KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-2255 Haldusasi Aivar Rosenthali kaebus Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirja nr 1-3/96 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- detsembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aivar Rosenthali apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - Aivar Rosenthal Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- detsembri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirjaga nr 1-3/96 „Tartu Vangla kinnipeetavatele isikutele täiendavalt keelatud esemete ning ainete loetelu“ keelati lisaks vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSkE) § 641 sätestatud esemetele ja ainetele Tartu Vanglas täiendavate ainete omamine ja vanglateenistuse vahenduseta soetamine vanglas. Nimetatud käskkirja punkti 1.27 kohaselt on Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele isikutele keelatud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad ja pulbrilised ained ning tubakatooted, mis ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud, vanglasse karistust kandma saabudes kaasa võetud või vanglas asuvast kauplusest ostetud. Vedelad ained hõlmavad geele, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid ja kuivi segusid ning survestatud mahutite sisu. 07.09.2009 esitas kinnipeetav Aivar Rosenthal vaide, mis laekus Justiitsministeeriumisse Tartu Vangla 18.09.2009 kirjaga nr 6-21/
- Vaide esitaja leiab, et tema arvates ei ole käskkirja punkt 1.27 kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-4-1-3-09 ja vangla direktor ei täienda millegagi keelatud asjade loetelu ning taotleb nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamist. Tartu Vangla on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri ei riku vaide esitaja õigusi. 19.10.2009 vaideotsusega nr 11-7/8467 jättis Justiitsministeerium A. Rosenthali vaide rahuldamata, leides, et Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkiri nr 1-3/96 on õiguspärane.
- A. Rosenthal esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirja nr 1-3/96 tühistamist ja kohustada Tartu Vanglat tagastama temalt äravõetud asjad ja esemed. Kaebuse kohaselt tuleb käskkiri tühistada põhjusel, et see on vastuoluline ja inimväärikust alandav. Vanglaametniku poolt kinnipeetavale kirja edasi andes ongi asi või ese saadud vangla vahendusel.
- Vastustaja Tartu Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirja nr 1-3/96 punktis 1.27 toodud esemete keelamine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi teostamatu. Lisaks eeltoodule võivad edastatud toiduained rikneda, samuti on toiduainete põhjalikul läbiotsimisel küsitav hügieeninõuete täitmine, kuna toiduaineid saadetakse suhteliselt palju. Tubakatooteid, toiduaineid, hügieenitarbeid on kinnipeetaval isikul võimalik osta vangla kauplusest, sest vaid sellisel viisil on tagatud, et originaalpakendisse ei ole lisatud keelatud aineid või esemeid, seejuures on vangla poes tagatud kauba realiseerimisaeg ja tingimused. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis
- detsembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebuse kohaselt võeti Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirja nr 1-3/96 alusel kaebajale 10.09.2009 saadetud maksikirjast ära 3 pakki närimiskummi „Orbit“, 3 pakki kurgupastille „Mynthon“ ja deodorant „FA“. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja väited eelnimetatud käskkirja vastuolulisuse ja inimväärikust alandava sisu kohta paljasõnalised ja aluseta. Vaidlustatud käskkirja punktid 1.1.-1.26 sätestavad kinnipeetavate asjad ja esemed, mis on kinnipeetavatele igal juhul Tartu Vanglas keelatud, olenemata nende saamise viisist või varasemast olemasolust. Vaidlustatud käskkirja punktis 1.27 sätestatakse, et kinnipeetavale on keelatud konkreetsed asjad ja esemed ainult siis, kui ta ei ole soetanud neid vangla kauplusest või kui tal ei ole neid olnud kaasas karistuse kandmisele saabumisel või kui need ei ole vanglateenistuse poolt väljastatud. Kui asjad või esemed on soetatud loetelus lubatud viisil, on nad kinnipeetavale Tartu Vanglas lubatud. Kuna maksikirjas vanglasse saabunud käskkirja punktis 1.27 nimetatud esemete läbiotsimine on raskendatud või mõnel juhul isegi teostamatu, seab see ohtu vangla julgeoleku. Lisaks on käskkirja punkti 1.27 eesmärgiks ka vanglatöötajate ning kinnipeetavate isikute tervise tagamine. Tartu Vangla on vaidlustatud käskkirja punkti 1.27 andmise ühe eesmärgina kirjeldanud julgeoleku tagamist vanglas, samuti vanglateenistujate ning kinnipeetavate isikute tervise tagamist. Vanglateenistuse üks ülesannetest on tõkestada keelatud esemete ja ainete levikut vanglas. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et muul viisil, kui vanglateenistuse poolt väljastatud, vangla kaupluse vahendusel ostetud või vanglasse saabudes kaasas olnud käskkirja punktis 1.27 toodud esemed ohustavad vangla julgeolekut. Kohus nõustub ka käskkirja punkti 1.27 teise andmise eesmärgiga – ja see on isikute tervise tagamine, kuna kirjades saabunud toiduained võivad rikneda, kui vanglal ei ole kirja saabudes teada, mida see sisaldab ja selleks ajaks kui kiri avatakse, võib seal olla juba riknenud toiduaine, mille tarbimine seab ohtu kinnipeetava tervise. Samuti ei ole kirjas sisalduvate toiduainete läbivaatamise puhul võimalik tagada alati hügieeninõudeid. Nimetatud eesmärkidest saab järeldada, et Tartu Vangla ei ole vaidlusaluse käskkirja punkti 1.27 puhul ka sisuliselt läinud vastuollu 2 VangS § 15 lg-te 2, 4 nõuetega. Käskkirja punkti 1.27 andmise eesmärgid on asjakohased ning kooskõlas VangS § 15 lg 2 nõuetega. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja kooskõlas VangS § 15 lg-te 2, 4 nõuetega. Tartu Vangla direktoril oli 21.08.2009 olemas õiguslik alus käskkirja nr 1-3/96 väljaandmiseks ning seda ka punkti 1.27 osas, mille sõnastus on piisavalt selge, arusaadav ning üheselt mõistetav. Nimetatud punkti lugedes on võimalik üheselt aru saada, millised toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad ja pulbrilised ained ning tubakatooted on kinnipeetavale isikule keelatud. Seega võib käskkirja vaidlustatud sätet pidada kaalutletuks ja piirangut proportsionaalseks, eriti olukorras, kus kinnipeetavatel säilib võimalus punktis 1.27 mainitud eluks vajalikke tooteid omandada vangla kauplusest. Kaebaja väited ei ole asjakohased ja vaidlustatud käskkirjas kehtestatud piirangud on piisavalt motiveeritud. Käesoleval juhul võeti kaebajale saadetud maksikirjast ära need esemed ja ained, millele oli Tartu Vangla direktor seadnud täiendavad piirangud ning seega oli vanglateenistusel õigus need esemed kirjast ära võtta. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A. Rosenthal esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
- detsembri 2009 otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada tema kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt kuuluvad kaebajalt äravõetud esemed hügieenivahendite hulka, sest pastillide ja närimiskummi näol on tegemist suu ja hammaste hügieenivahenditega. Vaidlustatud käskkirjas ei ole täpselt välja toodud p 1.13 järgi, milliseid hügieenivahendeid on keelatud kinnipeetavatel omada. Vastavalt VSkE §-le 70 oleks pidanud vangla, peale kaebajalt vaidlustatud käskkirja alusel keelatud esemete äravõtmist, teavitama maksikirja saatjat, et tema saadetud kirjas olid keelatud esemed ja kuna nende hind oli üle 100 krooni, siis pidi vangla teavitama isikut, kuidas ta need asjad tagasi saab. Vangla on toiminud ebaseaduslikult ja põhjendamatult jätnud teavitamata inimest, kes saatis kaebajale maksikirja. Kaebaja ise ei pea kellelegi teatama, et temalt on keelatud asjad ja esemed ära võetud ja, et keegi peab neile 2 kuu jooksul järele tulema. Kaebajat ei ole ka teavitatud sellest, et temalt äravõetud esemed oleks hävitatud. Milliseid esemeid ja toiduaineid saakski kaebaja vangla kaupluse vahendusel otsa, kui tema teenistus on 216 krooni kuus, millest enda tarbeks jääb 65 krooni. Vaidlustatud käskkirja punktid 1.1-1.26 sätestavad kinnipeetavate asjad ja esemed, mis on kinnipeetavatele igal juhul Tartu Vanglas keelatud, olenemata nende saamise viisist või varasemast olemasolust. Peale seda on kaebaja saanud korduvalt maksikirjades nii hügieenivahendeid kui ka ajakirjandust. Kuigi halduskohtu hinnangul peaks need asjad ja esemed keelatud olema. Ka kaupluses on need asjad ja esemed müügil. Halduskohus ei toonud otsuses välja, millised asjad on lubatud punktides 1.1-1.26, käskkirjas aga on need välja toodud. Halduskohus räägib ise sellele punktile vastu. Apellant palub välja selgitada, miks Tartu Vangla ei ole toiminguid teinud nii, nagu on kehtestatud seadusega sätestatud korras.
- Tartu Vangla vaidles A. Rosenthali apellatsioonkaebusele vastu. Vastustaja nõustub kõigi halduskohtu seisukohtadega, jääb oma seletuse juurde ning märgib, et kaebaja on mõistnud õigesti, et iseenesest on hügieenivahendid Tartu Vanglas viibivatele kinnipeetavatele lubatud, aga ei taha aru saada, et kui mõni kinnipeetavale kirja teel saadetavatest asjadest või esemetest s. h ka hügieenivahendid on keelatud või on pakendatud viisil, mis muudab asja või eseme kinnipeetavale kätteandmise võimatuks, siis on see ese või asi kinnipeetavale Tartu Vangla direktori 21.08.2009 käskkirja nr 1-3/96 kohaselt keelatud. 3 Ka kaebaja väide, et temale on saadetud kirjaga hügieenivahendeid ja need on talle kätte antud, tõendab, et hügieenivahend, mis ise või mille pakend ei vasta keelatud asja tunnustele, on kinnipeetavale lubatud. Vastustaja jätab seisukoha võtmata vanglaametnike tegevuse või tegevusetuse kohta seoses äravõetud asjade kohta nende saatjale teate saatmisega, kuna need ei puuduta vaidlustatud käskkirja kehtivust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- detsembri 2009 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. tuleb jätta Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgimist. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et pastillide ja närimiskummi puhul on tegemist hügieenivahenditega. Halduskohus on õigesti leidnud, et tegemist on vaidlustatud käskkirja punktis 1.27 loetletud esemetega, mida kaebajal on õigust osta vaid vanglas asuvast kauplusest. Kui kaebajale on hiljem kätte antud mingeid hügieenivahendeid, siis ei ole see vastanud keelatud eseme tunnustele ja see on kinnipeetavale lubatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et vastustaja on rikkunud VSkE § 70 nõudeid, kuna võttis ära esemeid väärtusega üle 100 krooni ning ei teavitanud sellest esemete saatjat. Vastavalt aktile esemete äravõtmise kohta (tl 4), võeti kaebajale saadetud kirisaadetisest ära 3 Orbit närimiskummit, 3 karpi Myntoni pastille ja higipulk Fa. Arvestades nende hindu poes ei ületa nende väärtust 100 krooni ja seega oli nende äravõtmisest teavitamata jätmine seaduslik. Pealegi oli kaebajal endal võimalus kirja saatnud isikut teavitada asjade äravõtmisest. Asjaolu, et kaebajal puuduvad rahalised vahendid asjade ostmiseks vangla kauplusest, ei ole aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisele. Kinnipeetavad on täielikul riiklikul ülapidamisel ja nendele on tagatud toimetulek ka ilma ostudeta vangla poest. Vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja kooskõlas VangS § 15 lg-te 2, 4 nõuetega. Seega on halduskohus õigustatult jätnud kaebaja kaebuse vaidlustatud käskkirja tühistamiseks rahuldamata Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi