← Eesti

3-09-1423/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1423 Haldusasi Saša Ševtsovi kaebus Viru Vangla direktori 15.01.2009 käskkirjaga nr 6-3/90d tekitatud mittevaralise kahju 2 500 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
  2. novembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Saša Ševtsovi ja Viru Vangla apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev
  3. märts 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Saša Ševtsov Vastustaja - Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
  4. Saša Ševtsovi apellatsioonkaebus jätta Tartu Vangla tegevusega tekitatud kahju nõudes läbi vaatamata ja Viru Vangla direktori 15.01.2009 käskkirjaga nr 6-3/90d tekitatud mittevaralise kahju nõude osas rahuldamata.
  5. Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus osaliselt.
  6. Tühistada Tartu Halduskohtu
  7. novembri 2009 otsus osas, mis puudutab Saša Ševtsovi poolt Tartu Vangla tegevusega seoses esitatud kahjunõude alusel hüvitise väljamõistmist ning jätta läbi vaatamata Saša Ševtsovi kaebus hüvitise saamiseks, mis oli esitatud seoses Tartu Vangla tegevusega (kartserikambri tingimuste nõuetele mittevastavus ja sellest tulenev mittevaralise kahju tekkimine).
  8. Tühistada Tartu Halduskohtu
  9. novembri 2009 otsus osas, millega mõisteti Saša Ševtsovi kasuks Viru Vanglalt välja 1000 RESOLUTSIOON krooni hüvitist mittevaralise kahju eest ja mõisteti Viru Vanglalt riigituludesse 100 krooni riigilõivu. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Viru Vanglalt Saša Ševtsovi kasuks välja hüvitis summas 500 (viissada) krooni ja mõista Viru Vanglalt riigituludesse 50 (viiskümmend) krooni riigilõivu.
  10. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu
  11. novembri 2009 otsus muutmata.
  12. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta Viru Vangla enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
  13. märtsist 2010 MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  14. Saša Ševtsov pani 16.12.2008 Viru Vanglas viibides toime distsiplinaarsüüteo, mille eest määrati talle Viru Vangla direktori 15.01.2009 käskkirjaga nr 6-3/90d distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine 5-ks ööpäevaks. S. Ševtsovile vangistusena määratud karistuse kandmise aeg lõppes Viru Vanglas 14.01.2009, kuid S. Ševtsov võeti uue kriminaalasja raames vahi alla ja toimetati Tartu Vanglasse. Viru Vangla direktori 15.01.2009 käskkiri nr 6-3/90d saadeti Tartu Vanglasse ja 29.01.2009–03.02.2009 kandis S. Ševtsov Tartu Vanglas ära käskkirjaga ettenähtud karistuse. Viru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirjaga nr 6.-3/1247D tunnistati Viru Vangla direktori 15.01.2009 käskkiri nr 6-3/90d kehtetuks. 23.04.2009 esitas S. Ševtsov Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse, milles taotles alusetult kartseris viibimise eest 2500 krooni väljamõistmist. Viru Vangla jättis 26.06.2009 vastusega S. Ševtsovi kahjunõude rahuldamata.
  15. S. Ševtsov esitas 29.06.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse ja selle täienduse Viru Vangla vastu alusetult kartseris veedetud aja eest mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2 500 krooni. Kaebuse kohaselt tuli kaebajal Viru Vangla kehtetu käskkirja tõttu viibida alusetult 5 ööpäeva Tartu Vangla kartseris, kus ei olnud täidetud kõik inimlikud tingimused. Lisaks sellele oli kartseris tualett ilma piireteta ja aknaklaas oli katki. Vanglalt tuleks kaebaja kasuks välja mõista mittevaraline kahju ja riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 9 alusel on mõistlik hüvitada just 2 500 krooni. Katkise akna tõttu tekitati kahju kaebaja tervisele, külma sai kaebaja kurk ja tal tekkis nohu. Kaebaja ei saanud mitte ainult nohu, vaid ka kopsupõletiku. Lisaks puudus kartseris voodi. Kuna kaebaja paigutati Viru Vangla käskkirja tõttu alusetult Tartu Vangla kartserisse, kus ta haigestus, siis leidis kaebaja, et mittevaraline kahju on tarvis välja mõista Viru Vanglalt.
  16. Viru Vangla ei nõustunud kaebusega ja palus jätta see täies ulatuses rahuldamata. Viru Vangla direktori 15.01.2009 käskkiri nr 6-3/90-D tunnistati kehtetuks põhjusel, et S. Ševtsovi karistusaeg lõppes 14.01.2009 ning 15.01.2009 oli kaebaja staatuseks mitte enam kinnipeetav, vaid vahistatu. Seega puudus 15.01.2009 alus S. Ševtsovi suhtes distsiplinaarkaristuse käskkirja välja andmiseks ning vastustaja on tunnistanud oma eksimust. 2 Kaebaja kahjunõue jäeti rahuldamata põhjendusel, et käskkirja kehtetuks tunnistamine on piisav heastamisvahend ning kaebajale ei ole saabunud raskeid tagajärgi ja ta ei ole kannatanud kehvade kartseri tingimuste pärast. S. Ševtsov ei ole Viru Vanglale esitatud kahjunõudes öelnud midagi halbade kartseri tingimuste kohta. 08.01.2009 paigutati kaebaja Tartu Vanglasse ning Viru Vangla poolt määratud distsiplinaarkaristus pöörati täitmisele ajavahemikul 29.01.2009 – 03.02.2009 Tartu Vanglas. Seega, kuna kaebaja väidete kohaselt on mittevaraline kahju tekkinud ka halbade kartseritingimuste tõttu, ei saa selle osa eest vastutada Viru Vangla, vaid vangla, kus sellised tingimused on, s. o Tartu Vangla. HALDUSKOHTU LAHEND
  17. Tartu Halduskohus rahuldas
  18. novembri 2009 otsusega kaebuse osaliselt, mõistes Viru Vanglalt Saša Ševtsovi kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 1 000 krooni ja riigilõivu 100 krooni. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on Riigikohus asjas nr 3-3-1-2-06 leidnud, et kartseri kohaldamine sellekohase õigusliku aluseta on õigusvastane ning selle meetme erakordselt piiravast iseloomust tulenevalt ka inimväärikust kahjustav. Õigusliku aluseta kartserisse paigutamine on väärikust alandav ning tegemist on rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist. Haldusasjas nr 3-3-1-14-06 leidis Riigikohus, et kinnipeetava alusetult kartseris hoidmine kujutab endast RVastS § 9 lg-s 1 silmas peetud väärikuse alandamist ning mõistis välja sellega tekitatud mittevaralise kahju. Kohtupraktikast tuleneb seega, et õigusliku aluseta kartserisse paigutamine on isiku õigusi niivõrd intensiivselt rikkuv meede, et sellega kaasneb üldjuhul isikule mittevaralise kahju tekkimine, mille eest omakorda on õigustatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Riigikohtu seisukohta on jaganud Tartu Ringkonnakohus haldusasjas nr 3-09-
  19. Kõrgema astme kohtute seisukohad on kohaldatavad ka käesolevale vaidlusele. Halduskohus osundab ka kartserisse paigutamisega kaebaja suhtes kohaldunud oluliselt teistsugustele olme- ja elutingimustele kui tavapäraselt kinnipidamisasutuses viibimise korral. Erinevused seisnevad kartseri sisustuses võrreldes tavapärase kambriga, millest järeldub, et kartseris viibimine on märgatavalt ebamugavam võrreldes tavapärase kambriga. Samuti on erinevus liikumisvabaduse osas, kuna kartserisse paigutatud isikul ei ole õigust liikuda vangla territooriumil. Vastustaja ei ole tõendanud, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Seetõttu ei ole alust Viru Vangla vabastamiseks vastutusest ja nõue on esitatud õige isiku vastu. Vastustajalt tuleb õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena kaebaja kasuks välja mõista 1 000 krooni. Hüvitise suuruse määramisel arvestab halduskohus kartseris viibitud päevade arvu ning kohtupraktikat alusetult kartseris viibimise eest hüvitise väljamõistmisel (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-14-06). Samuti arvestab halduskohus reaalseid tingimusi kartseris, mis mõjutasid kaebaja tervist. Kuna on tõendatud kaebaja enda distsipliinirikkumine, vähendab halduskohus kaebaja poolt taotletud hüvitise suurust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  20. Saša Ševtsov esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  21. novembri 2009 otsuse osas, millega tema kaebust ei rahuldatud ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus täielikult, s. o mõista tema kasuks välja 2500 krooni. Apellatsioonkaebuse kohaselt on 1 000 krooni inimväärikuse alandamise eest 5 päeva jooksul vähe ja kahjunõue tuleb rahuldada 2 500 krooni ulatuses. Kaebaja viibis inimväärikust väga alandavate tingimustega ruumis. Kaebaja magas paljal külmal betoonpõrandal, käis duši all kord nädalas ja kandis vanglariietust, mis oli tema jaoks alandav. Kartseris ei olnud tualetil piiret. Kartseris olles jäi kaebaja haigeks, kuna aknaklaas 3 oli katki ja ta magas betoonpõrandal. Kaebajal oli kopsupõletik ja külmetus, nohu, köha. Samuti jättis 5-päevane alusetu kartseris viibimine jälje kaebaja psüühikale. Kuna tervis on väga tõsine asi, siis palub kaebaja rahuldada kaebus ja mõista kahjuhüvitis välja summas 2 500 krooni.
  22. Viru Vangla esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
  23. novembri 2009 otsuse ja saata asi tagasi esimese astme kohtule menetlemiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus lugenud tõendatuks sellised asjaolud, mille kohta haldusasjas tõendid puuduvad ning jätnud vastustajana kaasamata Tartu Vangla, mille tulemusel rikkus halduskohus oluliselt kohtumenetluse normi ning kohaldas vääralt materiaalõiguse normi ja hindas tõendeid ebaõigesti. Viru Vangla ei vaidlusta asjaolu, et S. Ševtsov kandis kartserikaristust õigusvastase haldusakti alusel, kuid Viru Vangla ei vastuta Tartu Vangla kartserikambri nõuetele mittevastavate tingimuste eest ja S. Ševtsovi väidetava haigestumise eest. Ainuüksi seetõttu, et S. Ševtsov kandis kartserikaristust õigusvastase käskkirja alusel, ei saanud S. Ševtsov haigestuda, vaid ta võis haigestuda Tartu Vangla halbade kartseritingimuste tõttu. Halduskohtu otsuse kohaselt on selle tegemisel arvestatud ka reaalseid tingimusi kartseris, mis mõjutasid kaebaja tervist. Järelikult on Viru Vanglalt mõistetud välja hüvitis ka selle eest, mille eest Viru Vangla ei vastuta, pealegi puuduvad toimikus tõendid, mis tõendaksid Tartu Vangla kartserikambri tingimustele mittevastavust ja seda, et S. Ševtsovi tervisele oleks viimase poolt väidetud kahju tekkinud. Käesoleval juhul pidanuks halduskohus kaasama protsessi vastustajana ka Tartu Vangla, kuid jättis selle tegemata ning rikkus sellega HKMS § 12 lg 2 p-s 1 sätestatut. Kuna S. Ševtsov ei olnud enne halduskohtusse pöördumist läbinud kohustuslikku kohtueelset korda, s. o ta ei pöördunud Tartu Vangla poole taotlusega kahju hüvitamiseks seoses kartserikambri inimväärikust alandavate tingimustega ja sellega seotud haigestumisega, pidanuks halduskohus vastavalt HKMS § 23 lg 1 p-le 1 jätma kaebuse osas, mis puudutas Tartu Vangla kartserikambri tingimusi ja tervise kahjustamist, läbi vaatamata.
  24. Saša Ševtsov vaidles Viru Vangla apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole distsiplinaarkaristuse käskkirja tühistamine kaebajale kompensatsiooniks. Kaebaja nõustub sellega, et Viru Vangla ei saa vastutada Tartu Vangla kartseri tingimuste eest. Tartu Vangla tingimuste eest vastutab Tartu Vangla ja seepärast palub kaebaja jätta vastutus osaliselt ka Tartu Vangla kanda ning 2 500 krooni suurune kompensatsioon jagada pooleks kahe vangla vahel.
  25. Viru Vangla vaidles S. Ševtsovi apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et see tuleb jätta rahuldamata, kuna apellatsioonkaebuse alusena viidatakse üksnes sellele, et hüvitisesumma peaks olema suurem tulenevalt Tartu Vangla kartserikambri tingimuste nõuetele mittevastavusest ja sellest tingitud väidetavast tervisekahjustusest. Viru Vanglalt ei saa välja mõista hüvitist seoses kartserikambri nõuetele mittevastavusega, sest arestipäevi ei kandnud kaebaja Viru Vanglas, vaid Tartu Vanglas. Samuti ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit talle väidetavalt tekkinud tervisekahjustuse kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  26. Ringkonnakohus leiab, et Saša Ševtsovi apellatsioonkaebus tuleb jätta Tartu Vangla tegevusega tekitatud kahju nõudes läbi vaatamata ja Viru Vangla direktori 15.01.2009 käskkirjaga nr 6-3/90d tekitatud mittevaralise kahju nõude osas rahuldamata. 4 Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu
  27. novembri 2009 otsuse HKMS §-de 46 lg 1 ja 23 lg 1 p 1 ning TsMS § 657 lg 1 p 4 ja lg 4 alusel osas, mis puudutab Saša Ševtsovi poolt Tartu Vangla tegevusega seoses esitatud kahjunõude alusel hüvitise väljamõistmist ning jätab Saša Ševtsovi kaebuse osas, mis oli esitatud seoses Tartu Vangla tegevusega (kartserikambri tingimuste nõuetele mittevastavus ja sellest tulenev mittevaralise kahju tekkimine) läbi vaatamata. Samuti tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu
  28. novembri 2009 otsuse osas, millega mõisteti Saša Ševtsovi kasuks Viru Vanglalt välja 1000 krooni hüvitist mittevaralise kahju eest ja mõisteti Viru Vanglalt riigituludesse 100 krooni riigilõivu. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab Viru Vanglalt Saša Ševtsovi kasuks välja hüvitise summas 500 (viissada) krooni ja mõistab Viru Vanglalt riigituludesse 50 (viiskümmend) krooni riigilõivu. Viru Vangla apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele osas, milles leitakse, et asi tuleks menetlusnormide rikkumise tõttu saata esimese astme kohtule tagasi uueks arutamiseks.
  29. Kuigi halduskohtule esitatud kaebuses (tl. 3-5) on kaebaja märkinud vastustajaks Viru Vangla, on kaebuse täienduses (tl. 11) ning halduskohtu istungil (tl. 45-46) kaebaja nõudnud ka seda, et talle tuleks antud asjas hüvitis välja mõista ka selle eest, et Tartu Vangla kartseritingimused, kuhu ta Viru Vangla direktori hiljem tühistatud käskkirja alusel karistust kandma paigutati, ei vastanud nõuetele ja seetõttu tekkis kaebajal tervisekahjustus. Halduskohtu vaidlustatud otsuse p 10 sõnastusest (hüvitise suuruse määramisel arvestab halduskohus /…/ samuti reaalseid tingimusi kartseris, mis mõjutasid kaebaja tervist) võib järeldada, et kaebajale hüvitisena 1000 krooni väljamõistmisel on arvestatud ka Tartu Vanglas olnud kartseritingimusi ja nende mõju kaebaja tervisele, s. o on läbi vaadatud S. Ševtsovi kaebus ka osas, mis tegelikult puudutas kaebajale mittevaralise kahju tekitamist mitte Viru Vangla poolt, vaid Tartu Vangla poolt. Asja materjalidest nähtuvalt ei kandnud kaebaja Viru Vangla direktori 15.01.2009 käskkirja, mis tühistati Viru Vangla direktori 22.05.2009 käskkirjaga, alusel kartserikaristust Viru Vanglas, vaid Tartu Vanglas, mistõttu ei saanud kartserikambri võimalike inimväärikust alandavate tingimuste eest hüvitist välja mõista Viru Vanglalt. Samuti tuli halduskohtul asja läbivaatamisel ja otsuse tegemisel arvestada kahjunõude ulatust, mille osas on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, sest üksnes sellest sõltus, mille eest oli kaebajal õigus nõuda kahju hüvitamist käesolevas haldusasjas. Asja materjalidest nähtuvalt (tl. 33) on S. Ševtsov esitanud kahju hüvitamise nõude Viru Vanglale
  30. aprillil 2009 ja nõudnud talle hüvitisena 2500 krooni maksmist tulenevalt sellest, et kartserikaristuse määramise aluseks olnud Viru Vangla direktori 15.01.2009 käskkiri hiljem tühistati, mistõttu ta pidi karistust kandes alusetult 5 ööpäeva kartseris viibima. Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses ei ole kaebaja nõudnud kahju hüvitamist selle eest, et väidetavalt olid Tartu Vanglas kartseritingimused tema inimväärikust alandavad ja kahjustasid tema tervist. Samuti on kaebaja kogu menetluse vältel, s. h ringkonnakohtu istungil kinnitanud, et Tartu Vanglale ei ole ta esitanud kahju hüvitamise taotlust seoses tervistkahjustavate ja alandavate kartseritingimustega. Riigikohtu halduskolleegium on
  31. novembri
  32. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-68-08 leidnud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, mille osas on kaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (määruse p 9). Kuna käesoleval juhul oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud üksnes Viru Vangla vastu suunatud nõude osas, mis hõlmas hüvitise saamist selle eest, et kaebaja veetis 5 ööpäeva kartseris kandes distsiplinaarkaristust, mille määramise käskkiri hiljem tühistati, siis puudus halduskohtul, olenemata kaebuse täienduses toodud põhjendustest, seaduslik alus ja võimalus vaadata kaebust läbi osas, mis puudutas Tartu Vangla kartseri tingimusi ja seda, milline oli 5 nende tingimuste väidetav mõju kaebaja tervisele. Kuna VangS 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud ja Tartu Vangla poolt väidetavalt kaebajale tekitatud kahju osas ei olnud kohustuslikku kohtueelset korda läbitud, ei saanud halduskohus selles osas kaebust menetleda, vaid oleks pidanud selle HKMS § 11 lg 31 p 1 alusel tagastama või jätma HKMS § 23 lg 1 p 1 järgi läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et avastades sellise menetlusliku puuduse apellatsioonimenetluses, on ka ringkonnakohtul võimalik seda kõrvaldada, kohaldades koostoimes HKMS § 46 lg 1 p-e 3 ja 4, 23 lg 1 p 1 ning TsMS § 657 lg 1 p 4 ja lg
  34. Mis puudutab hüvitise väljamõistmist Viru Vanglalt, siis on halduskohus vaidlustatud otsuses selle tegemise ajal 09.11.2009 põhjendatult viidanud Riigikohtu halduskolleegiumi
  35. märtsi
  36. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-2-06 ja
  37. märtsi
  38. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-14-06 ning nende alusel õigesti leidnud, et kartseri kohaldamine sellekohase õigusliku aluseta on õigusvastane ja väärikust alandav, mistõttu on juba üksnes seetõttu tegemist rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist. 15.03.2010 lahendis nr 3-3-1-93-09 on Riigikohus muutnud oma varasemat seisukohta, et juba kinnipeetava kartseris hoidmine ilma õigusliku aluseta kujutab endast RVastS § 9 lg-s 1 silmas peetud väärikuse alandamist ja leidnud, et isiku õigusvastane kartseris hoidmine ei ole iseenesest inimväärikust alandav. Riigikohtu uue seisukoha järgi võib isiku õigusvastane kartserisse paigutamine olla inimväärikust alandav siis, kui sellega kaasnevad isikule täiendavad piirangud (kartseris ei ole lubatud isiklikud asjad, kartseris viibijal puudub õigus liikuda vangla territooriumil, piiratakse VangS §-de 22, 30-32, 34-38,41,43, 46 ja 48 kohaldamist) ja kannatused, mis ei ole otseselt vajalikud kinnipidamise režiimi järgimiseks. Käesoleval juhul ei ole Riigikohtu varasema seisukoha muutmine aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele või muutmisele, sest Viru Vangla direktori 15.01.2009 käskkirjast nähtuvalt kaasnesid S. Ševtsovi kartserisse paigutamisega ka täiendavad piirangud - lisaks karistusena 5-ööpäeva pikkuse kartseri määramisele piirati kaebaja VangS §-dest 22, 30-32, 34-38, 41, 43, 46 ja 48 tulenevaid kinnipeetava õigusi saada vanglalt soodustusi, lugeda ajalehti ja ajakirju, kanda isiklikku riietust jne. Seega oli ka Riigikohtu 15.03.2010 lahendist tulenevat uut tõlgendust arvestades halduskohtul otsuse tegemise ajal õigus ja alus Viru Vanglalt kaebaja kasuks hüvitise välja mõistmiseks.
  39. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus kaebaja kasuks välja mõistetud hüvitise suurusega ja leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebuse alusel tuleb S. Ševtsovile väljamõistetud hüvitist vähendada. Halduskohtu poolt kaebaja kasuks väljamõistetud summa suurus (5 alusetult kartseris oldud päeva eest 1000 krooni) ei ole kooskõlas kohtupraktikas alusetult kartseris viibitud päevade eest väljamõistetava ja õiglaseks peetava hüvitise summaga, milleks on 100 kr ühe alusetult kartseris veedetud ööpäeva eest (vt. näiteks Riigikohtu halduskolleegiumi
  40. märtsi
  41. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-06, Riigikohtu halduskolleegiumi 15.03.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-93-09, Tartu Halduskohtu 06.10.2009 otsus asjas nr 3-09-1023, Tartu Halduskohtu 02.11.2009 otsus asjas nr 3-09-1891, Tartu Ringkonnakohtu 29.01.2010 otsus asjas nr 3-09-1639). Käesoleval juhul viibis kaebaja alusetult kartseris 5 ööpäeva ja selle kohaselt kujuneb hüvitise suuruseks 500 kr.
  42. HKMS § 93 lg 4 kohaselt juhul, kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendit või teeb lahendi ilma asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust. 6 Vaidlustatud otsuses mõistis halduskohus Viru Vanglalt HKMS §-de 92 lg 2 ja 95 lg 1 alusel riigituludesse välja 100 krooni riigilõivu kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud 250-st kroonist tulenevalt sellest, et kaebaja kaebus rahuldati osaliselt (umbes 40 % ulatuses nõutud summast). Arvestades seda, et ringkonnakohus rahuldab Viru Vangla apellatsioonkaebuse osaliselt ja vähendab halduskohtu poolt kaebaja kasuks vastustajalt väljamõistmisele kuuluvat summat, vähendab ringkonnakohus ka Viru Vanglalt riigituludesse väljamõistetava riigilõivusumma suurust, mõistes vastustajalt riigituludesse välja 50 krooni, s. o 20 % 250-st kroonist, mis on proportsionaalne kaebuse rahuldamise ulatusega – 500 kr, e. 20 % kaebuses nõutud summast 2500 krooni.
  43. S. Ševtsovi apellatsioonkaebusest nähtuvalt leiab kaebaja, et ta ei ole nõus sellega, et halduskohus ei rahuldanud tema nõuet täies ulatuses, s. o ei mõistnud Viru Vanglalt tema kasuks välja 2500 krooni. Viru Vanglalt saab kaebaja kasuks välja mõista hüvitise üksnes kaebaja õigusliku aluseta kartseris hoidmise eest 5 ööpäeva vältel tulenevalt sellest, et Viru Vangla tühistas hiljem ise oma haldusakti, mille alusel kaebaja kartserikaristust kandma paigutati. Käesoleva otsusega tühistab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse alusel Tartu Halduskohtu
  44. novembri 2009 otsuse osas, millega mõisteti Saša Ševtsovi kasuks Viru Vanglalt välja 1000 krooni hüvitist mittevaralise kahju eest ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab Viru Vanglalt Saša Ševtsovi kasuks välja hüvitise summas 500 krooni tulenevalt sellest, et halduskohtu poolt kaebaja kasuks väljamõistetud summa suurus (5 alusetult kartseris oldud päeva eest 1000 krooni) ei olnud kooskõlas kohtupraktikas alusetult kartseris viibitud päevade eest väljamõistetava ja õiglaseks peetava hüvitise suurusega (100 kr ühe alusetult kartseris veedetud ööpäeva eest). Kuna 500 krooni suurune hüvitis vastab kohtupraktikas 5-ööpäeva pikkuse alusetu kartserikarsituse kandmise eest väljamõistetava hüvitise suurusele ja asja materjalidest ega ka apellatsioonkaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu või põhjust, miks peaks Viru Vanglalt välja mõistetav hüvitis olema suurem, jääb kaebaja apellatsioonkaebus Viru Vanglalt täiendava hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Apellatsioonkaebuses on S. Ševtsov jätkuvalt viidanud ka sellele, et tema poolt esitatud kaebus kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada tervikuna 2 500 krooni ulatuses ka seetõttu, et ta viibis kartseris, mis oli inimväärikust alandavate tingimustega ruum ja ta pidi magama külmal betoonpõrandal ning sai käia duši all kord nädalas ja pidi kandma vanglariietust, mis oli tema jaoks alandav. Kuna kaebaja kandis Viru Vangla poolt määratud kartserikaristust mitte Viru Vanglas, vaid Tartu Vanglas, siis saavad kartserikambri tingimused ja väidetavalt nende tingimuste tõttu tekkinud tervisekahju olla kahju hüvitise väljamõistmise aluseks Tartu Vanglalt, nagu varasemalt juba märgitud. Kuna S. Ševtsovil on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõude osas ja halduskohus ei saanud sellist kaebuses esitatud nõuet menetleda, mistõttu ringkonnakohus tühistab käesoleva otsusega Tartu Halduskohtu
  45. novembri 2009 otsuse osas, mis puudutas Saša Ševtsovi poolt Tartu Vangla tegevusega seoses esitatud kahjunõude alusel hüvitise väljamõistmist ning jätab Saša Ševtsovi kaebuse selles osas läbi vaatamata, siis jätab ringkonnakohus HKMS §-de 34 lg 3, 46 lg 1 p 4 ja 23 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata ka S. Ševtsovi apellatsioonkaebuse osas, mis puudutab talle hüvitise väljamõistmist selle eest, et väidetavalt ei vastanud Tartu Vangla kartseritingimused nõuetele, mistõttu tekkis kaebajal 5-ööpäevast kartserikaristust ära kandes ka tervisekahjustus. Kui kaebaja jätkuvalt leiab, et talle on mittevaralist kahju tekitatud ka sellega, et kartserikambri tingimused, kuhu ta paigutati 5-ööpäevast kartserikaristust kandma, ei vastanud nõuetele, mistõttu tekkis talle tervisekahjustus jne, siis tuleb tal selles osas kõigepealt läbida VangS-st tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus, s. o esitada kahju hüvitamise taotlus Tartu Vanglale. 7
  46. Kuna kaebaja oli nii halduskohtusse kui ka ringkonnakohtusse kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivust vabastatud, s. o kohtud leidsid, et S. Ševtsov on HKMS § 91 lg 1 mõistes maksejõuetu, jääb Viru Vangla taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu väljamõistmiseks kaebajalt HKMS § 92 lg 10 alusel rahuldamata ning tasutud riigilõiv jääb Viru Vangla enda kanda. Agu Timmi Einar Vene 8 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.