lg-s 3 sätestatud kala püüdmise mõistet, kui on sisustanud kalapüügipäeva mõiste erinevalt kalapüügiseaduses (edaspidi KPS) sätestatust ning on ekslikult leidnud, et kaebajal oli ka nn. nullpäevadel kohustus täita püügipäevikut. Seetõttu on PRIA jätnud kalalaevade Mold ja Ly puhul püügipäevade lugemisel ebaõigesti kalapüügipäevana arvestamata vastavalt 17 ja 16 nullsaagiga püügipäeva. PRIA rikkus head haldustava ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikeid 1 ja 2, kui jättis haldusmenetluse käigus ära kuulamata Tapurla Kaluriühistu seisukohad kalapüügipäeva tõlgenduse osas. 3. PRIA vaidles oma vastustes kaebustele vastu. Vastavalt
§-le 6 lg 3 peab taotluses nimetatud kalalaevaga olema KPS alusel ja korras antud kalapüügiloa alusel merel kala püütud taotlusele vahetult eelnenud 12-kuulisel perioodil vähemalt 75 päeva või 80 protsenti KPS-i alusel püügivõimalusena eraldatud püügipäevadest. Põllumajandusministeeriumi poolt PRIA-le esitatud andmete kohaselt olid kalalaevad Mold ja Ly nõutud ajavahemikus tegelenud kalapüügiga vastavalt 61 ja 62 päeva. Seega ei olnud püügipäevade arvestuses kohustuslike püügipäevade nõue täidetud. Nimetatud püügipäevade puhul on tegemist päevadega, millal reaalselt kala püüti, see tähendab, et laeval oli toodang või olid kajastatud püügioperatsioonid või tunnid.
lg-st 3 ei nähtu, et kala püüdmise mõiste sisustamisel peaks lähtuma KPS-s sätestatud püügipäeva mõistest. Kui antud toetuse menetlemise raames tuleb lähtuda mõnede mõistete või asjaolude osas KPS-st, siis on sellele ka konkreetselt viidatud. Põllumajandusministri 02.04.2009 kirjast nr 6.1-7/2065-1 võib üheselt välja lugeda, et otsuse tegemisel tuleb lähtuda päevade arvust, millal reaalselt kala püüti ning püügipäevade arvutamisel ei rakendata KPS-i põhimõtteid. Kuna
puhul on tegemist põllumajandusministri määrusega, mis ei ole kehtestatud KPS-i alusel, siis on ministeerium õigustatud andma sisu ja tõlgenduse määruses kehtestatud mõistetele. Arusaamatud on väited HMS § 40 lg-te 1 ja 2 rikkumise kohta. PRIA ametnik on enne vaidlustatud käskkirjade tegemist kaebaja esindajaga vestelnud ning on ära kuulanud kaebaja arvamuse ja vastuväited. Asjaolu, et PRIA jättis kaebaja seisukohad arvestamata, ei tähenda, et PRIA poleks võimaldanud kaebajal oma seisukohti esitada. 4. Kaasatud isik Põllumajandusministeerium leidis oma seisukohas, et KPS tunneb tinglikult kahte sorti püügipäevasid – püügipäevad, kus kala tegelikult püüti ning päevad, kus kala tegelikult ei püütud.
lg 3 sätestab tingimuse, et kalalaevaga peab olema kala püütud, mistõttu saab antud toetuse taotlemisel arvesse võtta üksnes need 2 püügipäevad, kus kala ka tegelikult püüti.
lg-s 3 sätestatud tingimust ei saa lugeda täidetuks, kui kalalaev viibis veealal, kuid kala ei püüdnud, sõltumata sellest, kas püügivahendid olid seatud püügikorda või mitte. Määrus 89 ei ole kehtestatud KPS alusel, mistõttu pole alust väita, et antud meetme tingimused peaksid lähtuma KPS-st ja sellega täies mahus arvestama.
KTKS § 194 lg 1 delegeerib põllumajandusministrile õiguse kooskõlas rakenduskavas sätestatuga kehtestada Euroopa Kalandusfondi toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra meetmete või tegevuste kaupa. Sama säte annab põllumajandusministrile pädevuse meetme tingimustes või rakenduskavas sätestatud tingimusi täpsustada ja kitsendada. Põllumajandusminister on
§-s 6 konkretiseerinud esitatavad nõuded kalalaevale, mille utiliseerimiseks või sihtotstarbe muutmiseks toetust taotletakse.
lg 3 kohaldamisel saab arvesse võtta üksnes need püügipäevad, kus kala ka tegelikult püüti. Taoline tõlgendus on kooskõlas KTKS eesmärgiga, milleks on sätestada kalandusturu korraldamise abinõudega seonduv, mitte kalapüüki kui tegevust korraldav õigusnorm, mis on KPS regulatsiooni esemeks. Seega ei saa KPS-st tuleneda riigiabi meetme tingimused ja kalapüügi päeva mõiste tõlgendamisel ei saa lähtuda KPS-s antud püügipäeva mõistest. Määrus 89 ega ka selle § 6 lg 3 ei sätesta, et määruse rakendamisel või kala püüdmise päeva kindlakstegemisel tuleb lähtuda KPS-st. Kui toetuse menetlemise raames tuleb mingis osas lähtuda KPS-st, siis on see Määruses 89 ka välja toodud. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et püügioperatsioonide ja traaltundide märkimine püügipäevikus on isikule, kes taotleb riigiabi vabatahtlik. Püügipäevik on käesoleva vaidluse kontekstis sisuliselt ainsaks vorminõuetelt lubatavaks tõendiks kalandustegevuste arvu ja kalastusaja tõendamiseks. Vastustaja ja kaasatud isik on kaebaja taotluste kohta antud haldusaktide menetluses kogunud objektiivset informatsiooni sisaldavaid tõendeid, vaatamata sellele, et püügipäevik vastavaid andmeid ei sisaldanud. Nende tõenditega on tuvastatud, et tavapäraselt jääb nn nullpäevade osa traallaevade puhul alla 5 %. 3 Kalalaevade Mold ja Ly puhul oli 78 püügipäevast 16-17 päeva sellised, mille kohta ei tulene ühestki tõendist andmeid tegeliku kalapüügi kohta. See on ca 20 % nende laevade püügipäevadest ehk ca 4 korda rohkem tavapärasest, mis viitab asjaolule, et vaidlustatud käskkirjad ei ole vastuolus meetme eesmärgiga ja vastustaja poolt õigesti tuvastatud faktiliste asjaoludega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
kehtestamise alusena ei ole märgitud KPS-i ning
ja KPS-i reguleerimisalad on erinevad. Mingi hüve saamist 4 reguleerivaid õigusakte on nende aktide väljatöötaja õigustatud ja kohustatud sisustama ning neid ei pea sisustama antud valdkonda kaudselt hõlmavate õigusaktide sisu kohaselt. Alusetud on kaebaja väited, et PRIA on rikkunud HMS § 40 lõikeid 1 ja
Nimetatud norm sätestab toetuse andmise eelduse, et: „Taotluses nimetatud kalalaevaga on «Kalapüügiseaduse» alusel ja korras antud kalapüügiloa alusel merel kala püütud taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12-kuulisel perioodil vähemalt 75 päeva või 80 protsenti «Kalapüügiseaduse» alusel püügivõimalusena eraldatud püügipäevadest.“ Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et Määruses 89 toodud kalapüügi mõiste defineerimisel tuleb lähtuda kalapüügiseaduses sätestatud definitsioonist. KPS § 3 lg 1 kohaselt on kalapüük käesoleva seaduse tähenduses tegevus, mille eesmärgiks on kala ja jõesilmu, jõevähi ning teiste veeselgrootute (edaspidi kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel. 12. Kalapüügiseaduses avatud kalapüügi mõiste kohaldamine on põhjendatud kõigepealt seetõttu, et
lg 3 sätestab selgelt, et silmas peetakse kalapüügiseaduse alusel ja korras toimuvat kalapüüki. Mõistlik ja eesmärgipärane on eeldada, et kui kalapüügiluba on välja antud kalapüügiseaduse alusel, siis tuleb selle loa alusel toimuva püügina mõista samuti kalapüüki kalapüügiseaduse tähenduses. Seda hoolimata sellest, et KPS § 3 lg 1 sõnastuse kohaselt määratleb see säte kalapüügi mõiste üksnes kalapüügiseaduse tähenduses. KPS § 3 lg 1 ei keela samast mõistest lähtumist ka teiste õiguse üldaktide kohaldamisel. Lisaks ei nähtu Määrusest 89, et selles oleks kalapüügi osas kasutusele võetud uusi, KPS-st erineva sisuga mõisteid. 13. Arvestada tuleb ka seda, et teadaolevalt on kehtivas õiguskorras ainsaks regulatsiooniks, kus määratletakse kalapüügi mõistet, just kalapüügiseadus. Seetõttu on põhjendatud lähtuda just kalapüügiseaduses sätestatud kalapüügi mõistest ning mitte määratleda kalapüügile iseseisvat sisu üksnes
rakendamise juhtudeks. Ringkonnakohus ei näe mõistlikke põhjusi, miks on käesoleval juhul vajalik anda ühe õiguskorra raames ühele ja samale mõistele erinev sisu sõltuvalt sellest, millist õigusakti kohaldatakse. 5 Asjaolule, et ka
andmisel pole seal peetud vajalikuks kalapüügi mõistele kalapüügiseadusest erinevat sisu anda, viitab ka see, et määruses on jäetud kalapüügi mõiste avamata, kuigi samal ajal on viidatud kalapüügiseaduse alusel antud püügiloale ning püügipäevadele (§ 6 lg 3). Ühes õiguse üldaktis määratlemata jäetud mõiste defineerimist läbi teise õigusakti on aktsepteerinud ka Riigikohtu halduskolleegium (vt. näiteks 30. mai 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-31-02, p 12). 14. Lisaks leiab ringkonnakohus, et sarnaselt KPS § 3 lg-s 1 sätestatud kalapüügi mõistele tuleks kalapüügi mõistet määratleda
kohaldamisel ka juhul, kui kalapüügiseadusest ei lähtutaks. Tapurla Kaluriühistu on kalalaevade Ly ja Mold poolt teostatud traalpüügi osas selgitanud, et võib esineda ka juhuseid, kus kalalaevad on püügil, kuid leitud kala on ebakvaliteetne (väike) ja seda ei ole mõtet traalidega püüda, samuti võivad vajada merel olles remonti püügiseadmed, mistõttu mõnedel päevadel saaki ei saada, väikeste kalakoguste püüdmise jaoks püüniseid vette ei lasta ning väiketraalidega ei ole ühekorraga võimalik merel erinevaid kohti läbi käia ja kui ühes kohas kala ei leita, tuleb tagasi kaldale minna (vt. näiteks kohtuistungi protokollid toimiku lk. 47, 48, 63). Vastustaja ei ole kaebaja neid väiteid ümber lükanud ega esitanud ka veenvaid põhjendusi, miks tuleks selliseid väiteid traalipüügi teostamise kohta pidada ebausutavaks. Ringkonnakohus leiab, et sellist käitumist kala traalipüügil ei ole alust pidada ebaotstarbekaks. Samuti ei ole see vastuolus ka üldteadaolevate asjaoludega kalalaevadega kalapüügist. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et püügipiirkonnas viibitud päevad ja vastustaja poolt püügipäevadeks loetud päevad kokku ületavad Määruse nr 89 § 6 lg-s 3 sätestatud 75-päevase püügipäevade arvu – kokku moodustavad need päevad mõlema laeva puhul 78 päeva. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks pidanuks kaksiktraalid Ly ja Mold raiskama kütust püügipiirkonda sõitmiseks ja jätma kasutamata võimaluse seal kalapüügiks. Seetõttu kõlab usutavalt kaebaja väide, et püügipiirkonnas otsitakse piisavalt tihedat ja kvaliteetset kalaparve ning selle mitteleidmisel traale vette ei lasta. Samuti ei olnud kalalaevade Ly ja Mold poolt püütud kalasaak, arvestades Põllumajandusministeeriumi poolt aktsepteeritud püügipäevade arvu (62 ja 61 päeva), teiste kalalaevadega võrreldes väga palju kehvem (tl. 44-46) ning ületas ka sellise laeva (HMA-383) saagi, millel oli aktsepteeritud püügipäevi rohkem ja nn. 0-päevi ei olnud. See kinnitab samuti, et kalalaevade Ly ja Mold püügimetoodikat ei ole alust pidada ebaotstarbekaks ega Tapurla Kaluriühistu käitumist toetusõiguse teesklemiseks. Seetõttu ei oma fakt, et laevadel Ly ja Mold oli nn nullpäevi kuni 21,8 % merel käidud päevadest, eraldiseisvat tähendust. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et päevadeks, mil kalalaevad Ly ja Mold kala püüdsid, tuleb lugeda kõik Põllumajandusministeeriumi poolt tuvastatud päevad, mil Ly ja Mold püügipiirkonnas viibisid (st 78 päeva) sõltumata sellest, kas traalide vettelaskmine kalapüügiks toimus või mitte. Arvestades kalalaevade Ly ja Mold poolt viljeletud püügimetoodikat, tuleb ka püügipiirkonnas kala otsimine lugeda kalapüügiga tegelemiseks. Sellise püügiviisi korral (traalipüük) kuulub kalapüügi kui tegevuse hulka ka püütava kala otsimine. Asjaolu, et vaidlustatud käskkirjades on PRIA viidanud ka Keskkonnainspektsioonilt saadud andmetele laevade sadamasse tuleku päevade (20 päeva) kohta, ei saa samuti olla aluseks kaebuse rahuldamata jätmisele, sest vastustaja esindaja poolt antud selgituste 6 kohaselt on käskkirjade andmisel Põllumajandusministeeriumi andmetega. siiski sisuliselt arvestatud üksnes 15. Seega saab asjas kohaldada kalapüügiseadust ning Tapurla Kaluriühistu poolt kirjeldatud kala otsimine tuleb lugeda kalapüügiks KPS § 3 lg 1 mõttes. Ka KPS 134 lg 7 kohaselt loetakse püügipäevaks kalendripäev, mille sees kalalaev viibib veealal, millel kalapüüki reguleeritakse, sõltumata asjaolust, kas kala tegelikult püütakse. Lisaks tuleks ringkonnakohtu hinnangul lugeda kala otsimine ja püügipiirkonnas viibimine kalapüügiks ka ilma kalapüügiseaduse kohaldamiseta. 16. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et püügipiirkonnas viibimine tuleb käesoleval juhul lugeda kalapüügiks ning püügipiirkonnas viibimine on tõendatud, siis ei oma ringkonnakohtu arvates edasiselt tähtsust küsimus, kas Tapurla Kaluriühistul oli kohustus fikseerida kala otsimine ehk püügipiirkonnas viibimine täiendavalt püügipäevikus või mitte. Tänu asjaolule, et püügipiirkonnas viibimine on tuvastatud, on see ka piisavalt kontrollitav ning selle asjaolu üle täiendavat vaidlust ei käi. Püügipiirkonnas viibimise ja kala otsimise fakti täiendav märkimine püügipäevikusse ei muuda seda rohkem kontrollitavaks. 17. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tapurla Kaluriühistu kaebused PRIA peadirektori 28. aprilli 2009. a käskkirjade nr 1-3.18/44 ja 1-3.18/45 tühistamiseks ning taotluste uueks läbivaatamiseks kohustamiseks tuleb rahuldada. Kuna Tapurla Kaluriühistu apellatsioonkaebus rahuldatakse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse ülejäänud väiteid. 18. Tapurla Kaluriühistu on kohtumenetluses kandnud menetluskulusid, mis koosnevad kaebuste ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust kokku 750 krooni. HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ja seega tuleb 750 krooni vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Einar Vene Agu Timmi 7 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.