3-09-1208/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1208 Haldusasi Alar Kaljuranna kaebus Tartu Vangla direktori 12.02.2009 käskkirja nr 1-4/191 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. oktoobri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Alar Kaljuranna apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. jaanuar 2010 Menetlusosalised Kaebaja - Alar Kaljurand Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
4. oktoobri otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. veebruarist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. Tartu Vangla direktori 12.02.2009 käskkirjaga nr 1-4/191 karistati Alar Kaljuranda vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 1 ning Tartu Vangla direktori 31.12.2008 käskkirja nr 1-3/150 „Tartu Vangla kodukorrast ajutiselt kõrvale kaldumine“ p-s 4 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks. A. Kaljuranna poolt toime pandud rikkumine seisnes selles, et ta 31.10.2009 kella 20.14 ajal eelvangistushoone 6-ndas sektsioonis õhtuse loenduse ajal ei allunud vanglaametnik V. Palmiste seaduslikule korraldusele kanda nimesilti nõuetekohaselt nähtaval kohal. 02.03.2009 esitas A. Kaljurand vaide, milles taotles eelnimetatud käskkirja õigusvastaseks ja kehtetuks tunnistamist. 22.03.2009 esitas A. Kaljurand Justiitsministeeriumile oma vaide lisa, kus andis täiendavaid selgitusi. Justiitsministeerium jättis 20.04.2009 vaideotsusega nr 11-7/334 A. Kaljuranna vaide rahuldamata ning leidis, et Tartu Vangla ei rikkunud A. Kaljuranna suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetluse käigus menetlusnorme. Kaebaja tegu ning süü selle toimepanemises on tõendatud, seega oli A. Kaljuranna distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane ning vaidlustatud käskkirja tühistamiseks puudub alus.
8. A. Kaljurand esitas halduskohtule kaebuse, paludes Tartu Vangla direktori 12.02.2009 käskkirja nr 1-4/191 tühistamist. Tartu Vangla rikkus distsiplinaarmenetluse norme. Kaebajale teatati esmakordselt distsipliinirikkumisest 02.02.
9. Samal päeval kirjutas kaebaja seletuskirja ning märke, et talle keeldutakse ettekande tutvustamisest. Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustati kaebajale kontaktisiku poolt 04.02.2009, millele ta lisas endapoolse seletuse, et talle keeldutakse tutvustamast distsiplinaarmenetluse materjale. Kaebajal on paranoiline hirm kanda kaelas nööre, kette, riste ning ta on ka oma probleemiga vanglaametnike poole pöördunud ning teda ei tuleks selle eest uuesti karistada.
10. Vastustaja Taru Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja poolt vanglale etteheidetud menetlusnormide rikkumist ei ole toimunud. Kaebaja üritab leida oma distsipliinirikkumisele erinevaid põhjendusi ja õigustusi, mis arvestades kaebaja isikut ning tema suhtumist vanglas kehtivasse sisekorda on käsitletav pigem eneseõigustusena kui tõsiseltvõetava väitena. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et kaebajat on
11. aastal distsiplinaarkorras karistatud 9-l korral, millest 8-l korral on määratud kartserikaristus. Distsiplinaarkaristused on määratud vanglaametnike korraldustele mitteallumise ning vanglaametnikega ebaviisaka suhtlemise eest. HALDUSKOHTU LAHEND
12. Tartu Halduskohus jättis
13. oktoobri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõene kaebaja väide, et teda kui menetlusalust isikut teavitati distsiplinaarmenetluse algatamisest esmakordselt alles 02.02.2009 kontaktisiku vahendusel. Kohtule esitatud V. Palmiste poolt 31.01.2009 koostatud seletuskirjast keeldumise aktiga on tõendatud, et ta tegi A. Kaljurannale ettepaneku omapoolse seletuse andmiseks, millest viimane keeldus. A. Kaljuranna keeldumist on kinnitanud ka valvur I. Kost. Kohus nõustub vastustajaga, et vanglal puudub alus kahelda nende vanglaametnike usaldusväärsuses, samuti puudus valvuritel vajadus sellise akti koostamiseks, kuna seadus ei näe vanglaametnikule ette kohustust teavitada ettekande koostamisest ka kinnipeetavat ega nõuda temalt seletuskirja, seda enam, et sel hetkel ei olnud distsiplinaarmenetlust veel algatatud. Distsiplinaarmenetlus algatati rikkumise avastanud valvuri V. Palmiste samal kuupäeval koostatud ettekande alusel 02.02.2009 ja samal päeval teavitati sellest ka menetlusalust isikut A. Kaljuranda, mis on kooskõlas VangS § 64 lg-ga
14. Asja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks seda sätet rikkunud. Distsipliinirikkumisest teatamine võib toimuda ka suulises vormis ning teatamise käigus ei ole kohustust tutvustada kinnipeetavale ettekannet, vaid piisab, kui on selle koostamisest teatatud. Asja materjalidest nähtuvalt allkirjastas A. Kaljurand 02.02.2009 dokumendi, millega teda teavitati tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest. Samal kuupäeval on kaebaja koostanud ka seletuskirja, kus ta märgib, et ta ei tea, milles teda süüdistatakse, kuid lisab siiski, et kannab vangla poolt väljastatud nimesilti vangla riietuse vasakul pool. Seega oli kaebaja teadlik, et kõnealune rikkumine seisnes just nimesildi mittenõuetekohases kandmises ning tema vastupidised väited ei ole tõsiseltvõetavad. Kaebaja vabandavad väited, et ta ei saa nööri kaelas kanda, kuna tal on paranoiline hirm kanda kaelas nööre, kette, riste jne, on ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed ning ei ole kohtu arvates rikkumise piisavaks põhjenduseks, kuna Tartu Vangla meditsiiniosakonna 2 andmetel ei ole A. Kaljurannal diagnoositud psüühikahäiret, mis takistaks tal nimesildi kaelas kandmist. Tartu Vangla ei ole A. Kaljuranna distsipliinirikkumise menetluse käigus menetlusnorme rikkunud. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuvastatud, et A. Kaljurand rikkus Tartu Vangla sisekorraeeskirju süülise käitumisega, seega oli tema distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane ning vaidlustatud Tartu Vangla direktori käskkirja tühistamiseks puudub alus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
15. A. Kaljurand esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
16. oktoobri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ekslik ja tõendamata V. Palmiste 31.01.2009 ettekandes toodu, et kaebaja ei allunud V. Palmiste seaduslikule korraldusele kanda nimesilti. Tõendatud ei ole ka asjaolu, et kaebaja oleks vaielnud V. Palmiste korraldusele, kanda nimesilti, vastu. Karistamise aluseks on kinnipeetava poolt teo toime panemine ja selles ka süüdi olemine. Ekslik on halduskohtu järeldus, et kaebaja eitas ja rikkus nimesildi kandmise kohustust. 02.02.2009 antud seletuses kaebaja märkis, et ei saa aru, milles teda süüdistatakse ja nimesilt on olnud kogu aeg nähtaval kohal rinnas. Teisejärguline ja asjas mitte oluline on halduskohtu seisukoht, et vaidlus käib selle üle, kas vastustaja rikkus distsiplinaarmenetluse norme. Antud asjas ei ole tuvastatud, et kaebaja seadust rikkus. Kaebaja ja V. Palmiste väited on vastuolulised. V. Palmiste ei ole väitnud, et ta ei saanud kaebaja isikusamasust tuvastada. Nimesilt oli nähtaval kohal ja seega pole õigusrikkumist toime pandud. Seadus ei sätesta, et nimesilti peab kandma kaelas nööri otsas, vaid kohustus on kanda silti nähtaval kohal kaelas. Kaebajal oli nimesilt nähtaval ja kaela piirkonnas, mistõttu ta pole seadust rikkunud.
17. Tartu Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Kohtumenetluse käigus on leidnud tõendamist, et apellant ei kandnud loenduse ajal kaelas nähtaval kohal nimesilti ning ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele seda teha. Samuti on tõendatud, et apellanti teavitati ettekande koostamisest, tal oli võimalus koheselt küsida selgitusi selle kohta ja anda ise selgitusi, mida apellant ei kasutanud. Apellandi poolt 02.02.2009 antud seletuskirjast nähtub, et ta on teadlik sellest, mille kohta ettekanne koostati. Apellandi poolt distsiplinaarmenetluse protokolli kohta tehtud märkustest on samuti aru saada, et apellant on piisavalt tutvunud kõigi distsiplinaarmenetluse materjalidega ning saanud oma õigusi kaitsta. V. Palmiste 31.01.2009 ettekande kohaselt ütles apellant talle peale korralduse saamist, kanda nimesilti nähtaval kohal, et tal on nimesilt kapi peal, vaata sinna. Distsiplinaarmenetluse protokollis on vanglaametniku ettekandes märgitud A. Kaljuranna ütlus kajastatud. Protokolli kohta tehtud märkustes ei vaidlusta apellant, et ta pole midagi sellist öelnud, vaid märgib, et temal on nimesilt kogu aeg vangla poolt antud pintsaku nööbi auku kinnitatud ja tavaliselt paneb ta loenduse ajaks pintsaku selga. See tõendab, et apellandil ei olnud seljas pintsakut ja ta ei kandnud loenduse ajal nimesilti, pannes sellega toime õigusaktides sätestatud nõuete süülise rikkumise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
19. oktoobri 2009 otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid oma otsuses korrata. 3 Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgimist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et ta pole temale süüks arvatud distsipliinirikkumist toime pannud. A. Kaljuranda süüdistatakse selles, et ta 30.01.2009 kella 20.14 paiku eelvangistushoones 6-ndas sektsioonis, õhtuse loenduse ajal ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele kanda nimesilti nõuetekohaselt kaelas nähtaval kohal. Vastas vanglaametniku korraldusele, et tal on nimesilt kapi peal ja vaata sinna. Antud rikkumine on tõendatud valvur V. Palmiste ettekandega ja ringkonnakohtul puudub alus kahelda ettekandes toodud asjaolude tõepärasuses. Kaebaja on küll väitnud, et valvuri ütlused on vastuolulised, kuid samas ei ole ta välja toonud, milles need vastuolud seisnevad. Kaebajat ei ole karistatud selle eest, et ta ei kandnud nimesilti kaelas nööri otsas, vaid teda on karistatud selle eest, et ta 30.01.2009 üldse ei kandnud nimesilti ja keeldus nimesilti kandmast ka pärast valvuri poolt korralduse andmist. Sisuliselt on kaebaja ka ise omaks võtnud, et tal võis nimesilt tol õhtul puududa, kuna distsiplinaarmenetluse protokolli lisas on ta kinnitanud, et ta kannab nimesilti „pintsaku“ vasakul pool rinna kõrgusel nööbiaugus ja tavaliselt on see tal loenduse ajal seljas. Seega möönab kaebaja ka ise, et kui tal polnud seljas nimetatud riideeset, siis võis tal puududa ka nimesilt. Seega on kaebajale süüks arvatud distsipliinirikkumine tõendamist leidnud ja teda on õigesti selle eest karistatud ning puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi