KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1341 Haldusasi OÜ Keskkonnaprojekt kaebus AS Põlva Vesi korraldatud riigihanke „Omanikujärelevalve/FIDIC inseneri teenus vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitustööle Põlva maakonnas“
- veebruari 2008 hanketeate ja hankedokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Keskkonnaprojekt apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Keskkonnaprojekt, esindaja v. adv Priit Lätt Vastustajad – AS Põlva Vesi, esindaja v. adv Margo Lemetti Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista OÜ-lt Keskkonnaprojekt 5407.50 (viis tuhat nelisada seitse krooni ja 50 senti) AS Põlva Vesi kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Tagastada OÜ-le Keskkonnaprojekt tema poolt enammakstud riigilõiv summas 9750 (üheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja 1 kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- AS Põlva Vesi avaldas 27.02.2008 riigihangete registris hanketeate registreerimisnumbriga 104401, mille kohaselt hankija korraldab riigihanke „Omanikujärelevalve/FIDIC inseneri teenus vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitustööle Põlva maakonnas“ (edaspidi riigihange). Hanketeate kohaselt oli tegemist avatud hankemenetlusega riigihankega. OÜ Keskkonnaprojekt esitas 11.03.2008 vaidlustuse hanketeate p III 2.2 alapunkt 2 ja p III 2.3 ning hankedokumentide tingimuste I osa p 10, p 13.2.2.2, p 13.2.1.2 ja III osa p 2.3 peale ning hankemenetluse peatamise taotluse. Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon) peatas 12.03.2008 otsusega riigihanke hankemenetluse. Vaidlustuskomisjoni 10.04.2008 otsusega nr 26-08/104401 rahuldati vaidlustus osaliselt ja kohustati hankijat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse hanketeate (edaspidi HT) p III 2.2 alapunktis 2 esitatud tingimused ja hankedokumentide (edaspidi HD) I osa punktis 13.2.1.2 ning III osa punktis 2.3.1 esitatud tingimused. Ülejäänud osas jäeti vaidlustus rahuldamata. OÜ Keskkonnaprojekt esitas Tartu Ringkonnakohtule kaebuse, milles palus vaidlustuskomisjoni 10.04.2008 otsuse nr 26-08/104401 tühistada osas, mis puudutab vaidlustuse rahuldamata jätmist HT p III 2.3 ja HD I osa p 10 ning III osa p 2.3 osas ja teha uue otsuse, millega kohustada AS Põlva Vesi viima 27.02.2008 hanketeade ja hankedokumendid riigihankes vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Tartu Ringkonnakohus jättis 17.06.2008 otsusega haldusasjas nr 3-08-753 kaebuse rahuldamata. OÜ Keskkonnaprojekt esitas Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2008 otsusele kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada vaidlustuskomisjoni 10.04.2008 otsuse nr 26-08/104401 vaidlustatud osas ja Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2008 otsuse tervikuna ning teha uue otsuse. Vaidlusaluses riigihankes sõlmiti hankeleping 01.08.
- Riigikohtu halduskolleegiumi 11.06.2009 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-58-08 rahuldati OÜ Keskkonnaprojekt kassatsioonkaebus osaliselt ja tühistati Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2008 otsus haldusasjas nr 3-08-753, kuna Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsusest põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-7-08 tulenevalt ei olnud Tartu Ringkonnakohtul pädevust vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadata ja saadeti OÜ Keskkonnaprojekt kaebus lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
- Esialgselt palus OÜ Keskkonnaprojekt tühistada vaidlustuskomisjoni 10.04.2008 otsuse nr 26-08/104401 osas, mis puudutab vaidlustuse rahuldamata jätmist HT p III 2.3 ja HD p 10 ning III osa p 2.3 osas ja teha uus otsus, millega kohustada AS Põlva Vesi viima 27.02.2008 hanketeade ja hankedokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Vastuses Riigikohtu 13.11.2008 järelepärimisele teatas OÜ Keskkonnaprojekt, et soovib üle minna õigusvastasuse tuvastamise kaebusele. Kaebaja jäi varem esitatud seisukohtade juurde õigusvastasuse osas ning leidis, et tal on põhjendatud huvi vaidlustatud hanketeate ja -dokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks.
- AS Põlva Vesi ja Riigihangete Ameti juures asuv vaidlustuskomisjon palusid jätta kaebus rahuldamata. Vastustajate vastuväidete kohaselt on vastavalt riigihangete registris avaldatud 2 riigihanke aruandele vaidlusaluses riigihankes 01.08.2008 sõlmitud hankeleping, mistõttu on vaidlus hanketeate ja -dokumentide üle minetanud sisulise mõtte ning kaebajal ei ole enam võimalik saavutada oma kaebuses taotletud sisulist eesmärki. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- oktoobri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata ja mõistis OÜ-lt Keskkonnaprojekt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) §-de 92 lg 1 ja 93 lõigete 1, 2 ja 5 alusel AS Põlva Vesi kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud summas 57 860 krooni ja 32 senti. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kaebaja osales koos AS-ga TSM ja OÜ-ga Korbovek muudetud tingimustega riigihankel, vaidlustas AS Põlva Vesi otsuse AS Infragate Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise kohta vaidlustuskomisjonis, kuid vaidlustuskomisjoni 11.07.2008 otsuse peale, millega tema vaidlustus rahuldamata jäeti, kaebust ei esitanud. Vaidlustuskomisjoni nimetatud otsus jõustus vastavalt riigihankeseaduse (edaspidi RHS) § 129 lg-le
- Sellest lähtuvalt sõlmis AS Põlva Vesi AS-ga Infragate Eesti 01.08.2008 hankelepingu, mis on käesoleval hetkel kehtiv. Asjaolu, et OÜ Keskkonnaprojekt, AS TSM ja OÜ Korbovek ei esitanud vaidlustuskomisjoni 11.07.2008 otsuse peale apellatsioonkaebust, näitab ilmselgelt, et OÜ Keskkonnaprojekt nõustus tema kui riigihanke ühe pakkuja kvalifitseerimata jätmisega, seega sisuliselt nõustus OÜ Keskkonnaprojekt ka riigihanke hanketeate ja -dokumentide õiguspärasusega, kuivõrd ei vaidlustanud nende alusel enda kvalifitseerimata jätmist. Kuivõrd OÜ Keskkonnaprojekt on oma käitumisega ise tunnistanud tema kvalifitseerimata jätmise, samuti hanketeate ja -dokumentide õiguspärasust, puudub kaebajal põhjendatud huvi vaidlustatud hanketeate ja -dokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks. Et käesolevaks ajaks on riigihankega hõlmatud tööd suuremas osas lõppenud, või lõpetamisel ja mõningate tööde lõpetamistähtaeg on
- a oktoobrikuu, ei anna riigihanke hanketeate ja -dokumentide õigusvastasuse tuvastamine, s.o kaebaja jaoks positiivse kohtuotsuse saavutamine, kaebajal saavutada oma eesmärki – tagada oma õigust osaleda õiguspäraselt korraldatud riigihankemenetluses, kuivõrd riigihange on jõudnud hankelepingu täitmisega oma lõppstaadiumisse. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- OÜ Keskkonnaprojekt esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2009 otsuse osas, millega mõisteti OÜ-lt Keskkonnaprojekt AS Põlva Vesi kasuks välja menetluskulud ning teha uus otsus, millega jätta AS Põlva Vesi menetluskulud välja mõistmata ja tuvastada riigilõivu enammakse. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti mõistnud OÜ-lt Keskkonnaprojekt AS Põlva Vesi kasuks välja menetluskulud, kuna käesoleva haldusasja iseloom ei tinginud välise õigusabi tellimist ja käesolevas haldusasjas tuleb eeldada AS Põlva Vesi suutlikkust kaitsta korraldatavate riigihangetega seotud küsimustes antud haldusakte kohtus oma töötajate ja juhatuse liikmete kaudu. Riigihangete korraldamine on AS Põlva Vesi äritegevuse lahutamatu osa, mistõttu on advokaadi kasutamine õigustatud ebatavaliselt keerukate või märkimisväärseid riske hõlmavate kohtuasjade puhul. Käesolev haldusasi ei ole ebatavaliselt keerukas ega kätke endas riigile või kohalikule omavalitsusele märkimisväärseid riske. Tähtsust ei oma asjaolu, et AS Põlva Vesi on eraõiguslik juriidiline isik, sest antud juhul täitis ta riigihanget korraldades avaliku halduse kandja rolli. 3 Menetluskulude hüvitamise osas puudub igasugune mõistlik põhjendus eristada näiteks ministeeriumi kui hankijat eraõiguslikust juriidilisest isikust hankijast. Lisaks on halduskohus mõistnud välja ka kulud, mis ei ole käsitletavad menetluskuludena halduskohtumenetluse seadustiku tähenduses, sest advokaadibüroo Tark & Co arvetel nr 861001, 861067 ja 961209 kajastub muude teenuste all „büroo üldkulu (3%)”. Jääb arusaamatuks, mis põhjusel peab OÜ Keskkonnaprojekt kandma lisaks advokaadi teenustasule ka advokaadibüroo üldkulusid. Halduskohus rikkus HKMS § 84 lg 4 p 1, kui jättis arvestamata, et tulenevalt Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsusest asjas nr 3-4-1-7-08 on RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus ja kehtetu, mille tõttu tuli OÜ-l Keskkonnaprojekt tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu 250 krooni ning järelikult tasus OÜ Keskkonnaprojekt riigilõivu ettenähtust 9750 krooni rohkem. Halduskohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 442 lg-t 8, kui jättis analüüsimata varasema menetluse käigus OÜ Keskkonnaprojekt poolt tõstatatud menetluskulude hüvitamise teema.
- AS Põlva Vesi vaidleb apellatsioonkaebusele vastu leides, et halduskohus on õiguspäraselt pannud menetluskulud OÜ Keskkonnaprojekt kanda ja need põhjendatult summas 57 860,32 krooni OÜ-lt Keskkonnaprojekt AS Põlva Vesi kasuks välja mõistnud. Antud juhul on poolteks eraõiguslikud juriidilised isikud ning asjaolu, et AS Põlva Vesi vastustajana on riigihanke hankija, ei muuda teda haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 8 mõistes haldusorganiks. Vastavalt HMS § 2 lg-le 2 ei ole riigihangete teostamine haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse tähenduses. Antud juhul puudub alus asuda seisukohale, et vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustamisel tuleb potentsiaalset pakkujat võrreldes hankijaga alati käsitleda eelduslikult nõrgema poolena. Kuivõrd riigihangete teostamisele ei kohaldu haldusmenetluse seaduse sätted, ei saa hankija suhtes kohaldada haldusorganile rakendatavaid nõudmisi ja põhimõtteid. AS Põlva Vesi igapäevaseks põhitegevuseks ei ole ehitusalaste hangete korraldamine ja ta ei oma märkimisväärset kogemust ega erialast pädevust hankemenetluses tekkivate vaidluste lahendamisel. Arusaamatu on OÜ Keskkonnaprojekt seisukoht, mille kohaselt ei ole käesolev haldusasi ebatavaliselt keerukas ega kätke endas riigile või kohalikule omavalitsusele märkimisväärseid riske. AS Põlva Vesi jaoks tekitas sellise juriidiliselt spetsiifilise vaidluse edukas läbiviimine olulisi raskusi, kuivõrd ta ei omanud selleks erialast ettevalmistust ega ka vastavat pädevust. Sellest tulenevalt oli AS Põlva Vesi jaoks tegemist keerulise vaidlusega, mille edukas lahendamine omas nii siseriiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil suurt tähtsust. Samuti kätkes selle vaidluse lahendamine endas olulisi majanduslikke riske. Advokaadibüroo Tark & Co arvetel nr 861001, 861067 ja 961209 kajastatud „büroo üldkulu (3%)“ on otseselt seotud käesoleva kohtumenetlusega, kuivõrd selle artikli all kajastatakse kõiki asjaajamiskulutusi, mis seonduvad konkreetse kohtuvaidlusega (eelkõige erinevate menetlusdokumentide vormistamise ja saatmisega seotud kulutused). Menetlusosalise jaoks ei ole vahet, millise nimetuse all tema poolt kantavad kulud arvel kajastatakse, kuivõrd menetlusosaline peab arve tasuma ning sellega seoses on kõik talle esitatud arvel kajastatud esindaja kulud käsitletavad halduskohtumenetluse seadustiku tähenduses menetluskuludena. Seega on ka viidatud „büroo üldkulu“ käsitletav kohtukuluna HKMS § 83 lg 2 mõistes, kuna tegemist on menetlusosalise poolt tema esindajale makstud tasuga, mis on otseselt seotud käesoleva kohtumenetlusega. Tartu Halduskohus ei ole rikkunud HKMS § 84 lg 4 p 1 nõudeid, kuna OÜ Keskkonnaprojekt ei ole esitanud HKMS § 84 lg-s 7 nõutud enammakstud riigilõivu tagastamise taotlust. Pealegi ei ole millegagi õigustatud ega põhjendatud tagastada
- a oktoobris menetlusosalisele riigilõiv toimingu eest, mille menetlusosaline sooritas kehtiva 4 õiguse alusel
- a aprillis. Puudub ka alus käsitleda halduskohut TsMS § 442 lg-t 8 rikkununa.
- Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni vastuses apellatsioonkaebusele märgitakse, et vaidlustuskomisjonil puuduvad huvid seoses esitatud apellatsioonkaebusega, mille tõttu ei võta vaidlustuskomisjon seisukohta apellatsioonkaebuse osas, mis käsitleb taotlust hankija menetluskulusid mitte välja mõista. OÜ Keskkonnaprojekt taotlus tuvastada riigilõivu enammakse on põhjendatud lähtudes sellest, et Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsusega asjas 3-4-1-7-08 on RHS § 129 lg 1 tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega ei saa ega saanud ka vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamise ajal ringkonnakohtule õiguspäraselt kaebust esitada, vaid kaebus oleks tulnud esitada halduskohtule ja tasuda riigilõivu määras, mis on riigilõivuseaduses sätestatud kaebuse esitamiseks halduskohtule, s.o 250 krooni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- oktoobri 2009 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega menetluskulude väljamõistmise osas ja ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses väljastatud seisukohaga, et halduskohus on ebaõigesti temalt välja mõistnud menetluskulud AS Põlva Vesi kasuks. Riigihanked ei ole selliseks valdkonnaks, millega AS Põlva Vesi puutub kokku pidevalt oma igapäevases töös ja seega oli õigustatud välise õigusabi kasutamine. Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsioonkaebuse seisukohaga, et halduskohus on välja mõistnud ka kulud, mis ei ole käsitletavad menetluskuludena halduskohtumenetluse seadustiku tähenduses. Kuigi need kulud on arvetel kajastatud büroo üldkuludena, kuuluvad ka need menetluskulude hulka, kuna AS Põlva Vesi vastuse kohaselt on need kulud seotud erinevate menetlusdokumentide vormistamise ja saatmise kuludega. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda sellise väite õigsuses. Kuna AS Põlva Vesi poolt on kõik arvetel kajastatud summad tasutud täies ulatuses, siis on need õige ka kaebajalt välja mõista. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on rikkunud HKMS § 84 lg 4 p 1 sätteid. Kaebaja on sealjuures jätnud tähelepanuta HKMS § 84 lg 7, mille kohaselt rohkem tasutud riigilõiv tagastatakse isiku nõudel. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud halduskohtule taotlust tagastada talle enammakstud riigilõiv. Seega puudus halduskohtul kohustus selles osas seisukoht võtta. Kuna antud taotlus on esitatud apellatsioonkaebuses, siis on ringkonnakohtul õigus anda oma hinnang riigilõivu enammakstud summa tagastamise taotluse põhjendatusele. Arvestades seda, et Riigikohtu üldkogu 08.06.2009 otsusega nr 3-4-1-7-08 tunnistati RHS § 129 lg 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, siis ei saanud vaidlustuskomisjoni otsuse peale ringkonnakohtule kaebust esitada ning kaebus oleks tulnud esitada halduskohtule ja tasuda riigilõivu summas 250 krooni. Kaebaja on tasunud riigilõivu summas 10 000 krooni ja seega enammakstud summa 9750 krooni kuulub tagastamisele. HKMS § 92 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. AS Põlva Vesi on esitanud taotluse talle menetluskulude hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 5407.50 krooni suuruses summas. Kuna ringkonnakohus nõustus 5 sellega, et välise õigusabi kasutamine oli põhjendatud, siis kuuluvad need kulud OÜ-lt Keskkonnaprojekt väljamõistmisele AS Põlva Vesi kasuks. Einar Vene Maili Lokk 6 Agu Timmi