3-09-761/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-761 Haldusasi Anna Jungoltsi kaebus Mustvee Linnavolikogu 13.02.2009 otsuse nr 7 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Anna Jungoltsi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. märts 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Anna Jungolts Vastustaja - Mustvee Linnavolikogu RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. oktoobri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. märtsist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Kaebaja Anna Jungolts elab munitsipaalomandis olevas korteris aadressil Mustvee linn XXX . A. Jungolts (koos Aare Haltsoneni ja Aivi Haltsoneniga) esitas Mustvee Linnavalitsusele 28.02.2008 avalduse, milles ta soovis ostueesõigusega erastada Mustvees, XXX asuv korterelamu ning selle juurde kuuluv maa vanade talupiiride järgi. Mustvee Linnavalitsuse 28.03.2008 vastuses selgitati avaldajatele maa ostueesõigusega erastamise aluseid ning märgiti, et erastamise eelduseks on ehitise kuulumine erastajale. A. Jungolts, Aare Haltsonen ja Aivi Haltsonen esitasid 11.04.2008 Mustvee Linnavalitsusele teatise, milles teatavad, et jäävad oma 28.02.2008 taotluse juurde. Mustvee Linnavalitsus vastas 06.05.2008, et puuduvad andmed Mustvees, XXX asuva ehitise või korterite kuulumisest erastada soovijatele ning palus seisukohta, kas maa ostueesõigusega erastamise võimatuse korral soovitakse XXX asuvate korterite erastamist, et linnavalitsus saaks selles küsimuses seisukoha kujundada. A. Jungolts koos Aare Haltsoneni ja Aivi Haltsoneniga esitasid 06.06.2008 Mustvee Linnavalitsusele avalduse, milles täpsustatakse, et soovivad erastada korteri Mustvees XXX asuvas elamus ning sellel korteriomandi seadmist ja hiljem erastada XXX elamu juurde kuuluva maa vanade talupiiride järgi. Mustvee Linnavalitsuse 15.07.2008 vastuskirjas selgitati, et pärast korteriomandite seadmist ei ole võimalik maad teistkordselt erastada, vaid korteriomand seatakse elamule ja elamu teenindamiseks vajalikule maale. 31.07.2008 saabus Mustvee Linnavalitsusele A. Jungoltsi avaldus, milles ta väljendab soovi erastada kogu Mustvee linnas XXX maja koos sellele kuuluva maaga. Mustvee Linnavalitsuse 05.12.2008 vastuses selgitati uuesti XXX ehitise juurde maa ostueesõigusega erastamist, samuti seda, et linnavalitsusel puuduvad andmed, et Mustvees XXX asuv elamu kuulus varasemalt või kuuluks käesoleval ajal avaldajatele ning et neil oleks õigus maja ja maa ostueesõigusega erastamiseks. 23.12.2008 esitasid A. Jungolts, Aare Haltsonen ja Aivi Haltsonen uue vastuse kirjale, milles kinnitavad veelkord, et jäävad oma taotluse juurde erastada ostueesõigusega maja ja selle juurde kuuluv maa. Mustvee Linnavalitsuse 23.01.2009 kirjaga teavitati avaldajaid, et linnavalitsus otsustas teha volikogule ettepaneku võtta seisukoht Mustvees, XXX asuvate korterite erastamise võimalikkuse osas. Mustvee Linnavolikogu 13.02.2009 otsusega nr 7 otsustati mitte erastada Mustvees XXX asuvaid eluruume seoses avaliku huviga ning jätkata nende eluruumide edasise kasutamisega üürilepingu alusel.
8. Anna Jungolts esitas kohtule kaebuse, milles palub Mustvee Linnavolikogu 13.02.2009 otsus nr 7 tühistada. Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ja märgib, et ta soovib ostueesõigusega erastada täielikult XXX elamu ja selle aluse maa vanade talupiiride järgi.
9. Mustvee Linnavolikogu palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et Mustvee XXX eluruumide kasutajatel ei ole õigus nende kasutuses olevate eluruumide erastamisele, vaid erastamine saab toimuda üksnes seaduse alusel, s. h seaduses sätestatud tähtajaks esitatud avalduste alusel ja muude mitteerastamist tingivate asjaolude puudumisel. Kõnealusel juhul ei ole ühelt poolt seaduses sätestatavaid erastamisaluseid, s. h tähtaegselt esitatud erastamisavaldust ning teisalt on linnavolikogu põhistanud Mustvees XXX asuvate eluruumide mitteerastamist avalike huvidega. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohus jättis
11. oktoobri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei käsitle kohus käesolevas haldusasjas Mustvees XXX elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise võimalikkust, kuna nimetatud asjas on olemas jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 10.04.2007 otsus haldusasjas nr 3-06-1495, millega Zinaida Haltsoneni kaebus A. Jungoltsile kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks jäeti rahuldamata. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna puuduvad andmed, mis kinnitaksid, et Mustvees XXX asuvad korterid kuuluvad A. Jungoltsile, siis puuduvad alused XXX asuva elamu ja selle teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks A. Jungoltsile. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt kasutab A. Jungolts Mustvees XXX asuvat korterit 06.03.1979 sõlmitud üürilepingu alusel ning XXX asuvat korterit 25.10.1959 sõlmitud üürilepingu alusel, seega omab kaebaja Mustvees XXX asuvate korterite nr 2 ja 3 kasutusõigust. Vaidlustatud otsusest nähtub, et Mustvee Linnavolikogu 09.12.2008 määrusega nr 11 kinnitatud Mustvee linna arengukava 2007-2013 kohaselt on linna arengu seisukohalt üheks strateegiliselt prioriteetseks objektiks ning sellest tulenevalt oluliseks investeeringuobjektiks Mustvee Gümnaasium. Mustvee Gümnaasiumi alune ja teenindamiseks vajalik maa anti 2 Mustvee linna munitsipaalomandisse Jõgeva maavanema 04.11.2008 korraldusega nr
12. Edaspidi planeeritakse ellu viia Mustvee Gümnaasiumi rekonstrueerimise jätkuprojekt ja gümnaasiumihoone juurde on kavandatud rajada multifunktsionaalne sportimis- ja vabaaja veetmise väljak. Mustvee Gümnaasiumi kompleksi perspektiivses maa-alas asub munitsipaalomandis olev XXX elamu, mis paikneb ca 25 meetri kaugusel Mustvee Gümnaasiumi hoonest ja ca 10 meetri kaugusel Mustvee Gümnaasiumi spordiväljakutest. Arvestades nimetatud elamu asukohta gümnaasiumihoone ja spordiväljakute vahetus läheduses ning ettejäämist Mustvee Gümnaasiumi juurde planeeritavale multifunktsionaalse mänguväljaku ehitusele, spordirajatiste ehitamisele ja linnaelanikele potentsiaalselt rajatavate vaba aja veetmise võimalikele lahendustele, pidas linnavolikogu perspektiivis vajalikuks eelistada avalikes huvides Mustvee Gümnaasiumi ja spordihoone arendamist, mänguväljaku rajamist, sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste loomist ning gümnaasiumihoonete ümbruse korrastamist XXX asuva elamu säilitamisele. Mustvee Linnavolikogu asus seisukohale, et XXX eluruumide erastamine ei vasta avalikele huvidele, s. t et XXX asuvat elamut ega selles paiknevaid eluruume ei ole otstarbekas võõrandada ega erastada eluruumide erastamise seaduse alusel, kuna perspektiivis on plaan XXX elamu lammutada, mis on kooskõlas Mustvee Gümnaasiumi ja selle ümbruse arendamisplaanidega. Mustvee Linnavolikogu võttis 13.02.2009 vastu otsuse nr 7 igati kaalutletult ja seaduspäraselt. Vaidlustatud otsus ei muuda XXX asuvate eluruumide elanike senist kasutusõigust ning nad saavad neidsamu eluruume edasi kasutada üürilepingute alusel. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. A. Jungolts esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
14. oktoobri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole halduskohtu otsus õige. Mustvee Linnavolikogu ei ole toiminud õigesti, kuna kaebaja avaldused on esitatud aastal 2002, kuid linna arengukava kinnitatud alles 09.12.
15. Linnavolikogu hakkas tegutsema alles siis, kui kaebaja andis asja kohtusse. Mõõtmised ja muud toimingud toimusid linna poolt juba kohtuistungite ajal. Kaebajal on õigus oma vanemate maale. Samuti on kõik avaldused esitatud seaduse alusel ja ettenähtud tähtaegadel.
16. Mustvee Linnavolikogu vaidleb A. Jungoltsi apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on asjassepuutumatu ning kaevatava haldusakti õiguspärasuse seisukohalt tähtsusetu kaebaja viide, et Mustvee linna arengukava on vastu võetud 09.12.
17. Paljasõnaliseks ja kõnealuse haldusasjaga seostamatuks jääb kaebaja väide, mille kohaselt hakkas linnavolikogu tegutsema alles siis kui kaebaja andis asja kohtusse. Kaebaja juhib tähelepanu, et kaebus esitati pärast kaevatava otsuse vastuvõtmist. Jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 10.04.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-1495 jäeti rahuldamata Zinaida Haltsoneni kaebus A. Jungoltsile kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Seega ei ole kohane kaebaja taaskordne teade, et tal on õigus oma vanemate maale ja et ta jääb oma avalduste juurde. Vastustaja nõustub ka halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt kaevatav otsus on vastu võetud kaalutletult ning seoses avaliku huviga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
19. oktoobri 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. 3 Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Kuigi apellatsioonkaebuses on väidetud, et kaebaja esitas oma avalduse juba
20. a, ei ole esitatud seda kinnitavaid tõendeid. Antud asja materjalide hulgas on ainult 28.02.2008 ja 06.06.2008 avaldused. Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 8 alusel võib linna- või vallavolikogu kindlaks määrata eluruumid, mida ei erastata seoses nende lammutamise, rekonstrueerimise, edasise kasutamisega üürilepingu alusel või muul põhjusel üldistes huvides. Kohtulik kontroll vaidlusaluse otsuse üle on piiratud. Halduskohtul kontrollib antud juhul ainult seda, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ja proportsionaalsust, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Antud juhul on vastustaja oma otsuses põhjalikult selgitanud, miks ei kuulu kaebaja poolt taotletud eluruum erastamisele. Otsus XXX eluruume mitte erastada on seotud ülekaaluka avaliku huviga, kuna maja jäämine linna omandisse võimaldab ellu viia linna arengukavas ettenähtud ülesandeid. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on vastu võetud seaduslikult ja kaalutletult. Asjakohatu on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kaebajal on õigus oma vanemate maale. Tartu Ringkonnakohtu 10.04.2007 otsusega haldusasjas nr 3-06-1495 on jäetud rahuldamata Z. Haltsoneni taotlus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. Seega puudub kaebajal seaduslik alus taotleda tagasi oma vanematele kuulunud maad. Samas on kaebajal õigus kasutada tema kasutuses olevat eluruumi ka edaspidi üürilepingu alusel. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi