← Eesti

3-09-1228/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märtsil 2010, Tartu 3-09-1228 Haldusasja number Haldusasi Alar Kaljuranna kaebus Tartu Vangla direktori
  2. märtsi
  3. a käskkirja nr 1-4/267 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Alar Kaljuranna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
  6. veebruar 2010 Menetlusosalised Kaebaja Alar Kaljurand Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Alar Kaljurandi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
  9. aprillini
  10. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  11. Tartu Vangla direktori
  12. märtsi
  13. a käskkirjaga nr 1-4/267 karistati kinnipeetav Alar Kaljuranda distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1, Tartu Vangla kodukorra p 7.2.3 ja Tartu Vangla direktori
  14. detsembri
  15. a käskkirja nr 1-3/150 p 4 nõuete rikkumise eest 10 ööpäeva pikkuse kartserisse paigutamisega. Käskkirja kohaselt ei allunud A. Kaljurand
  16. veebruaril 2009 kella 8.10 paiku eelvangistushoone
  17. sektsioonis hommikuse loenduse ajal vanglaametniku seaduslikule korraldusele kanda nimesilti nõuetekohaselt nähtaval kohal ja vastas ebatsensuursete väljenditega. A. Kaljurand esitas
  18. märtsil 2009 vangla direktori
  19. märtsi
  20. a käskkirja nr 1-4/267 tühistamiseks vaide. Justiitsministeeriumi
  21. mai
  22. a vaideotsusega nr 11-7/334 jäeti vaie rahuldamata. 3-09-1228
  23. A. Kaljurand esitas
  24. juunil 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tartu Vangla direktori
  25. märtsi
  26. a käskkiri nr 1-4/
  27. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli kaebajal nimesilt rinnas, kuid kinnitatud kuue teise nööbiaugu kohale vasakule poole. Vangla sisekorraeeskirja kohaselt on nöör vanglas keelatud ese. Kaebajal on hirm kanda kaelas nööre, ta on sellest probleemist teavitanud ka vanglaametnikke ning pöördunud selles küsimuses vangla psühhiaatri poole, kuid pole abi saanud. Vanglaametnikud sunnivad kaebajat kandma nööriga nimesilti, et provotseerida sellega seonduvat vahejuhtumit. Distsiplinaarmenetlus ei toimunud nõuetekohaselt. Kaebajale ei antud võimalust protokolli kohta endapoolseid märkmeid teha, distsiplinaarmenetluse algatamisest ei teavitatud kaebajat koheselt. Arusaamatud ja vastuolulised on vanglaametnike ettekanded 152 ja 152A, kaebajat ei ole ära kuulatud ning tal puudus piisav aeg materjalidega tutvumiseks. Vangla on rikkunud vangistusseaduse (VangS), Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK), haldusmenetluse seaduse (HMS) ja Justiitsministri
  28. novembri 2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) sätteid ning pole järgitud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust REC

(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta (EVR). 3. Tartu Halduskohtu 30. oktoobri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused:
  1. a)Tõendamist on leidnud, et A. Kaljurand ei allunud 5. veebruaril 2009 kella 08.10 paiku hommikuse loenduse ajal vanglaametniku seaduslikule korraldusele kanda nimesilti nõuetekohaselt nähtaval kohal ning vastas vanglaametnikule ebatsensuursete väljenditega.
  2. b)A. Kaljurand ei kandnud nimesilti nõuetekohaselt. Tal ei ole tuvastatud haiguslikke nähtusid seoses paela või nööri kandmisega kaelas ning seega ei ole usutav kaebaja väide, et tal on paranoiline hirm kanda kaelas nööri või paela.
  3. c)Et A. Kaljurand on oma kirjalikus seletuskirjas vabandanud ebatsensuurse sõna kasutamise eest, möönab ebatsensuursete sõnade kasutamist ka kaebaja ise. Kaebaja kirjaliku seletusega on tõendatud asjaolu, et ebatsensuursete sõnade kasutamine oli suunatud vanglaametnikule. Samuti on kaebaja aru saanud, et temapoolne väljend on solvav.
  4. d)Tartu Vangla ei ole asja menetlemisel rikkunud A. Kaljuranna suhtes vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja sätteid ega muid õigusaktide nõudeid ning kaebaja subjektiivseid õigusi. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, kaebajat on menetlusest õigeaegselt teavitatud ning talle on antud võimalus omapoolse seletuse esitamiseks. Et kaebajal on olnud piisavalt aega ja võimalusi enda kohtuasja ettevalmistamiseks, kaebust on menetletud avalikul kohtuistungil ning kaebajale ei ole tehtud mingeid takistusi juurdepääsuks õiguslikele küsimustele, on asjakohatud kaebaja viited Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja Euroopa vanglareeglistiku rikkumisele. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. A. Kaljurand esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
  5. a)Halduskohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja õiguste rikkumise osas distsiplinaarmenetluse eelmenetluses, kui kaebajale saadeti faksi teel Tallinna Vanglasse distsiplinaarmenetluse protokoll, kuid jäeti väljastamata VSkE § 98 p-des 1 ja 2 nimetatud dokumendid.
  6. b)Kaebaja ei ole sõna „värdjas“ kasutades kedagi solvanud isegi siis, kui see sõna otseselt kellelegi suunatud oli, sest tegu on sõnaga, mis tähendab vallaslast. Ei ole kaebaja süü, et vanglaametnik pidas seda sõna solvavaks. 2 3-09-1228
  7. c)Ebaõige on väide, et leidis kinnitust, et kaebaja ei allunud korraldusele kanda nimesilti. Nimesilt oli kaebajal rinnas nähtaval kohal ja kuigi see ei olnud nööriga kaelas, oli täidetud nõue kanda silti rinnas, nähtaval kohal. 5. Tartu Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata järgmistel põhjustel:
  8. a)Apellatsioonkaebuse väide, et distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustati ilma lisadeta on otsitud põhjus, mis on esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Lisadega oli A. Kaljurannal võimalik tutvuda, kui teda teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest, kuid ta keeldus 16. veebruari 2009. a akti kohaselt täiendavate seletuste andmisest. Seega ei pidanud ta vajalikuks olemasolevatele materjalidele midagi lisada, neid täpsustada või täiendada. A. Kaljurand ei ole põhjendanud, kuidas väidetav menetlusnormi rikkumine takistas tal objektiivse kaitseõiguse teostamist ning võis mõjutada tema suhtes teistsuguse distsiplinaarkaristuse otsuse tegemist.
  9. b)A. Kaljurand ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vanglaametnik, kellele ta ütles värdjas, oleks vallaslaps. Samuti ei ole ta põhjendanud, mis seos on tema poolt sõna „värdjas“ vallaslapse tähenduses kasutamise ja talle vanglaametniku poolt antud korralduse täitmata jätmise vahel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et A. Kaljuranna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud A. Kaljuranna kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 7. Nõustuda ei saa A. Kaljuranna väitega, et distsiplinaarmenetluse käigus rikuti menetlusnorme, kuna ta ei saanud tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega. A. Kaljurannalt on 16. veebruaril 2009 võetud allkiri selle kohta, et ta on teadlik distsiplinaarmenetluse algatamisest (tl 40) ning samal päeval on talle antud võimalus tutvuda ka distsiplinaarmenetluse materjalidega, mida kinnitab inspektor-kontaktisiku seletus (tl 43). Asjaolule, et A. Kaljurand oli saanud distsiplinaarmenetluse materjalidega, sealhulgas vanglaametnike ettekannetega, tutvuda, viitab ka see, et oma vaides on A. Kaljurand vaielnud vastu konkreetse vanglaametniku ettekandele, mis oli distsiplinaarmenetluse käigus koostatud, ning on sealjuures viidanud samuti ettekandele, mitte näiteks distsiplinaarmenetluse protokollile (tl 46-48). Veelgi selgemalt ilmneb see A. Kaljuranna kaebusest, kus ta võrdleb kahe vanglaametniku ettekandeid ning juhib tähelepanu sellele, et üks vanglaametnik oli oma ettekandes märkinud vähem ebatsensuurseid väljendeid kui teine (tl 3). Distsiplinaarmenetluse protokollist ega muudest asja materjalidest peale vanglaametnike ettekannete see asjaolu ei ilmne. Seega oli A. Kaljurand saanud ettekannetega tutvuda. Distsiplinaarmenetluse protokolliga on A. Kaljurand saanud tutvuda ning sellele allkirja anda 27. veebruaril 2009 (tl 35p). Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse protokolli ja muid distsiplinaarmenetluse materjale tutvustati A. Kaljurannale erinevatel päevadel, ei ole haldusmenetluse seaduse §-st 58 tulenevalt selline menetlusviga, mis viiks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamisele. A. Kaljurand on saanud esitada distsiplinaarkaristuse käskkirja peale vaide ning kaebuse ja saanud seega oma kaebeõigust teostada. A. Kaljurand ei ole ka ära näidanud, kuidas tema poolt menetlusveaks peetava 3 3-09-1228 käitumise asemel oleks teistsugune, A. Kaljuranna arvates õiguspärane käitumine, saanud viia teistsugusele menetluse lõpptulemusele. Samuti märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarmenetluse protokollis on tunnistajate ettekanded ja A. Kaljuranna seletuskiri refereeritud (tl 35) ning seega nähtuvad karistamise aluseks olevad asjaolud piisava selgusega juba protokollist. 8. Ebatsensuursete sõnade kasutamisega seoses märgib ringkonnakohus, et kahe vanglaametniku ettekande kohaselt vastas A. Kaljurand korraldusele nimesilt kaela panna sõnadega „värdjas, debiilik, ära mölise“ (tl 35, 36, 37). Selline käitumine on ilmselgelt vastuolus Tartu Vangla kodukorra p-ga 7.2.3, mis keelab teiste isikutega suhtlemisel ebatsensuursete väljendite kasutamise. Isegi juhul, kui pidada usutavaks A. Kaljuranna versiooni juhtunust – et ta kasutas sõna „värdjas“ üksnes enda rahustuseks ja pärast seda, kui vanglaametnikud olid juba lahkumas on niisuguses situatsioonis sõna „värdjas“ kasutamine ilmselgelt solvava iseloomuga ning samuti ilmselgelt suunatud konflikti teise osapoole ehk siis vanglaametniku suunas. Sõna „värdjas“ on eesti keeles üldteadaolevalt solvava iseloomuga, seda eriti isikutevahelises konfliktisituatsioonis kasutamisel, ning A. Kaljuranna vastupidised väited ei ole põhjendatud. Seetõttu peab ringkonnakohus tõendatuks, et A. Kaljurand rikkus ebatsensuursete sõnade kasutamisega vangla sisekorraeeskirju ning tema karistamine selle eest oli põhjendatud. 9. Samuti väidab A. Kaljurand apellatsioonkaebuses, et tal oli nimesilt rinnas ning kuigi see ei olnud nööriga kaelas, oli nimesildi rinnas kandmise nõue täidetud. Kambris toimuva loenduse ajal nimesildi kaelas kandmise kohustus on kehtestatud Tartu Vangla direktori 31. detsembri 2008. a käskkirja nr 1-3/150 p-ga 4. Vaidlust ei ole selles, et A. Kaljurannale anti vanglaametniku poolt korraldus nimesildi kandmiseks kaelas, millest A. Kaljurand keeldus. Intsidendi toimumise ajal kehtinud VangS § 67 p 1 sätestas, et kinnipeetav on kohustatud alluma vanglaametnike (käesoleval ajal vanglateenistuse ametnike) seaduslikele korraldustele. Riigikohtu halduskolleegium on 1. märtsil 2007 haldusasjas nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus vanglaametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Ka juhul, kui hiljem tuvastatakse, et vangaamentiku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust. Kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (otsuse p 14). Seega oli eeltoodud Riigikohtu seisukohast tulenevalt A. Kaljurannal kohustus vanglaametniku korralduse täitmiseks ja nimesildi kaela panemiseks ka hoolimata sellest, et ta pidas vanglaametniku korraldust õigusvastaseks. Ei esine mingeid asjaolusid, mis viitaks sellele, et vanglaametniku korraldus oli ilmselgelt tühine. A. Kaljurand kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ehkki tal on väidetavalt psühholoogiline takistus nööriga esemete kaelas kandmise suhtes, ei ole tal takistatud nööriga nimesildi kaelapanemine korraks, kui lähedal ei ole teda ohustada võivaid isikuid (tl 91p). Ka antud situatsioonis piisas A. 4 3-09-1228 Kaljurannal vanglaametniku korralduse täitmiseks vaid korraks nööriga nimesildi kaela panemisest ning vanglaametnike juuresoleku tõttu ei olnud läheduses teda ohustada võivaid isikuid. Seega oli tal korralduse täitmine võimalik ka isegi juhul, kui pidada tema väidet psühholoogilise tõrke kohta tõsiseltvõetavaks. Samas ei ole A. Kaljurannal sellist psühholoogilist tõrget tuvastatud ning teda ei ole nööriga nimesildi kandmise kohustusest erinevalt teisest väidetavalt samalaadse probleemiga kinnipeetavast vabastatud (tl 91p). 10. Kuna käesoleva vaidluse esemeks on üksnes küsimus, kas A. Kaljurannale oli distsiplinaarkaristus vangla sisekorraeeskirjade rikkumise (ebatsensuursete sõnade kasutamine) ja VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustuse täitmata jätmise eest määratud õiguspäraselt, ei ole võimalik selle vaidluse raames lahendada küsimust, kas Tartu Vanglas nimesildi nööriga kaelas kandmise nõue on õiguspärane või mitte. Kui A. Kaljurand peab seda nõuet õigusvastaseks ja enda õigusi rikkuvaks, on tal võimalik seda eraldi vaidlustada. 11. Ehkki A. Kaljurand on esialgses kaebuses käsitlenud muuhulgas ka vaidlustatud käskkirja peale esitatud vaide menetlemist, on ta kaebuses selgesõnaliselt taotlenud üksnes distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist. Kuna asja materjalidest ei nähtu, kuidas väidetavad vaidemenetluse vead said rikkuda A. Kaljuranna õigusi ning arvestades seda, et efektiivse õiguskaitse huvides on tema jaoks vajalik eeskätt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vaidlustamine, on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva haldusasja esemeks on üksnes distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ning nõudeks selle käskkirja tühistamise nõue. Ka apellatsioonkaebuses on A. Kaljurand käsitlenud üksnes distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga seonduvat. 12. Eeltoodust tulenevalt jääb A. Kaljuranna apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulude väljamõistmise taotlusi ei ole pooled esitanud. Agu Timmi Maili Lokk 5 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.