KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1511 Haldusasi OÜ

) kohaselt eristatakse kasutusvaldust (

§ 201

) ja isiklikku kasutusõigust (

§ 225

). Kasutusvaldus annab isikule õiguse kasutada vallas- või kinnisasja ja võimaldab omandada kinnisasja vilju (näiteks saada üüri- või renditulu). Kasutusõigus aga on võrreldes kasutusvaldusega tunduvalt piiratum õigus. Isiklik kasutusõigus annab õigustatud isikule õiguse kinnisasja teatud kokkulepitud viisil kasutada või teostada kinnisasja suhtes mingit õigust ning selles osas peab kinnisasja omanik kinnisasja kasutamisest hoiduma. Erinevus kasutusvaldusest seisneb selles, et kui kasutusvalduse puhul on õigustatud isikul voli asja igat moodi kasutada, kui ei ole kokku lepitud teisiti, siis isikliku kasutusõiguse puhul saab seda teha vaid kokkulepitud viisil ja viljade omandamise õigust isiklik kasutusõigus ei anna. Ebaõige on halduskohtu järeldus, nagu oleks kasutusõiguse näol tegemist osaga kasutusvaldusest, sest kasutusvaldus hõlmab kõiki või paljusid kasutusõigusi. Kasutusvaldus on seotud konkreetse valdusega, kuid kasutusõigus hoopis konkreetse isikuga. Isikliku kasutusõiguse andmise puhul on käive maksustatav, sest oluline ei ole mitte kinnisasja valdus, vaid õigus kinnisasja kasutada. Seega valduse üleandmine kasutusõiguse puhul puudub. KMS § 16 lg 2 p-s 2 nimetatud võlaõigused ja asjaõigus on ühise nimetaja alla viidud valduse üleandmise kaudu, samas isiklik kasutusõigus erineb selles osas eeltoodud õigustest.

-st ei tulene, et kasutusvalduse peaks kehtestama tervele kinnistule. Kinnistu erinevatele osadele on võimalik kehtestada kasutusvaldust, seega on ebaõige halduskohtu käsitlus, et isiklik kasutusõigus erineb kasutusvaldusest selle poolest, et tegemist on vaid kinnisasja piiratud kasutamisõigusega. Kasutusõiguse majanduslik sisu ei ole samasugune kasutusvalduse majandusliku sisuga, kuna kasutusvalduse andmise puhul on õigustatud isikul võimalik saada tasu, aga kasutusõiguse puhul mitte. Isikliku kasutusõiguse puhul ei ole õigustatud isikul nn viljade omandamise õigust. Samamoodi on ka kasutusvalduse puhul õigustatud isikul õigus asja välja üürida ja saada selle eest ka tasu. Kasutusõiguse puhul aga isikul puudub võimalus tasu saamiseks, sest isikul puudub viljade omandamise õigus. Majandusliku sisu poolest ei ole isikliku kasutusõiguse seadmine samastatav kinnisasja kasutusvalduse seadmisega. KMS § 16 lg 2 p-st 2 tulenev käibemaksuvabastus rakendub selliste lepingute puhul, millega kaasneb valduse üleandmine. KMS ei nimeta §-s 16 üüri, rendi ja kasutusvaldusega koos isiklikku kasutusõigust. Antud juhul seadsid tehingupooled vastastikusel kokkuleppel isikliku kasutusõiguse, mitte kasutusvalduse. OÜ-1 Esoni tekkis 18%-lise käibemaksu määraga maksustatav käive. 6

1. OÜ Esoni vaidles Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on halduskohus õigesti tõlgendanud KMS § 16 lg 2 p-i 2 leides, et nimetatud sätet tuleb kohaldada ka isikliku kasutusõiguse puhul. Kasutusvaldus hõlmab oma sisult kõiki või paljusid kasutusõigusi. Majanduslikus mõttes erineb isiklik kasutusõigust kasutusvaldusest ainult õiguste ulatuse poolest. Nii kasutusvaldus kui ka isiklik kasutusõigus annavad isikule, kelle kasuks vastav isiklik servituut on seatud, õiguse kinnisasja teatud viisil kasutada. Kasutusvaldus annab sisuliselt piiramatu õiguse kinnisasja kasutada, õigust omandada vilju ja kinnisasja kasutamise viisi võib piirata mõne kasutusviisi välistamisega. Isiklik kasutusõigus vastupidiselt kasutusvaldusele annab õiguse kinnisasja kasutada üksnes sellistel viisidel, mis on poolte vahel kokku lepitud. Isiklik kasutusõigus erinevalt kasutusvaldusest ei anna viljade omandamise õigust ja tegemist on vaid kinnisasja piiratud kasutamisõigusega. Kuna isiklik kasutusõigus ei anna viljade omandamise õigust, on sisu poolest tegemist asjaõigusliku üüriga, mis oma sisult sarnaneb võlaõiguslikule üürile. Nii kasutusvaldus kui ka isiklik kasutusõigus on mõlemad asjaõiguse mõistes isiklikud servituudid. Mõlemad annavad isikule, kelle kasuks vastav servituut on seatud, õiguse kinnisasja kasutada ja seega ka vallata. Erinev on üksnes kasutamise ulatus. Nii kasutusvaldus kui ka isiklik kasutusõigus seatakse mõlemad konkreetse isiku huvides. Seega on nii kasutusvaldus kui ka isiklik kasutusõigus seotud konkreetse isiku õigusega kinnisasja teatud viisil kasutada ja vallata. Isiklik kasutusõigus ei anna isikule kasutusvaldusele sarnast täielikku kinnisasja valdamise õigust. See aga ei tähenda, et isiklik kasutusõigus ei annaks isikule üldse kinnisasja valdamise õigust. Isikliku kasutusõigusega on määratud isiku õigus kinnisasja teatud viisil või ulatuses kasutada ja seega ka isiku õigus kinnisasja teatud ulatuses vallata. Põhjus, miks Eesti seadus nimetab üüri ja rendi kõrval ka kasutusvaldust, tuleneb Euroopa Kohtu praktikast. Kui direktiivi tekstis kasutatakse mõisteid üür ja rent, siis Euroopa Kohtu 04.10.2001 otsuses kohtuasjas C-326/99 on asutud seisukohale, et fiskaalse neutraalsuse põhimõte ja kuuenda direktiivi järjepideva kohaldamise nõue – eriti kohane, lihtne ja ühetaoline maksuvabastuste kohaldamine – lubavad käsitleda kasutusvaldust kui üürimist või liisimist kuuenda direktiivi artikkel 13 lg B punkti b ja artikkel 13 lg C punkti a tähenduses.
2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus vaidles OÜ Esoni apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei nõustuta seisukohaga, et AS Elion Ettevõtted interneti leheküljel olev informatsioon kinnitab apellandi kaebuses esitatud seisukohta ja halduskohus on jätnud selle tähelepanuta. Vastustaja ei nõustu apellandi väitega nagu poleks krundi omanikul muul viisil võimalik saada sideteenuseid ja juhul kui kaebaja poleks siderajatisi välja ehitanud oleks selle pidanud välja ehitada laskma krundi omanik, mis oleks tähendanud talle lisakulutust. 16 666 krooni tulnuks tasuda iga krundi omanikul, kui nad üksmeelselt (45 krunti) oleks otsustanud tellida sideteenuseid just AS-lt Elion Ettevõtted. Samas on olemas ka teisi ettevõtteid, kes pakuvad sideteenuseid soodsamalt. Nõustuda ei saa väitega, et siderajatiste maksumus sisaldub krundi hinnas juba sellepärast, et muidu poleks krundi omanikul võimalik sideteenuseid saada. Siderajatiste maksustamise osas jääb vastustaja 19.08.2009 kaebuse vastuses toodud seisukohtade juurde. Siderajatiste maksustamisel tuleb maksustatava väärtuse määramisel lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud KMS § 12 lg 4 redaktsioonist. Vastustaja ei nõustu apellandiga nagu poleks halduskohus oma otsust piisavalt põhjendanud ning sellega, et OÜ-1 Esoni oli tulenevalt Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist 2006/69/EÜ õigus eirata tehingu tegemise 7 hetkel kehtinud KMS § 12 lg-t
3. Vara üleandmise-vastuvõtmise akt OÜ Esoni ja AS Elion Ettevõtted vahel sõlmiti 28.07.
4. Euroopa Liidu Nõukogu 24.07.2006 direktiiv 2006/69/EÜ art 4 sätestab, et käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Euroopa Liidu Teatajas on antud direktiiv avaldatud aga 12.08.2006, seega ei ole apellandi käsitlus direktiivi kohaldamisest asjakohane, kuna tehingu tegemise ajal antud direktiiv ei kehtinud ja apellant ei saanud kuidagi oma raamatupidamise korraldamisel lähtuda antud direktiivist. Maksuhalduri eesmärgiks pole täiendava tulu saamine, vaid jälgida maksuseaduste täitmist. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Esoni oleks pidanud deklareerima OÜ Esoni ja AS Elion Ettevõtted vahel tehtud tehingut 18%-lise käibemaksu määraga maksustatava tehinguna. Asjaolu, et mõlemad pooled on käibemaksukohustuslased, ei anna neile alust jätta järgimata maksuseadust. Vastustaja nõustub viidatud Riigikohtu lahenditest nr 3-3-1-22-07 ja nr 3-3-1-3-09 tuleneva seisukohaga, et ehkki ettevõtjate vaheline käive maksustatakse, ei teki sellest ettevõtluskulude puhul ettevõtja jaoks tegelikku maksukoormust, sest kahe ettevõtja vaheline selline tehing jääb kokkuvõttes maksuvabaks. Antud lahenditest aga ei tulene asjaolu, et sellisel juhul võiks tehingupooled, kes mõlemad on käibemaksukohustuslased, jätta üldse käibemaksuga maksustatava käibe deklareerimata. Siderajatised anti tasuta üle mitte krundi soetanud isikutele, vaid just AS-le Elion Ettevõtted, kellel tekkis sellega seoses võimalus pakkuda krundi omanikele oma teenust. See, kas ka reaalselt krundi omanikud AS-lt Elion Ettevõtted teenust tellivad, on juba krundi omaniku enda otsustada. Seega ei saa nõustuda seisukohaga, et krundi hind sisaldas siderajatiste maksumust, sest siderajatise ehitamisega tekkis AS-1 Elion Ettevõtted võimalus pakkuda oma teenust krundi omanikele. Kui krundi hind sisaldaks siderajatiste maksumust, siis põhimõtteliselt krundi omanik on kohustatud maksma kinni siderajatiste ehitamise, olenemata sellest, kas ta soovib AS Elion Ettevõtted poolt pakutavat teenust tarbida. Sellise kohustuse panek krundi omanikule ei ole tavapärane, vaid pigem ebamõistlik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
6. oktoobri 2009 otsus tuleb tühistada osaliselt, s. o 6300 krooni käibemaksu määramise osasning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab OÜ Esoni kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 12.06.2009 maksuotsuse nr 12.2-3/4368-2 tühistamiseks täies ulatuses rahuldamata. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks käsitelda Maksu- ja tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebust, mis on seotud kaebuse selle osaga, millega kaebajat kohustati tasuma maksustamisperioodi juuli 2007 eest käibemaksu summas 6300 krooni. 03.07.2007 sõlmisid 5 omanikku, nende hulgas ka kaebaja, AS-ga Tartu Veevärk isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt AS Tartu Veevärk sai õiguse veevarustuse- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks. Lepingu kohaselt isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult on vastav mõnele reaalservituudile. Tehingu väärtuseks on märgitud 175 000 krooni. Antud asjas on vaidlus selle üle, kas käesoleval juhul on kohaldatav KMS § 16 lg 2 p 2, mille kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmist. Kasutusvaldus on piiratud asjaõigus.

§ 201

lg 1 kohaselt kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju.

§ 225

lg 1 kohaselt isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile.

§ 228

sätestab, et lisaks 8 §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on erinevate mõistetega ja puudub alus KMS § 16 lg 2 p 2 kohaldamiseks. Kui kasutusvalduse puhul on isik, kelle kasuks see on seatud, õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju, siis isikliku kasutusõiguse puhul on tal õigus kinnisasja teatud viisil kasutada ja puudub õigus omandada selle vilju. Kuna KMS §-s 16 lg 2 p 2 ei mainita käibemaksust vabastamise alusena isiklikku kasutusõigust, siis oli kaebaja ka sellel juhtumil kohustatud tasuma käibemaksu ja maksusumma on maksuhalduri poolt määratud õigesti. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus OÜ Esoni apellatsioonkaebust, mis on seotud maksuotsuse osaga, millega kaebajat kohustati tasuma maksustamisperioodi juuli 2008 eest käibemaksu summas 135 000 krooni. Selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks OÜ Esoni apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Siderajatiste maksustamisel tuleb maksustatava väärtuse määramisel lähtuda tehingu tegemise ajal kehtinud KMS § 12 lg 4 redaktsioonist. OÜ Esoni andis siderajatise AS-le Elion Ettevõtted üle 28.07.2006 sõlmitud vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Euroopa Liidu Nõukogu 24.07.2006 direktiiv 2006/69/EÜ jõustus pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas 12.08.2006 ja seega on alusetud kaebaja viited selle direktiivi sätete rikkumistele. Samuti ei ole see otsekohaldatav. Ringkonnakohus leiab, et ka muud OÜ Esoni apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna põhjust selle rahuldamiseks. HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja halduskohtule esitatud kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, siis jäävad tema poolt halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Einar Vene Maili Lokk 9 Agu Timmi