3-09-1619/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-1619 Haldusasi Helin Potteri kaebus Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni 17. juuli 2009. a otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tartu Ülikooli kohustamiseks võtta kaebaja vastu õigusteaduskonna magistriõppesse Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Helin Potteri apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Helin Potter Vastustaja Tartu Ülikool RESOLUTSIOON 1. Jätta Helin Potteri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2009. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Helin Potter sai 22. juunil 2009 kuni 3. juulil 2009 toimunud Tartu Ülikooli 2009/2010 õppeaasta õigusteaduskonna magistriõppesse astumisel tulemuseks 65,175 punkti ning magistriõppesse teda vastu ei võetud. H. Potter esitas 14. juulil 2009 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dekaanile apellatsiooni, milles taotles enda vastuvõtmist õigusteaduskonna magistriõppesse seoses lävendi 3-09-1619 ületamisega. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vaidluskomisjon jättis oma 17. juuli 2009. a otsusega H. Potteri apellatsiooni rahuldamata. Vaidluskomisjoni otsuse kohaselt on Tartu Ülikooli vastuvõtueeskirja 2009/2010. õppeaastal p 42.4 kohaselt Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppe riigieelarvevälisele õppekohale õppima asumise eelduseks lisaks vajaliku lävendi (60

1. p)täitmise nõudele ka sisseastumiseksami sooritamine vähemalt 50 punktile, millele H. Potteri sisseastumiseksam ei vastanud. 2. H. Potter esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Ülikooli vaidluskomisjoni 17. juuli 2009. a otsus ja kohustada Tartu Ülikooli teda vastu võtma õigusteaduskonna magistriõppesse seoses lävendi ületamisega. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli Tartu Ülikooli kodulehel magistriõppe vastuvõtutingimuste juures kirjas, et riigieelarvevälistele õppekohtadele toimub vastuvõtt lävendipõhiselt ja minimaalne punktisumma on 60,0. Täiendavaid tingimusi ega viiteid ei olnud lisatud. Tartu Ülikooli vastuvõtueeskiri 2009/2010. õppeaastal oli olemas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna koduleheküljel, kuid sellele oli lisatud märge, et kehtib alates 1. septembrist 2009. Seega lähtus õigusteaduskonna vaidluskomisjon apellatsioonile vastates ebaõigesti vastuvõtueeskirjast, mis ei olnud veel kehtima hakanud ning millega kehtestati kaebajale täiendav tingimus, millisega kaebaja ei pidanud õigusteaduskonna magistriõppesse astumiseks avaldust esitades ega ka sisseastumiseksamit tehes arvestama. Kuna ülikool keeldus kaebajat magistriõppesse vastu võtmast, ei ole kaebajal võimalik omandada vajalikku haridust, et valitud erialal tegutseda. 3. Tartu Halduskohtu 22. oktoobri 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Otsuse põhjendused:
2. a)Ebaõige on kaebaja väide, et õigusteaduskonna vaidluskomisjon on apellatsiooni läbivaatamisel lähtunud tulevikus kehtima hakkavast õigusaktist ja kehtestanud kaebajale täiendavaid vastuvõtutingimusi. Õigusteaduskonna vaidluskomisjon lähtus kehtivast vastuvõtueeskirjast ja kaebaja suhtes mingeid tulevikus kehtima hakkavaid lisatingimusi ei kohaldatud. Tartu Ülikooli vastuvõtueeskiri 2009/2010. õppeaastal kehtestati ülikooli nõukogu 31. oktoobri 2008. a määrusega nr 18 ja see jõustus 10. novembril 2008. Asjaolu, et õigusteaduskonna kodulehel oli vastuvõtueeskirja lingi pealkirjas „Tartu Ülikooli vastuvõtueeskiri 2009/2010. õppeaastal“ märgitud kehtivuse alguseks 1. september 2009, on tehniline trükiviga, sest nimetatud akt jõustus juba eelmisel aastal.
3. b)H. Potter kogus sisseastumiseksamil kokku 45 punkti ja kuna sisseastumiseksami tulemus oli alla 50 punkti, siis ei võetud teda vastu õigusteaduskonna magistriõppesse. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide, et tingimust sooritada sisseastumiseksam vähemalt 50-le punktile ei olnud vastuvõtutingimustes kirjas. Vastuvõtueeskirja p 42.4 sätestab, et sisseastumiseksam on sooritatud positiivselt, kui sisseastumiseksami tulemus on vähemalt 50 punkti ning akadeemilise testi tulemus vähemalt 40 punkti. Seega lisaks vajaliku lävendi täitmise nõudele on õigusteaduskonna magistriõppesse sissesaamise eelduseks ka sisseastumiseksami sooritamine vähemalt 50-le punktile. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. H. Potter esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
4. a)Halduskohus rikkus H. Potterile 26. oktoobril 2009 e-maili teel kohtuotsust saates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 441 lg-t 1 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 25 lg-t 5, sest otsus oli allkirjastamata. 2 3-09-1619
5. b)Halduskohus rikkus HKMS § 16 lg-t 3 ja TsMS § 232 lg-t 1, sest ei ole otsuses H. Potteri seisukohti analüüsinud, vaid asus seisukohale, et H. Potter pidi olema teadlik vastuvõtueeskirja tingimustest. Halduskohus ei ole andnud hinnangut, miks vastustaja poolt avalikustatud konkreetsed vastuvõtutingimused magistriõppe õppekava juures ei saa olla aluseks H. Potteri vastuvõtmiseks magistriõppesse ja miks pidi H. Potter lähtuma ülikooli sisseastumiskatseid tehes vastuvõtueeskirjast, kui avalikustatud konkreetsete magistriõppe õppekava vastuvõtutingimuste juures puudub isegi viide vastuvõtueeskirjale. Samuti oli vastuvõtutingimusega võimalik tutvuda vaid vastuvõtueeskirjas, mitte aga vastuvõtutingimuste juures.
6. c)Halduskohus rikkus H. Potteri õiguspärast ootust ja usaldust, et avalikustatud info on tõepärane ja H. Potter saab oma tegevuse planeerimisel selle usaldusväärsust arvestada, kui leidis, et õigusteaduskonna kodulehel toodud Tartu Ülikooli vastuvõtueeskirja kehtimise alguse märke puhul oli tegemist tehnilise trükiveaga. H. Potteril ei olnud kuidagi võimalik seda märget tehniliseks trükiveaks pidada, sest täiendavaid märkeid pealkirjas pole võimalik pidada trükiveaks. Seega oli H. Potteril alus eeldada, et nimetatud vastuvõtueeskiri hakkab kehtima alates 1. septembrist 2009, nagu oli täiendavalt märgitud vastuvõtueeskirja lingi pealkirjas. 5. Tartu Ülikool leiab oma vastuses, et halduskohtu otsus on õiguspärane ja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuse põhjendused:
7. a)Halduskohus ei ole kohtumenetluse norme rikkunud. Kohtulahend on teatavaks tehtud HKMS § 28 kohaselt.
8. b)Halduskohus on kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses õigesti hinnanud. Ebaõige on apellatsioonkaebuses toodud seisukoht, et ülikooli vastuvõtmisel tuleks lähtuda infomaterjalidest, mitte õigusaktist. Ülikooliseaduse § 14 lg 3 p 6 kohaselt kehtestab ülikooli nõukogu üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra. Ülikooli nõukogu on seda teinud oma 31. oktoobri 2008. a määrusega nr 18. Vastuvõtt ülikooli toimub nimetatud õigusakti kui tervikliku regulatsiooni kohaselt. Vastuvõtule ega vastuvõtuga seotud apellatsiooni lahendamisele ei saa kohaldada vastuvõttu reguleerivate õigusaktide sätteid valikuliselt.
9. c)Apellatsioonkaebuses ei selgitata, millised õiguspärased ootused H. Potteril vale jõustumise kuupäevaga lingi vaatamisel tekkisid. Ainuüksi õigusakti pealkirja või sellele viitava lingi lugemisest ei saa õiguspärast ootust tekkida. Õigusakti lugemisel oleks aga H. Potter saanud teada nii vastuvõtu korraldusest kui ka sellest, millal õigusakt tegelikult jõustus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et H. Potteri apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. 7. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus H. Potteri väidet, et halduskohtu otsus kuulub tühistamisele allkirja puudumise tõttu kohtuotsusel. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Haldusasja toimikus olev kohtuotsus on allkirjastatud (tl 27) ning seega ei ole tegemist sarnase olukorraga, mis esines Riigikohtu halduskolleegiumi 28. aprilli 2008. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-1-08. Asjaolu, et elektrooniliselt teatavaks tehtud otsusel puudus allkiri, ei tähenda, et kohtuotsus oleks allkirjastamata. 8. Sisulise vaidluse osas märgib ringkonnakohus, et vaidlus haldusasjas käib selle üle, kas H. Potteri suhtes sai 2009. a suvel magistriõppesse astumisel kohaldada Tartu Ülikooli nõukogu 31. oktoobri 2008. a määrusega nr 18 vastu võetud „Tartu Ülikooli vastuvõtueeskirja 2009/2010. õppeaastal“ (edaspidi Vastuvõtueeskiri) p-i 42.4, mille kohaselt loetakse 3 3-09-1619 sisseastumiseksam positiivselt sooritatuks, kui sisseastumiseksami tulemus on vähemalt 50 punkti. H. Potter osundab, et sellist informatsiooni ei olnud kirjas Tartu Ülikooli üldisel magistriõppesse sisseastumist kirjeldaval veebileheküljel (tl 10) ega õigusteaduskonna magistriõppesse vastuvõtutingimusi kirjeldaval veebilehel (tl 3) ning samas oli ülikooli üldist sisseastumist kirjeldaval veebilehel märge, et iga konkreetse õppekava vastuvõtutingimused on kirjas vastuvõtuveebis õppekava all (tl 10). Kuna sellist nõuet vastuvõtutingimuste juures ei esinenud, siis on apellant seisukohal, et selline nõue ei saanud ka kehtida. 9. Ringkonnakohus sellise käsitlusega nõustuda ei saa. Vastuvõtueeskiri on oma olemuselt määrus (vt ülikooliseaduse § 15 lg 2, § 14 lg 3 p 6), st õigustloov akt. Haldusmenetluse seaduse § 93 lg 2 kohaselt hakkab määrus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast avaldamist, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Vastuvõtueeskiri jõustus 10. novembril 2008. Vaidlust ei ole ka selle üle, et Vastuvõtueeskiri oli avaldatud. Seega oli Vastuvõtueeskiri kehtiv õigustloov akt ning ülikooli õigusteaduskonnal oli kohustus seda kohaldada. 10. Asjaolu, et ei Tartu Ülikooli üldisel magistriõppe vastuvõtutingimusi käsitleval veebilehel ega konkreetsemalt õigusteaduskonna magistriõppe vastuvõtutingimusi käsitleval veebilehel ei olnud Vastuvõtueeskirja p-i 42.4 regulatsiooni ära toodud, ei tähenda, et sellest regulatsioonist ei saanudki ülikool lähtuda. Vastuvõtueeskirja kehtivus ei ole seotud sellega, millisel määral seda veebilehel refereeritakse. Samuti ei tähenda Vastuvõtueeskirja refereerimine ülikooli veebilehtedel väiksemas mahus, kui seda oli tegelik regulatsioon, seda, et ülikoolil tulnuks lähtuda veebilehtedel kirjeldatud vastuvõtutingimustest. Õigustloov akt jääb seda kohaldava haldusorgani jaoks kehtivaks ja siduvaks kogu ulatuses olenemata sellest, millises ulatuses oli peetud vajalikuks selle regulatsiooni refereerida veebilehel. Õiguslikku siduvust ei oma mitte veebilehel kirjeldatud vastuvõtutingimused, vaid kehtiv õigustloov akt ehk Vastuvõtueeskiri. Seega on apellandi suhtes õigesti kohaldatud Vastuvõtueeskirja p-i 42.4 ning apellandi seisukoht, et tema suhtes tulnuks kohaldada üksnes veebilehtedel vastuvõtutingimuste juures märgitut, on alusetu. 11. Link Vastuvõtueeskirjale oli olemas õigusteaduskonna kodulehel (tl 9) ning seega oli võimalik H. Potteril Vastuvõtueeskirjaga tutvuda. Ehkki lingi taha oli märgitud, et see kehtib alates 1. septembrist 2009, avanes lingil klõpsates Vastuvõtueeskirja terviktekst, mille päises oli märgitud ka selle vastuvõtmise ja jõustumise aeg (tl 16) ning seega pidi olema isikule arusaadav, et tegemist on kehtiva Vastuvõtueeskirjaga ning et lingi taga märgitud kehtivusaeg on ekslik. Seega oli isikul võimalik vastuvõtutingimustega siiski tutvuda. Kuna Vastuvõtueeskirja alusel on tegemist halduse üldaktiga, mitte haldusaktiga, siis on asjakohatud apellandi viited haldusakti kehtimahakkamist reguleerivatele haldusmenetluse seaduse sätetele. 12. Ringkonnakohus möönab, et magistriõppe vastuvõtmise olulise tingimuse märkimata jätmine magistriõppesse sisseastumist käsitlevatel veebilehtedel (tl 3 ja 10) ning õigusteaduskonna kodulehel Vastuvõtueeskirja lingi juurde eksitava kehtivusaja lisamine (tl 9) ei pruugi koostoimes olla päris korrektne ning hea halduse põhimõttega kooskõlas olev käitumine. Samas ei ole need mõningased puudused vastustaja käitumises H. Potteri kaebuse 4 3-09-1619 rahuldamise aluseks. H. Potter ei ole väitnud, et ta oleks sooritanud sisseastumiseksami paremini, kui ta oleks teadnud, et sisseastumiseksami sooritatuks lugemiseks tuleb saada vähemalt 50 punkti. See ei oleks ka usutav, sest eeldatavalt sooritab isik sisseastumiseksami niigi oma hetketeadmiste piires võimalikult hästi. Seega ei ole alust arvata, et isegi kui eelmainitud veebilehtedel oleks muuhulgas olnud üleval ka teave selle kohta, et eksami positiivseks sooritamiseks on vajalik saada vähemalt 50 punkti, oleks H. Potteri eksamitulemus olnud teistsugune. 13. H. Potteri apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad H. Potteri menetluskulud (halduskohtus ja ringkonnakohtus tasutud riigilõiv summas 500 krooni) tema enda kanda. Agu Timmi Maili Lokk 5 Einar Vene