KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-939 Haldusasi AS Barrus kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/37 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- detsembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Barrus apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- märts 2010 Menetlusosalised AS Barrus, esindaja vandeadvokaat Merle Järvala Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus, esindajad Piret Raag ja Revo Krause RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- detsembri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
- aprillist
- MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus viis AS Barrus suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli. Kontrolliti perioodidel 01.07.2007-31.01.2008 tekkinud tagastusnõude aluseks oleva käibemaksu enammakse kujunemisega seotud tehinguid ja maksuarvestuse õigsust. 31.03.2009 maksuotsusega määrati AS-le Barrus tasumiseks käibemaksu 461 300 krooni ja tulumaksu 795 407 krooni. Maksu juurdemääramise tingisid AS Barrus tehingud OÜ-dega Valmereet ja Goldwey.
- AS Barrus esitas 29.04.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 31.03.2009 maksuotsuse nr 12-5/37 tühistamiseks. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et ei ole saadud tõsteteenust ja männipalki äriühingutelt Valmereet ja Goldwey. Kuna käibemaksu ja tulumaksu tasumine toimub põhimõtteliselt erinevatel alustel ja erineval viisil, siis on võimalik, et tulumaksu- ja käibemaksuarvestuses käsitletakse ettevõtluses toimunud majandustehingut erinevalt. Nimetatud põhimõttest lähtuvalt on antud juhtumil tuvastatud, et mõlemad vaidlusalused müüjad olid käibemaksukohustuslased ja esitasid käibedeklaratsioone. Kaebajal puudus seadusest tulenevalt kohustus ja objektiivselt ka võimalus tuvastada müüjast allpool teostatud tehinguid. Kaebaja pahausksust ega seotust maksupettusega ei ole maksuhaldur tõendanud. Tõendatud ei ole ka seoseid ostja ja müüja vahel, puuduvad tõendid, mis kinnitaksid AS-le Barrus väidetavat raha tagastamist. AS-i Barrus juhatusel puudus vajadus kontrollida OÜ Goldwey ja OÜ Valmereet poolt teostatud tehinguid, sest kaup ja teenus oli reaalselt olemas, raha kanti osaühingute pangakontodele. Seda, et Rando Kranich tegutses vaidlusaluste äriühingutega suhtlemisel aktsiaseltsi juhatuse nõusolekul ja teadmisel ei kinnita asjas ükski tõend. Juhatus teostas järelevalvet R. Kranichi töölepingust tulenevate kohustuste üle ning selles osas ei ole ka maksuhaldur mistahes etteheiteid teinud. Tulumaksu määramisel ei ole maksuotsuses arusaadavalt motiveeritud, miks ja millistele tõenditele tuginedes on jõutud järeldusele, et väljamaksed ei ole seotud AS Barrus ettevõtlusega. Nii maksuotsuses nimetatud väljamaksed, kui nende aluseks olevate tehingute olemasolu on dokumentaalselt tõendatud. Tulumaksu juurdemääramise osas on maksuotsus ilmselges vastuolus kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtadega. Metsamaterjali omandiõigus oli AS-le Barrus müümise ajaks üle läinud OÜ-dele Goldwey ja Valmereet, seega müüjatest allpool olevad tehingud ei puuduta AS Barrus poolt tehtud tehinguid. Maksuotsuses on R. Kranichi kriminaalmenetluses antud ütlustele tuginetud kontekstiväliselt ja ühekülgselt. R. Kranichi poolt kriminaalmenetluses antud seletusele, kus ta tunnistab, et OÜ Goldwey nimel tehti fiktiivseid CMR-e tema enda soovil. Seega, kui kriminaalmenetluse käigus tuvastatakse, et R. Kranich on sellise kuriteo toime pannud, siis ei saa seda üle kanda juriidilise isiku ehk AS Barrus kuriteoks. Meelevaldne ja tõendamata on maksuhalduri väide põhjendatud kahtluse kohta AS Barrus seotusest maksupettusega. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid viitavad kauba ja teenuse reaalsele liikumisele müüjatelt ostjale. Tehingu teine pool on identifitseeritud, OÜ-d Goldwey ja Valmereet on reaalselt tegutsevad ettevõtted. Isegi juhul, kui nende osaühingute tegevust korraldas osaliselt volituse alusel Toivo Valvik, ei saa sellest teha järeldust, et tehinguid ei toimunud. Osaühingu nimel võib kaupu ja teenuseid müüa ka teise isiku ülesandel. Maksuhaldur ei ole maksumenetlust läbiviinud seaduses ettenähtud nõudeid järgides, sest maksukorralduse seadus (edaspidi MKS) ei võimalda n. ö vaatluse käigus esitada selgitusi, mida maksuhaldur seaduses ettenähtud korras ei protokolli. Väidetavalt ei ole nimetatud ütlusi tõendina kasutatud, küll aga on nendele viidatud korduvalt AS Barrus suhtes koostatud kontrollaktis. 13.03.2008 AS Barrus tegevuskohas läbiviidud vaatluse kohta oleks maksuhaldur pidanud MKS §-s 72 sätestatud korda järgides koostama teate. Seda ei ole tehtud. Seega ei ole kõnealuse vaatluse käigus väidetavalt antud seletused käesolevas menetluses tõenditena kasutatavad. Kuna maksu määramine on õigusvastane, siis on ebaõige ka sellelt summalt intressi arvestamine. Nii maksumenetluses kogutud tõendid kui Janar Tammjärve poolt kohtuistungil antud ütlused kinnitavad veenvalt, et AS-il Barrus puudus igasugune seos võimaliku maksupettuse või arvevabrikuga ja aktsiaseltsi juhatusel, tulenevalt elektroonilisest töökorraldusest, puudus mistahes võimalus kahelda selles, et lattu saabuvad palgid võiks olla soetatud kelleltki teiselt, kui see on registreeritud aktsiaseltsi laoprogrammis. 2 Halduskohtu poolt asja materjalide juurde võetud Tartu Maakohtu 03.11.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-10863 ei ole tõendatud AS Barrus poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine. Viidatud kohtulahendist ei nähtu konkreetsed deklaratsioonid, mille alusel maksu määrati, nimetatu on oluline muuhulgas maksusumma kujunemise osas, sest kohtuotsuses ja kaevatavas maksuotsuses esitatud maksusummad on erinevad.
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus on seisukohal, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane ja põhjendatud, seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Maksuhalduri poolt maksuotsuses viidatud tõendid (vaatluse protokollid, seletused jne), on kogutud MKS-i järgides ja vastavad igati tõenditele esitatavatele nõuetele ning on ka vastavalt allkirjastatud. Asjaolu, et maksuhalduri ametnikul jäi vaatluse läbiviimise ajal võtmata suulisi seletusi andnud isiku (Margo Isaak) allkiri ja isik kinnitas oma ütlusi hiljem, ei saa tähendada seda, et maksuhaldur on loonud kunstlikult tõendi. Maksuhaldur kinnitas tõendi usaldusväärsust ja lükkas ümber kaebaja kahtluse selle kohta, et 13.03.2008 protokollitud ütlused äkki ei ole M. Isaaki poolt antud. Asjaolu, et vaatluse kohta ei esitatud kirjalikku korraldust, ei saa olla selliseks asjaoluks, mis muudaks vaatluse käigus kogutud tõendite kasutamise võimatuks. Kaebaja ei ole tagantjärele nõudnud vaatluse kirjalikku põhjendamist. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus kogunud tõendeid, mis kinnitavad üheselt, et OÜ-l Valmereet puudus arvetel näidatud puit. AS Barrus poolt OÜ-lt Valmereet ja OÜ-lt Goldwey soetatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidel on metsamaterjali vastuvõtjaks märgitud AS-i Barrus volitatud esindaja R. Kranich. Seega on R. Kranichile antud volitused kontrollida saabuvat kaupa. Arvestades asjaolu, et R. Kranich oma ütluste kohaselt rahaasjadega seotud ei ole, võib järeldada, et T. Valviku poolt tagastatud raha jõudis tagasi AS-le Barrus. Tõendeid kogumis hinnates on põhjendatud maksuhalduri kahtlus AS Barrus osalemise kohta maksupettuses. Maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et OÜ-d Valmereet ja Goldwey olid T. Valviku juhtimise all ja tegelesid fiktiivsete arvete väljastamisega. T. Valvik kinnitas ütlustes, et AS Barrus on kandud raha OÜ-de Valmereet ja Goldwey kontodele, raha on pangakontolt välja võetud ja tagastatud AS Barrus töötajale R. Kranichile. R. Kranich on kriminaalmenetluses andnud ütlusi, mis kinnitavad T. Valviku ütlusi raha tagastamise osas. Kuna AS Barrus ja OÜ-de Valmereet ning Goldwey vahel pole majandustehinguid toimunud, ei saa AS Barrus raamatupidamises olevad arved ka kinnitada nende tehingute toimumist. Antud arvete puhul ei võimalda kuludokument tuvastada majandustehingu toimumist näidatud poolte vahel. Maksumenetluses on kogutud iga tehingu kohta tõendeid, et arvel näidatud kohast OÜ-d Goldwey ja Valmereet puitmaterjali ei saanud. Seega ei saa väita, et omandiõigus oli üle läinud ja müüjatest allpool olevad tehinguid ei puuduta. Ainuüksi OÜ-de Valmereet ja Goldwey rekvisiitidega vormistatud arved ja arvete eest näidatud tasumise fakt, ei saa tõendada tehingute toimumist eelnimetatud äriühingutega, kui muu informatsiooni kontrollimisel on selgunud, et arvetel näidatud majandustehingud ei ole tegelikkuses toimunud. Maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et tõsteteenust OÜ Valmereet AS-le Barrus ei osutanud. Oma seletuses märgib T. Valvik selgelt, et tema ei osutanud mingit teenust, vaid OÜ Valmereet nimele tehti lihtsalt arve. Nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses on leidnud kinnitust asjaolu, et OÜ Valmereet ja OÜ Goldwey puhul oli tegemist nn varifirmadega, kus reaalne majandustegevus puudus. Seda kinnitab ka 03.10.2008 Tartu Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-08-
- Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et maksuhalduril tulnuks maksuotsusega tuvastada maksupettus. Lahendis nr 3-3-1-34-07 selgitab Riigikohus, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ka selles osas, et AS Barrus ei ole antud juhul kasu saanud ja R. Kranich organiseeris fiktiivseid arveid AS Barrus teadmata. AS-i Barrus kasu väljendub 3 muuhulgas selles, et AS Barrus on tänu fiktiivsetele arvetele saanud vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Usutav ei ole ka kaebaja väide, et ta ei teadnud asjast mitte midagi, sest musta puitu, millele dokumente vajati, toodi just AS-le Barrus. Lisaks sellele on AS Barrus andnud laomeistrile R. Kranichile ülesandeks ka müügiaktide allkirjastamise. Seda on kinnitanud ka juhatuse liige 14.10.2009 toimunud kohtuistungil. Võttes vastu kaupa ja allkirjastades müügilepinguid, oli R. Kranich AS Barrus esindaja ning AS Barrus esindajana oli ta tehingute tegemisel OÜ-dega Goldwey ja Valmereet teadlik, et tegemist on varifirmadega. Lisaks sellele saadi andmed, mida arvetele kanti, just R. Kranichi käest. Vastustaja ei näe ühtegi mõjuvat põhjust, miks oleks R. Kranich pidanud ilma AS Barrus teadmata laskma vormistada AS-le Barrus toodud mustale puidule fiktiivseid arveid selleks, et AS Barrus saaks tehinguid kajastada enda raamatupidamises ja seoses sellega vähendada ka tasumiseks kuuluvat käibemaksu. R. Kranich tegutses siiski AS Barrus huvides. Arvel näidatud hind ja kogus ei saa olla õiged juba selletõttu, et AS Barrus poolt OÜ-dele Valmereet ja Goldwey ülekantud summadest võeti maha nn varifirma teenustasu 4-6% arvel märgitud summast ja AS-le Barrus tagastatud summad olid sellevõrra väiksemad. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- detsembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on nii maksumenetluses kui ka kohtumenetluses tuvastatud, et OÜ Valmereet ja OÜ Goldwey olid varifirmad, kus reaalne majandustegevus puudus. Tegemist oli nn arvevabrikutega. Seda kinnitavad maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendid: varifirmadega seotud isikute T. Valviku, Egon Jaegeri ja Artur Säde seletused, AS Barrus laomeistri R. Kranichi seletused, asjas kogutud dokumentaalsed tõendid (vt vastustaja poolt kohtule esitatud maksutoimik). Maksuhaldurile esitatud dokumentide kohaselt osutas OÜ Valmereet väidetavalt AS-le Barrus ka tõsteteenust. 30.05.2009 seletuses märgib T. Valvik väidetava tõsteteenuse osutamise kohta, et tema ei osutanud mingit teenust, vaid OÜ Valmereet nimele tehti lihtsalt arve. Vastustaja märgib õigesti, et Aare Bugajevi seletus ei kinnita tõsteteenuse osutamist, seletusest selgub asjaolu, et lumeladu oli tehtud AS Barrus enda poolt ja ainult tippu ei saanud AS Barrus ise teha ja selleks telliti AS-st Tootmisbaas teleskooplaadur. Asjaolu, et lumeladu olemas oli ei tähenda seda, et selle oleks teinud OÜ Valmereet. Õige on vastustaja seisukoht, et ainuüksi OÜ-de Valmereet ja Goldwey rekvisiitidega vormistatud arved (kuludokumendid) ja arvete eest näidatud tasumise fakt ei tõenda tehingute toimumist eelnimetatud äriühingutega. Maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates jõudnud põhjendatult järeldusele, et OÜ Valmereet ning OÜ Goldwey arved ei vasta nõuetele, kuna ei kirjelda reaalselt toimunud majandustehinguid. Tõendatud on, et ostuarvetel näidatud teenust ja männipalki ei ole AS Barrus nimetatud osaühingutelt ostnud. Asjaolu, et OÜ Valmereet ja OÜ Goldwey puhul oli tegemist varifirmadega, kus reaalne majandustegevus puudus, kinnitab ka Tartu Maakohtu 03.10.2008 jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-
- Kohtuotsuse kohaselt aitasid T. Valvik, A. Säde ja E. Jaeger kaasa AS Barrus juhatuse liikme Andres Linnasaare ja AS Barrus poolt käibe- ning tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonides valeandmete esitamisele, vormistades AS-le Barrus OÜ Goldwey ja OÜ Valmereet nimel fiktiivseid arveid ja muid raamatupidamise algdokumente. AS-i Barrus kasu väljendub selles, et AS Barrus on tänu fiktiivsetele arvetele saanud vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Usutav ei ole ka kaebaja väide, et kaebaja juhatuse liikmed ei teadnud asjast midagi, sest nn musta puitu, millele dokumente vajati, toodi just AS-le Barrus. AS Barrus poolt OÜ-lt Valmereet ja OÜ-lt Goldwey soetatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidel on metsamaterjali vastuvõtjaks märgitud AS-i Barrus volitatud esindajana R. Kranich. AS Barrus on pannud laomeister R. Kranichile ülesandeks müügiaktide allkirjastamise. Seega on R. Kranichile antud volitused kontrollida saabuvat kaupa. Seda on kinnitanud juhatuse liige ka 14.10.2009 toimunud kohtuistungil. 4 Võttes vastu kaupa ja allkirjastades müügilepinguid, tegutses R. Kranich AS Barrus esindajana. AS Barrus esindajana oli ta tehingute tegemisel OÜ-dega Goldwey ja Valmereet teadlik, et tegemist on varifirmadega. Andmed, mida arvetele kanti, saadi R. Kranichi käest. Kohus ei näe ühtegi mõjuvat põhjust, miks oleks R. Kranich pidanud ilma AS Barrus teadmata laskma vormistada AS-le Barrus toodud nn mustale puidule fiktiivseid arveid. On täielik alus arvata, et arved vormistati selleks, et AS Barrus saaks kajastada tehinguid enda raamatupidamises ja sellega vähendada ka tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kohtu veendumusel tegutses R. Kranich AS Barrus huvides. Vaidlustatud maksuotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et kogutud tõenditest lähtudes on maksuhalduril põhjendatud kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses. Kohtu arvates on vastustaja kahtlused põhjendatud. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-34-07 on väljendatud seisukohta, et maksuotsusega ei peagi tuvastama maksupettust. Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et OÜ-de Valmereet ja Goldwey nimel väljastatud arvetel kajastatud kaupu ja teenuseid ei ole AS Barrus nimetatud äriühingutelt soetanud. Kuna AS Barrus ja OÜ-de Valmereet ning Goldwey vahel pole majandustehinguid toimunud, ei saa AS Barrus raamatupidamises olevad arved kinnitada nende tehingute toimumist. Vaidluse asjaolusid arvestades oli kaebaja teadlik, et arvetel märgitud äriühingud ei ole tegelikud kaupade ja teenuste müüjad. Väljamaksed, mis on tehtud teadlikult isikutele, kes vastavat teenust ei osutanud, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning selliseid tehinguid kajastavad raamatupidamise algdokumendid ei saa olla raamatupidamise seaduse nõuetele vastavad, sest need ei kinnita majandustehingute toimumist dokumentidele märgitud poolte vahel. Näidates kaupade ja tõsteteenuse ostmist osaühingutelt Valmereet ja Goldwey, kuid ostes kaupu ja soetades teenust tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, oli kaebajal võimalik viia äriühingust tulumaksuvabalt välja raha, deklareerides samaaegselt nendelt tehingutelt ka sisendkäibemaksu. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et eelkirjeldatud maksupettuse skeemi puhul ei ole otseste tõendite esitamine üldjuhul võimalik. Maksuhaldur on põhjendatult hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis. Seoses väidetavate rikkumistega maksumenetluse läbiviimisel nõustub kohus vastustaja seisukohaga 13.03.2008 AS Barrus tegevuskohas läbiviidud vaatluse kohta. Asjaolu, et vaatluse kohta ei esitatud kirjalikku korraldust, ei välista vaatluse käigus kogutud tõendite kasutamist maksu- ja kohtumenetluses. Vastavalt MKS § 72 lg-le 3 ei ole kaebaja tagantjärele nõudnud vaatluse kirjalikku põhjendamist. Asjaolu, et M. Isaak andis vaatluse läbiviimisel 13.03.2008 ütlusi, on tõendatud sellega, et M. Isaak kutsuti maksuhalduri juurde 20.02.2009, kus ta tutvus tema poolt antud suulise seletuse protokolliga ja allkirjastas selle. Seega kinnitas M. Isaak vaatluse läbiviimisel antud ütluste õigsust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- AS Barrus esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- detsembri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Halduskohus on hinnanud T. Valviku seletusi ebaõigesti. Ühegi tõendiga ei ole leidnud kinnitust väide, et mingi raha viidi tagasi. Puudub selgus selleski, kes kellele, millal ja kuidas raha tagastas. Tegemist on paljasõnalise väitega, mida ei toeta ükski kohtumenetluses uuritud tõend. T. Valviku seletustest nimetatud asjaolud ei selgu. Selleks, et seostada AS-i Barrus väidetava maksupettusega peab maksuhaldur sellise seose maksuotsuses ja kohus kohtuotsuses motiveeritult esitama. Halduskohus on kriminaalasjas tehtud kohtuotsust hinnanud ühekülgselt ja ebaõigesti. Viidatud kriminaalasjas kokkuleppemenetluse korras tehtud ja jõustunud kohtuotsusega ei 5 ole üheselt ja selgelt tuvastatud maksuotsuse aluseks olevad asjaolud – AS Barrus juhatuse teadmine võimalikest T. Valviku tehingutest, raha väidetav tagastamine kellelegi AS-ist Barrus, maksuotsuses kajastatud summade liikumine. Kriminaalasja otsus ei kajasta maksuasjas olulisi asjaolusid. Nimetatud kohtuotsusega ei ole tõendatud AS Barrus poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine. Samuti ei nähtu viidatud kohtulahendist konkreetsed deklaratsioonid, mille alusel maksu määrati, nimetatu on oluline muuhulgas maksusumma kujunemise osas, sest kohtuotsuses ja kaevatavas maksuotsuses esitatud maksusummad on erinevad. Ülalnimetatud tõenditele väära ja ühekülgse hinnangu andmise tulemusena on halduskohus tuvastanud ka asjaolusid ebaõigesti ja rikkunud seeläbi menetlusnormidena halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 25 lg-t 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 232 lg-t
- Halduskohus on jätnud analüüsimata ja sisuliselt hindamata AS Barrus seadusliku esindaja poolt vande all antud seletuse, rikkudes seeläbi HKMS § 25 lg 3 ja TsMS § 442 lg 8 sätestatud nõudeid, mille kohaselt kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. AS Barrus juhatuse liikme Janar Tammjärve seletusega on ümber lükatud maksuotsuses toodud väited justkui meister R. Kranich oleks tegutsenud AS Barrus huvides. J. Tammjärv on jälgitavalt selgitanud, kuidas palgi toomise, ladustamise ja selle eest tasumise protsess toimub. Välistatud on nn raha ettevõttest väljaviimine ja mingi sularaha tagastamine juhatuse teadmisel ja kaasabil. Sellist versiooni kinnitavaid tõendeid asja materjalide juurde võetud ei ole. Kohtuotsuses toodud järeldused peavad rajanema uuritud tõenditel ja nende põhjal tuvastatud asjaoludel. Halduskohus ei ole tuvastanud, et R. Kranich tegutses AS Barrus teadmisel või kaasabil. Kohtu järeldus on pelgalt subjektiivne oletus, mitte tõenditele tuginev seaduslik ja põhjendatud otsustus. Otsus pidanuks kajastama J. Tammjärve seletuses toodud asjaolude hindamata jätmise põhjendusi. Kuigi halduskohus tugines Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-3-1-34-07, oleks pidanud kohus otsuses motiveerima, millistele tõenditele tuginedes on maksuhalduri kahtlused maksupettuses osalemise kohta põhjendatud. Kohtuotsuses puuduvad viited tõenditele, mille alusel kohus jõudis veendumusele, et väljamaksed on AS Barrus poolt tehtud teadlikult isikutele, kes vastavat teenust ei osutanud. Tõendatud ei ole halduskohtu väide, et näidates kaupade ja tõsteteenuse ostmist osaühingutelt Valmereet ja Goldway, kuid ostes kaupu ja soetades teenust tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, oli kaebajal võimalik viia äriühingust tulumaksuvabalt välja raha, deklareerides samaaegselt nendelt tehingutelt ka sisendkäibemaksu. AS Barrus juhatuse liige on kohtus andnud seletuse, et nn raha väljaviimiseks AS Barrus käivete juures puudub mistahes vajadus ja mõistlik põhjendus. Kohtuotsus on järelduste osas vastuoluline. Kohus märgib küll, et maksupettuse tuvastamine ei ole oluline, samas rajab aga otsuse just asjaolule, et AS Barrus osales teadlikult ja tahtlikult väidetavas maksupettuse skeemis. Kui kohus sellisele asjaolule tugines, siis pidanuks otsusest nähtuma ka seda väidet kinnitavad tõendid. Väär on ka halduskohtu väide, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et käibe- ja tulumaksu summa määrati valesti. Apellant on esitanud nii maksu- kui ka kohtumenetluses omapoolsed tõendid, sealhulgas on vande all üle kuulatud AS Barrus juhatuse liige. Vaatluse puhul ei keskendunud kaebaja üksnes menetlusnõuete rikkumisele, vaid ka vaatluse käigus tuvastatud sisulistele asjaoludele. Kui kohus leidis, et vaatluse käigus saadud tõendid on menetluses õiguspärased, siis pidanuks ta neid ka sisuliselt analüüsima ja hindama. Selles osas on kohtuotsus motiveerimata ja vastuolus HKMS § 25 ja TsMS § 442 lg 8 nõuetega. Maksuhaldur ei ole maksumenetlust läbi viinud seaduses ettenähtud nõudeid järgides, sest MKS ei võimalda n. ö vaatluse käigus selgituste võtmist, mida maksuhaldur seaduses ettenähtud korras ei protokolli. Väidetavalt ei ole M. Isaaki ütlusi tõendina kasutatud, küll aga on nendele viidatud korduvalt AS Barrus suhtes koostatud kontrollaktis. Ebaõige on maksuhalduri 02.02.2009 vastuses toodud seisukoht, et M. Isaakilt pole 13.03.2008 selgitusi 6 võetud ja neid selgitusi ei ole maksumenetluses tõendina kasutatud. Vastupidi, maksuhaldur on tõsteteenuse osutamisega seotud asjaolud rajanud M. Isaaki poolt antud seletustele. Kõigis T. Valviku poolt antud seletustes viitab ta üksnes, et on suhelnud R. Kranichiga, aga mitte kordagi AS Barrus juhatuse liikmetega. Nimetatut ei tuvastatud ka kohtumenetluse käigus. T. Valvik kinnitab ka puidu reaalset olemasolu. Maksuhaldur ise on puidu olemasolu tuvastanud vaatluse käigus 13.03.2008, mille protokolli kohaselt vaadeldi eraldi OÜ Valmereet puitu. Tuvastatud on puidu olemasolu AS Barrus laoplatsil ja antud juhul ka selle kuulumine OÜ-le Valmereet. Samuti on maksuasja toimikusse lisatud tõendite alusel võimalik tuvastada, et OÜ-le Goldwey kuuluvat palki ostis AS Barrus. T. Valvik viitab oma ütlustes R. Kranichile seonduvalt mitmete äriühingutega, mitte üksnes AS-ga Barrus seoses. Seega ei saa asjaolusid kogumis hinnates asuda seisukohale, et R. Kranich tegutses AS Barrus eest ja nimel, eesmärgiga vähendada aktsiaseltsi maksukohustust. Selline võimalus temal ka reaalselt puudus. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur tõendanud mistahes seoseid ostja ja müüja vahel, puuduvad tõendid, mis kinnitaksid AS-le Barrus väidetavat raha tagastamist. Riigikohtu seisukohtadele tuginedes pidanuks maksuhaldur tõendama ka ostja pahausksuse. Kaebaja on maksuhalduri väited ümber lükanud, muuhulgas AS Barrus juhatuse liikme J. Tammjärve ütlustega. AS Barrus ei teadnud ega pidanud ning objektiivselt ei saanudki teada, et maksuotsuses kajastatud arved võiksid olla fiktiivsed. Tõendamiskoormus antud asjaolu puhul lasub maksuhalduril. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et AS Barrus oleks käitunud pahauskselt. Halduskohus võttis asja materjalide juurde OÜ Goldway ja OÜ Valmereet pangakontode väljavõtted. OÜ Valmereet Swedbankis asuva pangakonto väljavõttest nähtub, et nimetatud äriühing on teinud peale AS-i Barrus tehinguid veel väga mitmete tehingupartneritega sealhulgas Rõuge ja Haanja Vallavalitsustega. Nimetatud kaebaja väitele ega pangakontode väljavõtetele ei ole kohus otsuses hinnangut andnud. Kohus ei ole ka põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja faktiliste väidetega, mis on TsMS § 442 lg 8 nõuete täitmata jätmine. Juhatuse liikmetel puudus kohustus tuvastada müüjate isikuid või teha mistahes taustauuringuid. Kuna kaup ja teenus olid olemas ja R. Kranich suhtles müüjatega, siis puudus aktsiaseltsi juhatusel täiendav vajadus ja kohustus kontrollida kõnealuste äriühingute poolt tehtud tehinguid. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri väitega ja kohtu järeldustega, et R. Kranichi töölepingus on viidatud, et R. Kranichi kohustus on alluda tööandja juhtimisele ja kontrollile, seega on jõutud järeldusele, et R. Kranich on teinud tehinguid juhatuse juhtimisel ja volitusel. Seda, et R. Kranich tegutses vaidlusaluste äriühingutega suhtlemisel aktsiaseltsi juhatuse nõusolekul ja teadmisel, ei kinnita asjas ükski tõend. Kaebaja pahausksust ega seotust maksupettusega ei ole maksuhaldur tõendanud ei maksuotsuses ega ka kohtumenetluses. Kohtu sellekohaseid järeldusi ei kinnita ükski asja materjalide juurde võetud tõend.
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt jääb vastustajale arusaamatuks apellandi väide, et kohtu järeldused OÜ Valmereet ja OÜ Goldwey varifirmadeks olemise osas ei tugine asjas uuritud tõenditel. Halduskohus on väga selgelt ja üheselt märkinud, millistele tõenditele kohtu järeldused tuginevad ja ainuõige on kohtu järeldus, et OÜ Valmereet ja OÜ Goldwey olid varifirmad. Nii maksu- kui ka kohtumenetluses on tõenditeks isikute poolt antud seletused. Vastustajal ei ole alust kahelda T. Valviku ütluste usaldusväärsuses ja selles ei ole kahelnud ka halduskohus. Vastustaja ei nõustu apellandiga, et ütluste kinnitamiseks tuleb koguda ka nn otseseid tõendeid, mis kinnitaksid mingi faktilise asjaolu toimumist. Maksumenetluses ei olegi tihti võimalik koguda otseseid tõendeid olukordades, kus ettevõtted on kasutanud nn arvevabriku teenust. Vastustaja on hinnanud kõiki maksumenetluses kogutud ja oma valduses olevaid tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, andes igale tehingule hinnangu maksuhalduri valduses olevate tõendite pinnalt ning oma järeldusi põhjendades. Kaebaja pole 7 ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi väidet ega tõendit, mis seaks kahtluse alla T. Valviku ütluste usaldusväärsuse. Kaebaja seisukohast jääb mulje, nagu oleks halduskohus järeldusi tehes lähtunud ainult kriminaalasjas tehtud kohtuotsusest ja seoses sellega lugenud tõendatuks AS Barrus poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise. Kriminaalasjas nr 1-08-10863 tehtud otsus kinnitab asjaolu, et OÜ Valmereet ja OÜ Goldwey on nn arvevabrikud, kellel reaalne majandustegevus puudub ja sellisele järeldusele on jõudnud ka halduskohus kohtuotsuses. Halduskohus on õigesti hinnanud kriminaalasjas tehtud kohtulahendit ja analüüsinud seda koos teiste tõenditega. AS Barrus poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine on tõendatud maksumenetluse käigus kogutud tõenditega. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et AS Barrus juhatuse liikme J. Tammjärve kohtuistungil antud ütlused on jäetud kohtu poolt tähelepanuta. J. Tammjärve kohtuistungil antud ütluste pinnalt väitis kaebaja, et AS Barrus juhatus ei olnud väidetavalt teadlik tehingutest, mis sõlmiti OÜ-dega Valmereet ja Goldwey. Halduskohtu otsuses on kohus selgelt käsitlenud AS Barrus juhatuse liikme J. Tammjärve kohtuistungil antud ütlusi ja vastustaja vastuväiteid sellele. Seega on kaebaja eeltoodud väide alusetu. Halduskohus on õigesti jõudnud järeldusele, et võttes vastu kaupa ja allkirjastades müügilepingud, tegutses R. Kranich AS Barrus esindajana. AS Barrus esindajana oli ta tehingute tegemisel OÜ-dega Goldwey ja Valmereet teadlik, et tegemist on varifirmadega. Halduskohtu selline järeldus on motiveeritud ja rajaneb uuritud tõenditel ja nende põhjal tuvastatud asjaoludel. Sisuliselt on halduskohus nõustunud maksuotsuses toodud põhjendusega kaebaja maksupettuses osalemise kohta ja seega on tõendid ja asjaolud ära toodud maksuhalduri poolt 31.03.2009 koostatud maksuotsuses nr 12-5/37 ning 19.05.2009 vastuses kaebusele nr 6-4/204-
- Halduskohus on otsust tehes analüüsinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja motiveerinud oma seisukohti ja järeldusi. Halduskohus on jõudnud kohtuotsuses õigesti järeldusele, et kaebaja oli teadlik, et arvetel märgitud äriühingud ei ole tegelikud kaupade ja teenuste müüjad. Vastustaja ei nõustu väitega, nagu oleks AS Barrus juhatuse liikme J. Tammjärve kohtuistungil antud ütlustega ümber lükatud maksuhalduri poolt maksuotsuses toodud seisukohad. J. Tammjärve poolt kohtuistungil antud ütlused iseloomustasid pigem AS Barrus majandustegevust ja korralduslikku poolt. Vastustajale jääb arusaamatuks, milliseid maksuhalduri väiteid kohtuistungil antud seletusega täpselt ümber lükati. Selles osas on kaebaja väited paljasõnalised. Juhul, kui ostja ja müüja vahel pole tehinguid toimunud, siis ostjat ei saa käsitleda heauskse ostjana, kes ei teadnud, et ostudokumentidel märgitud äriühingud ei ole tegelikud müüjad, vaid kaubad osteti kolmandatelt isikutelt, keda maksuhalduril ei ole võimalik kindlaks teha. Taoline tegevus on teadlik ja tahtlik, mistõttu on ka käibemaksu ja tulumaksu määramine põhjendatud. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole maksumenetluses apellandi arvates kogunud piisavalt otseseid tõendeid, ei ole piisav alus, lükkamaks ümber maksuhalduri poolt maksuotsuses toodud järeldusi. Riigikohus on leidnud, et maksukohustuslane peab tõendama maksuhalduri ekslikkust maksusumma määramisel, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad kahtlust maksukohustuslase andmete õigsuses ning oli võimalik määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Samasugune maksukohustuslase kohustus tuleneb ka MKS § 150 lg-st 1, mille kohaselt maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-34-07). Antud juhul ei ole kaebaja esitanud sellised tõendeid, mis kinnitaksid, et 31.03.2009 maksuotsusega nr 12-5/37 on maksusumma määratud valesti. Juriidilise isiku eest saavad tehinguid vormistada ka isikud, kellele on juhtorganite poolt antud õigus teatud sorti tehingute/toimingute vormistamiseks. Ülesannete edasiandmine juhtorganite poolt äriühingu töötajatele ei saa olla selliseks asjaoluks, mis vabastaks äriühingu vastutusest ja tekkida võivast maksukohustusest. Antud asjas oli AS Barrus tehingutes OÜ-dega Valmereet ja Goldwey AS Barrus esindajaks R. Kranich. 8 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- detsembri 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks selle tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on hinnanud T. Valviku seletusi ebaõigesti. T. Valvik on kinnitanud, et fiktiivse arve alusel kandis AS Barrus arvel näidatud ettevõttesse, kus tema koos varisikute A. Säde või E. Jaegeriga võttis selle raha ettevõtte kontolt välja. Tema võttis summalt maha teenustasu protsendi ning tagastas ülejäänud osa (II kd tl 96-97). R. Kranich on kinnitanud, et temale tagastas raha T. Valvik (maksutoimik tl 36). Kuna kaebaja ei ole tõendanud, et R. Kranich oleks omastanud selle raha, siis on nende tõenditega tõendatud, et raha pidi minema kaebaja kassasse. Seega on halduskohus õigesti aluseks võtnud T. Valviku ütlused ja puudub alus kahelda nende usaldusvääruses. Kuna R. Kranichi ütluste kohaselt tema kaebaja ettevõttes rahaasjadega seotud ei olnud, siis on sellega tõendatud asjaolu, et AS Barrus juhatuse liikmed pidid olema teadlikud sellisest raha liikumisest ja seega oli maksuhalduril olemas põhjendatud kahtlus, et AS Barrus osales maksupettuses. Halduskohus on sealjuures põhjendatult viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-39-03 p-le
- Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega ka selles, et kriminaalasjas tehtud otsus ei kajasta maksuasjas olulisi asjaolusid. Halduskohus on hinnanud kriminaalasjas tehtud lahendit koos teiste kogutud tõenditega. AS Barrus poolt käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine on tõendatud ka muude maksumenetluses kogutud tõenditega. Täiesti arusaamatu on väide, et maksuotsuse ja kohtuotsuse maksusummad on erinevad, kuna ringkonnakohus ei leidnud halduskohtu otsusest maksuotsusest erinevat maksusummat. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebusega ka selles, et halduskohus on jätnud analüüsimata ja sisuliselt hindamata AS Barrus seadusliku esindaja J. Tammjärve vande all antud ütlused. Nendele ütlustele on antud hinnang halduskohtu otsuse lk-l 18 ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks seda analüüsi korrata. Seal on antud hinnang ka sellele, mille alusel halduskohus jõudis järeldusele, et AS Barrus juhtkond oli teadlik toimepandud maksupettusest. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kaebaja esitanud sellised tõendid, mis annaksid aluse väita, et maksusumma on määratud valesti ja sealjuures viidanud just J. Tammjärve vande all antud ütlustele. Nagu ringkonnakohus juba ülalpool märkis, on halduskohus andnud oma hinnangu kaebaja poolt esitatud tõenditele ja õigesti leidnud, et need tõendid ei ole maksuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub vastustaja vastusega apellatsioonkaebusele, et juriidilise isiku eest saavad tehinguid vormistada isikud, kellele on antud juhtorgani poolt õigus teatud tehingute/toimingute vormistamiseks. Ülesannete edasiandmine äriühingu töötajale ei vabasta äriühingut vastutusest ja tekkida võivast maksukohustusest. OÜ-ga Valmereet seotud isikud on kinnitanud, et nemad ei ole kunagi AS-le Barrus puitu müünud, vaid on koostanud ainult fiktiivseid arveid. Samuti võeti AS-lt Barrus saadud raha välja ja tagastati R. Kranichile. Kuigi mingi puit oli laoplatsil, mis väidetavalt kuulus OÜ-le Valmereet, ei anna see alust väita, et see oli ka nimetatud osaühingult saadud. R. Kranichi ja T. Valviki ütlustest nähtuvalt võttis R. Kranich puitu vastu „mustalt“ ning see puit võis asuda OÜ Valmereet laoplatsil. Seega tuleb kauba müüjateks pidada tundmatuid kolmandaid isikuid, kelle puhul ei ole alust eeldada käibemaksukohuslust. 9 Asjaolu, et OÜ Valmereet on peale AS Barrus teinud tehinguid ka teiste tehingupartneritega, ei oma antud asja lahendamisel tähtsust, kuna see ei puuduta AS Barrus maksukohustust. Apellatsioonkaebus rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv 15 000 krooni) HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 10 Agu Timmi