist on kehtiva keskkonnakompleksloaga. Seega oli kaebaja juba keskkonnaluba saades teadlik, et tal puudub õigus koldetuhka prügilas taaskasutada. Samas leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud makseteatised tuleb tühistada. Nagu nähtub vaidlustatud makseteatistest, kohustati nende alusel kaebajat maksma saastetasu jäätmete kõrvaldamise eest. Kaebaja on enda väidetel 1200 t koldetuhka taaskasutanud koodiga R5, mis tähendab anorgaaaniliste ainete ringlussevõttu või taasväärtustamist, mida tal väljastatud loa alusel aga õigust teha ei olnud. Määruse nr 104 kohaselt on jäätmete kõrvaldamistoiminguks nende maapealne või maa-alune ladestamine prügilas. Antud juhul on vastustaja väljastanud kaebajale makseteatised, mille alusel kaebaja oli kohustatud maksma saastetasu 1200 t koldetuhas ladestamisel prügilasse. Vastustaja ei ole viidanud normile, mille alusel saab saastetasu määrata ilma loata jäätmete taaskasutamise eest. Saastetasu saab määrata üksnes jäätmete kõrvaldamise eest. Kui kaebaja väitel kasutas ta koldetuhka prügilasse viiva tee korrastamiseks, siis puudub ringkonnakohtu arvates alus väita, et tegemist on jäätmete kõrvaldamisega sellisel viisil nagu seda näeb ette Määruse nr 104 § 2 lg 2 p
4. Kuna ringkonnakohtu arvates ei ole välja toodud õiguslikke ja faktilisi aluseid, mille alusel makseteatised on välja antud, siis kuuluvad need tühistamisele. Piisavaks õiguslikuks aluseks ei saa olla ainult viide KeTS § 36 lg-le
5. Vastustaja on viidanud ka sellele, et kaebaja on rikkunud keskkonnakompleksloa nõudeid, kuid selline keskkonnakompleksloa rikkumine ei saa olla saastetasu määramise aluseks. Kui kaebaja on 6 1200 t koldetuhka taaskasutanud, milleks tal keskkonnakompleksloa alusel õigus ei olnud, siis sellest ei tulene ringkonnakohtu arvates koheselt see, et sellist tegevust saab automaatselt lugeda jäätmete kõrvaldamiseks. Seda seisukohta ei ole vastustaja oma haldusaktis põhjendanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne koormava haldusakti andmist ära kuulatud. Seda tuleb pidada oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, kuna ärakuulamine võinuks aidata kaasa selle väljaselgitamisele, kas tegemist oli jäätmete kõrvaldamisega või loata taaskasutamisega. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele, siis kuuluvad kaebaja kasuks väljamõistmisele tema poolt kantud menetluskulud. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel halduskohtusse riigilõivu 15 000 krooni ja apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtusse riigilõivu 15 000 krooni, seega kokku menetluskulu 30 000 krooni. See kuulub tema kasuks väljamõistmisele. Einar Vene Maili Lokk 7 Agu Timmi