3-09-755/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2010, Tartu Haldusasja number 3-09-755 Haldusasi AS Sangla Turvas kaebus Puhja Vallavalitsuse 09.03.2009 korralduse nr 74 ja selle alusel välja antud ehitusloa tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. septembri 2009 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Sangla Turvas apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja - AS Sangla Turvas, esindajad vandeadvokaat Mikk Lõhmus ja vandeadvokaadi vanemabi Karin Mölder Vastustaja - Puhja Vallavalitsus, esindaja vandeadvokaat Tanel Pürn Kolmas isik - AS Emajõe Veevärk, esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
3. septembri 2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Välja mõista AS-lt Sangla Turvas 7786.80 (seitse tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus krooni ja 80 senti) AS Emajõe Veevärk kasuks apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
4. Puhja Vallavalitsuse 09.03.2009 korralduse nr 74 alusel väljastati 10.03.2009 AS-le K&H kogu Puhja aleviku ulatuses vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ehitusluba nr EL-99-
5. 19.03.2009 kirjaga teavitas vallavalitsus AS-i Sangla Turvas ehitusloa väljastamisest AS-le K&H.
6. AS Sangla Turvas esitas 09.04.2009 Tartu Halduskohtule kaebuse Puhja Vallavalitsuse 09.03.2009 korralduse nr 74 ja selle alusel väljastatud ehitusloa tühistamiseks. Kaebuse kohaselt määrati Puhja Vallavolikogu 28.02.2001 otsusega nr 14 "Vee-ettevõtjate määramine ja nende tegevuspiirkondade kehtestamine" vee-ettevõtjaks Puhja vallas muuhulgas AS Sangla Turvas ning kehtestati vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks tema valduses või hallata olev veevärgi- või kanalisatsioonisüsteem. Sama otsusega anti kaebajale tähtajatu õigus olla ainsaks ettevõtjaks tema hallata olevas tegevuspiirkonnas. Kaebaja on teinud tema poolt hallatava ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi töökorras hoidmiseks ja arendamiseks olulisi investeeringuid ja kulutusi, olnud kogu oma tegutsemisaja jooksul seaduskuulekas, tagades nõuetekohase ja normatiividele vastava teenuse osutamise. Puhja Vallavalitsuse 02.02.2009 korraldusega nr 27 kinnitati tehnilised tingimused vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimiseks AS-le Sangla Turvas kuuluvatele trassidele ja biopuhastile. Paralleelse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi ehitamise lubamisega rikuks Puhja Vallavalitsus AS-le Sangla Turvas antud ainuõigust olla ainsaks veeettevõtjaks oma tegutsemispiirkonnas. Õigusaktidega on vastuolus ning lubamatu kasutada Ühtekuuluvusfondist saadud rahalist abi Puhja alevikus olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemile paralleelse süsteemi väljaehitamiseks ning AS-i Sangla Turvas väljatõrjumiseks kaubaturult. Olemasolevate trasside uuendamiseks 2009 veebruaris AS-le Sangla Turvas vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastamisega ja oma varasema tegevusega on vallavalitsus aktsepteerinud AS Sangla Turvas kui vee-ettevõtja senist tegevust ja selle jätkumist ning loonud sellega vee-ettevõtjale õiguspärase ootuse tegevuse jätkamise osas. Väljastatud projekteerimistingimuste alusel on AS Sangla Turvas poolt teostatud ettevalmistavad tööd ja investeeringuid ettevalmistav etapp, tehtud märkimisväärseid kulutusi süsteemi rekonstrueerimiseks ning hetkel käib olemasolevate trasside uuenduste projekteerimine. Puhja Vallavalitsus on käitunud AS Sangla Turvas suhtes sõnamurdlikult. Vallavalitsuse tegevus ja vastuvõetud korraldus ei ole kooskõlas Põhiseaduse §-ga 10, õiguse üldpõhimõtetega, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega, hea halduse tavaga ning kaalutlusõigust ei ole teostatud kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Olemasolevale vee- ja kanalisatsioonisüsteemile paralleelse süsteemi rajamine ei ole majanduslikult otstarbekas ning välistab senise vee- ja kanalisatsioonisüsteemi efektiivse kasutamise, rikkudes sellega vallavalitsuse varasema haldusaktiga määratud vee-ettevõtja ainuõigust. Paralleelse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine toob ulatuslike investeeringute tõttu paratamatult tarbijale kaasa veehinna tõusu, samas kui olemasoleva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimisega saaks tagada teenuse samaväärse kvaliteedi. Olemasolevale paralleelse uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine ei ole kooskõlas domineeriva avaliku huviga. Vaidlustatav vallavalitsuse korraldus ei ole vastu võetud olulisi asjaolusid arvestades ning põhjendatud huve, s. h avalikku huvi kaaludes.
7. Puhja Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ja vastustaja vahel 1995 sõlmitud leping vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks hõlmab vaid Puhja Vallavalitsuse hallatavaid objekte, mitte kogu Puhja asulat. 2 Vastustaja ei nõustu kaebaja poolt faktilistele asjaoludele antud tõlgendusega. Kaebuses toodud väited on tõendamata ning kaebuses ei ole viidatud õigusnormidele, mida vastustaja on väidetavalt rikkunud. Kohalik omavalitsus ei saanud 28.02.2001 otsusega anda eri- või ainuõigust kauemaks kui 5-ks aastaks. Trassivaldaja ei ole esitanud taotlust antud õiguse pikendamiseks ja enda vee-ettevõtjaks määramiseks. AS-l Sangla Turvas puudub käesoleval ajal kindlaksmääratud ajaks antud õigus vee-ettevõtjana tegutsemiseks. Tähtajatu õiguse andmist määramatuks ajaks seadus ei võimalda. Õiguspärast ootust määramatult vee-ettevõtjana tegutsemiseks ei saa tuleneda ei sõlmitud lepingust, arengukavast ega muudest dokumentidest või asjaoludest. Projekteerimistingimuste väljastamisega AS-le Sangla Turvas ei ole vallavalitsus mingil viisil võtnud seisukohta kaebaja vee-ettevõtjana tegutsemise osas. Kohalik omavalitsus on oma seisukohtadest kaebajale teada andnud ning ka sel põhjusel ei ole võimalik projekteerimis-tingimustest midagi muud välja lugeda. Rikutud ei ole ka õiguskindluse põhimõtet. Kaebajale ei ole antud õigust, mille suhtes võiks olla tekkinud lootus selle püsivaks kestmajäämiseks. Praeguse olukorra on põhjustanud asjaolu, et kaebaja ei ole teinud piisavalt investeeringuid ning kohalikul omavalitsusel puudub kindlus, et veevärgi ja kanalisatsiooni toimimine on tagatud ka aastate pärast. Seetõttu otsustati võrgu rajamise ja renoveerimisega algust teha. Toetusrahadega uue korraliku süsteemi ehitamine on majanduslikult otstarbekas ja avalikes huvides vajalik. Ehitusloa väljaandmine ja uue süsteemi väljaehitamine ei tähenda antud asjas kaebaja poolt teenuse osutamise kindlat lõpetamist. Kaebaja ei satu uue ettevõtjaga võrreldes ebavõrdsesse seisu, sest uute trasside valmimisel on kaks ettevõtjat võrdses seisus – mõlemal on tehtud investeeringuid ja mõlemal on toimiv torustik. Ehitusloa väljaandmine ei riku kaebaja õigusi.
8. Kolmas isik AS Emajõe Veevärk leidis, et AS-le K&H on ehitusluba väljastatud õiguslikul alusel ja ehitusloa kehtivus on vajalik veemajandusprojekti elluviimiseks. Ehitusloa väljastamisega ei ole rikutud kaebaja õigusi. Käesolevaks hetkeks AS-ga K&H sõlmitud töövõtulepingu alusel teostatavad tööd hõlmavad Puhja aleviku seda piirkonda, kus AS Sangla Turvas ei oma vee- ega kanalisatsioonitrasse ega osuta tarbijatele vastavat teenust. Ehitusloa väljastamine on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Puhja vald on huvitatud, et Puhja alevikus oleks rajatud kaasaegsed ja töökindlad vee- ja kanalisatsioonitrassid, samuti reoveepuhasti. AS Sangla Turvas omandis olevad trassid seda aga ei ole. Arvestades teostatud eeltööd ning tööde teostamise finantseerimise otsuste olemasolu, on avalikes huvides kaasaegse ja nõuetele vastava võrgu väljaehitamine majanduslikult otstarbekas. Puhja Vallavolikogu 28.02.2001 otsusega ei ole AS-le Sangla Turvas tähtajatut õigust antud ning kaebaja ei oma ainuõigust olla vee-ettevõtjaks piirkonnas, kus asuvad tema trassid. Puhja vald on osaline Euroopa Liidu poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis ning kohustatud tagama Euroopa Liidu (edaspidi EL) keskkonnanõuete täitmise. AS Emajõe Veevärk on kohalike omavalitsuste poolt moodustatud äriühing, kes suudab peale EL poolt saadud toetuste rakendamist iseseisvalt ilma edaspidise riigipoolse abita pakkuda kvaliteetset veeteenust. Lokaalsed veemajandusega tegelevad ettevõtted ei suuda tagada jätkusuutlikkust ja stabiilsust, eeskätt vajalike investeeringute läbiviimist. Veemajandusprojekti raames on sõlmitud lepingud, milliste peatamine või lõpetamine toob kaasa olulise kahju. HALDUSKOHTU LAHEND
9. Tartu Halduskohus jättis
10. septembri 2009 otsusega kaebuse rahuldamata. 3 Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole AS Sangla Turvas tegevuspiirkonnaks vee-ettevõtjana vee- ja kanalisatsioonisüsteem Puhja alevikus tervikuna. Seega ei saa AS Sangla Turvas õigusi riivata ehitusloa väljastamine AS-le K&H vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamiseks kogu Puhja alevikus. Kaebaja õigusi ja huve võib riivata olukord, kus ehitatakse paralleelsed vee- ja kanalisatsioonitrassid AS Sangla Turvas teenindada olevas piirkonnas. AS Sangla Turvas eesmärgiks on soov takistada kolmandate isikute võimalusi hakata pakkuma vee- ja kanalisatsiooni ärajuhtimise teenust Puhja alevikus AS Sangla Turvas teeninduspiirkonnas. Samas tekiks kolmandatel isikutel selles teeninduspiirkonnas teenuse osutamise õigus alles pärast AS Sangla Turvas vee-ettevõtja staatuse lõppemist ning uue vee-ettevõtja määramist. Seega saab AS Sangla Turvas õigusi riivata eeskätt see, kui tema vee-ettevõtja staatus lõpetataks ja tema asemel antaks teenuse osutamise ainuõigus kellelegi teisele. Praegu on haldusakt, mis andis AS-le Sangla Turvas õiguse tegutseda vee-ettevõtjana, kehtiv ning AS-l Sangla Turvas on jätkuvalt õigus vee-ettevõtjana tegutseda. Puhja Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusega ja selle alusel väljastatud ehitusloaga ei ole lahendatud AS Sangla Turvas vee-ettevõtja staatuse lõpetamise küsimust. Ehitusloa andmine paralleelse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks AS Sangla Turvas teenindada olevas piirkonnas ei vii veel vältimatult selleni, et AS Sangla Turvas jääb ilma oma vee-ettevõtja õigustest. Tuginemine õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetele käesolevas haldusasjas ei ole asjakohane ja põhjendatud. Ekslik on kaebaja seisukoht, et Puhja Vallavalitsuse korraldus väljastada AS-le K&H ehitusluba Puhja alevikus vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks on vastu võetud olulisi asjaolusid arvestamata ning põhjendatud huve, s. h avalikku huvi kaalumata. Avalikes huvides on äärmiselt vajalik, et kohalikus omavalitsuses oleks tagatud veevarustuse ja kanalisatsiooni laitmatu toimimine. Euroopa Liidu toetusrahadega uue töökindla süsteemi ehitamine on majanduslikult otstarbekas ja avalikes huvides vajalik. Vaidlusalune ehitusluba on antud AS-le K&H vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks Puhja alevikus Emajõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti raames. Puhja vald on osaline EL poolt rahastatavas Emajõe-Võhandu valgala ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektis ning kohustatud tagama EL keskkonnanõuete täitmise. Kuivõrd kohalikud omavalitsused on endale kuuluvad vee- ja kanalisatsiooni teenuse osutamise rajatised tasuta AS-le Emajõe Veevärk üle andnud, siis kvalifitseerub nimetatud äriühing eurotoetuste saamiseks ning vastavad rahad on ka eraldatud. Sellest tulenevalt on käesoleval ajal võimalik terviklikult välja ehitada uued, kaasaja nõuetele vastavad torustikud ja tagada teenuse toimimine pikaks ajaks. Tööde teostaja leidmiseks on korraldatud riigihange ja sõlmitud vastavad lepingud. Puhja aleviku vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitus on üks osa AS Emajõe Veevärk poolt läbiviidud riigihanke tulemusena sõlmitud lepingust. Vastavalt Euroopa Komisjoni 23.12.2005 otsusele Emajõe Võhandu valgala veemajandusprojekti kohta on projektiga seotud kulutused abikõlbulikud kuni 31.12.
11. Lepingujärgsete tööde teostamine on vajalik, kuna vastasel juhul muutuvad tehtavad kulutused abikõlbmatuks. Lepingu mahu muutus tooks suure tõenäosusega kaasa olulise kahju. Puhja Vallavalitsus on AS-le K&H vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ehitusloa väljastamisel arvestanud olulisi asjaolusid ning lähtunud ülekaalukast avalikust huvist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
12. AS Sangla Turvas esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Halduskohtu
13. septembri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus kohtuotsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme, hinnates tõendeid ja nendest tulenevaid asjaolusid ebaõigesti. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et väljastatud ehitusluba ei riku apellandi õigusi. AS Sangla Turvas haldab alates 1995 lepinguliselt tarbijate ja üldistes huvides Puhja asulas 4 ehitiste ja seadmete süsteemi, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine ja reovee ärajuhtimine. Puhja Vallavolikogu 28.02.2001 otsusega on AS-le Sangla Turvas antud õigus olla ainsaks ettevõtjaks tema hallata oleva tegevuspiirkonna kaubaturul. AS-l Sangla Turvas on õigus ja kohustus jätkata vee-ja kanalisatsiooniteenuse osutamist. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamisega seoses on AS Sangla Turvas kohustatud täitma Puhja valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2007-2018 kohaselt investeerimiskohustust - arendama piirkonna ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ja tegema veevärgi arendamiseks vajalikke investeeringuid vastavalt arengukavaga kehtestatud tegevuskavale. AS Sangla Turvas kohustusele jätkata vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist ja täita sellega seotud investeerimiskohustust korrespondeerub Puhja Vallavalitsuse kohustus mitte teha takistusi AS Sangla Turvas poolt kohustuse täitmisel ning mitte tekitada oma tegevuse ja väljaantud haldusaktiga AS-le kahju. Puhja Vallavalitsuse 09.03.2009 korraldusega väljastatud ehitusluba puudutab ka AS Sangla Turvas poolt hallatavaid piirkondi. Väljastades kolmandale isikule ehitusloa samasse piirkonda vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamiseks, tekib paratamatult olukord, kus asulas on paralleelselt senine rekonstrueeritud süsteem ja uus väljaehitatud süsteem ning kus üks ettevõtja on teinud asjatult kulutusi. Uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisel ja selle kasutuselevõtul ei ole tagatud AS Sangla Turvas poolt tehtud investeeringute hüvitamine. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et antud juhul ongi tegemist olukorraga, kus väljastatud ehitusloa alusel on võimalik rajada olemasolevatele AS-le Sangla Turvas kuuluvatele vee- ja kanalisatsioonitrassidele paralleeltrassid. Väljastatud ehitusluba võimaldab paralleeltrasside rajamise ka AS Sangla Turvas tegevuspiirkonnas. Puhja Vallavalitsuse poolt väljastatud ehitusluba toob ühele osapoolele paratamatult kaasa kahju tekkimise. Ehitusloa väljastamisel ei ole arvestatud õiguse üldpõhimõtetega ega kaalutud erinevate isikute põhjendatud huve. Ehitusloa väljastamine rikub AS Sangla Turvas huve ning õigust ja kohustust jätkata vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamist. Selliselt väljastatud ehitusluba ei saa olla õiguspärane. Paralleelse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi ehitamise lubamisega rikuks Puhja Vallavalitsus AS Sangla Turvas õigust ja kohustust jätkata vee-ettevõtjana oma tegutsemispiirkonnas. Samuti loob paralleeltrassi ehitamiseks ehitusloa väljastamine AS-le Sangla Turvas põhjendatud ebakindluse tehtud ja tehtavate investeeringute tasuvuse või võimaliku hüvitamise osas. Paralleelse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine ei ole majanduslikult otstarbekas. Puhja asulas on AS-le Sangla Turvas kuuluv toimiv vee- ja kanalisatsioonisüsteem, mille osas ei ole olnud elanike kaebusi ega tehtud ettekirjutusi. AS Sangla Turvas on huvitatud teenuse osutamise jätkamisest ja valmis tegema investeeringuid süsteemi arendamiseks. Vaidlustatud ehitusluba on õigusvastase haldusakt, mis on vastuolus valla varasemate haldusaktidega, haldusakt on vastuvõetud kaalutlusõigust rikkudes ning rikub oluliselt apellandi õigusi ja huve. Halduskohus on alusetult jätnud kohaldamata õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtted. AS Sangla Turvas on tuginedes vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise kohustusele ja Puhja valla poolt AS-i tegevuse aktsepteerimisele teinud hallatava ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi töökorras hoidmiseks ja arendamiseks olulisi investeeringuid ja kulutusi. Olemasolevate trasside uuendamiseks 02.02.2009 AS-le Sangla Turvas vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimiseks tehniliste tingimuste ja 28.09.2009 AS-le Sangla Turvas ehitusloa väljastamisega ning oma varasema tegevusega on vallavalitsus aktsepteerinud AS Sangla Turvas kui vee-ettevõtja senist tegevust ja selle jätkumist ning loonud sellega vee-ettevõtjale õiguspärase ootuse vee-ettevõtjana tegevuse jätkamise osas. Väljastatud projekteerimistingimuste alusel on AS Sangla Turvas poolt tehtud märkimisväärsed kulutused süsteemi rekonstrueerimiseks. Seega on Puhja 5 Vallavalitsuse 09.03.2009 korraldus vastuolus vallavolikogu 02.02.2009 korraldusega nr
14. Puhja Vallavalitsus andis kolmandale isikule ehitusloa teades, et kaebaja teeb samas piirkonnas trasside arendamiseks omalt poolt kulutusi tuginedes valla tegevusele ja varasematele haldusaktidele. Vastustaja tegevus ei ole kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõttega ning hea halduse tavaga. Olukorras, kus haldusorgan on kehtiva normi alusel ühtemoodi käitunud, tekib isikul alus eeldada, et asutus juhindub oma eelnevatest otsustest ja käitub ka edaspidi neile tuginedes ning et haldusorgani haldusaktid on kooskõlas varasemalt antud haldusaktidega. Sõnamurdliku ja õiguskindlusega vastuolus oleva tegevuse tõttu on AS-l Sanga Turvas tekkinud ebakindlus vee-ettevõtjana jätkamise ning valla varasemale tegevusele ja haldusaktidele tuginedes tehtud ja tehtavate investeeringute tasuvuse või võimaliku hüvitamise osas. Halduskohus on jätnud eeltoodud asjaolud täielikult tähelepanuta ja otsuse tegemisel arvestamata. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks AS-le Sangla Turvas kuuluvate trasside arendamine ja AS Sangla Turvas jätkamine veeteenuse osutajana ei ole avalikes huvides. Vastustaja ega kolmas isik AS Emajõe Veevärk ei ole tõendanud, et Puhja vallal või teenuse kasutajatel oleks olnud etteheiteid AS Sangla Turvas poolt osutatud veeteenuse suhtes või et AS Sangla Turvas ei ole suuteline kvaliteetset veeteenust osutama. Nn eurorahade kasutamisega seotud väidetav ülekaalukas avalik huvi ei õigusta Puhja valla ebaseaduslikku tegevust ja toimiva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi haldaja õiguste rikkumist, s. h valla varasema tegevuse ja varasemalt antud haldusaktidega loodud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse arvestamata jätmist.
15. Puhja Vallavalitsus vaidles AS Sangla Turvas apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei riku ehitusloa väljastamine AS-le K&H apellandi õigusi. Asjaolu, et 19.12.1995 lepingut on õigus vabalt lõpetada 10 päevase etteteatamistähtajaga, näitab, et apellandil ei saa olla kindlust vee-ettevõtjana jätkamiseks. Puhja Vallavolikogu 28.02.2001 otsusega ei saanud anda eri- või ainuõigust kauemaks kui 5-ks aastaks. Vastavate vastuväidete puudumise tõttu aktsepteerib seda seisukohta järelikult ka apellant. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millistest õigusaktidest lähtudes leiab apellant endal olevat (investeerimis)kohustusi tulenevalt arengukavast. Arengukavast ei saa apellandile kohustusi tuleneda, sest tegemist on tulevikku suunatud omavalitsuse kavaga, mida võib vastavalt vajadusele muuta. Õiguse üldpõhimõtete kohaselt ei saa sellisest dokumendist tuleneda kohustusi kolmandale isikule. Vastustaja ei nõustu väitega, et paratamatult on paralleelse süsteemi rajamise korral üks ettevõtja teinud asjatuid kulutusi ning apellandile ei ole tagatud investeeringute hüvitamine. Üheks paralleelsüsteemi arendamise mõtte tekke põhjuseks oli just olemasoleva süsteemi halb seisukord ning asjaolu, et apellant ei teinud vastavaid investeeringuid. Apellandi huvipuudust näitas ka asjaolu, et ta oli valmis trasse üle andma. Vastustaja jaoks on oluline, et teenust pidevalt osutatakse. Paralleelse võrgu rajamiseks tehtavad kulutused on vastustaja seisukohast igati põhjendatud. Kui asulas on vähemalt üks korralik võrk, siis on suure kindlusega tagatud teenuse osutamise järjepidevus. Ühe amortiseerunud võrgu korral sellist kindlust ei ole. Apellatsioonkaebuses on teoreetiliselt näidatud, kuidas võib tekkida olukord, mis apellandi huve riivab, kuid puuduvad põhjendused, kuidas vaidlustatud ehitusluba tegelikult apellandi õigusi rikub. Samuti ei ole põhjendatud, millel rajaneb veendumus, et apellant vee-ettevõtjana ei jätka. Uue võrgu rajamisega alustamine oli apellandi käitumist arvestades põhjendatud ning on otseselt avalikes huvides. Apellant väidetavalt soovib asuda intensiivselt vee-ettevõtjana tegutsema, kuid see soov on tekkinud alles pärast vastustaja poolt uute lahenduste otsimisele asumist. Tehtud ega plaanitavaid investeeringuid ei ole vastustajale tutvustatud. Vastavaid tõendeid teostatud investeeringute kohta esitatud ei ole ning vastustaja hinnangul otseselt 6 veeteenuse osutamisega seotud olulisi investeeringuid tehtud ei ole. Puudub kindlus, et apellant mõne aja pärast ei teata, et ei suuda piisavalt investeerida või ei soovi vee-ettevõtjana jätkata. Kui avanes võimalus teostada kaasaegse võrgu rajamine olulises ulatuses abiraha kasutades, soovis vastustaja seda võimalust kasutada. Asjaolu, et apellant alles seejärel huvitus vee-ettevõtjana jätkamisest ja investeeringute tegemisest, ei muuda vastustaja tegevust õigusvastaseks. Kuivõrd varem ei olnud apellant vee-ettevõtjana tegutsemisest huvitatud, siis pakkus vastustaja võimalust ka trassi võõrandamiseks, mis hoiaks võimaliku kahju tekke ära. Apellant ei ole soovinud seda võimalust kasutada. Apellatsioonkaebuses toodud asjaolud ei ole aluseks ehitusloa tühistamisele. Ilmselgelt ei oleks asutud olemasoleva trassi kõrvale ehitama teist paralleelset rajatist, kui selleks poleks hädavajadust olnud. Kuivõrd Euroopa abirahade abil on see praegu võimalik, siis on trassi tervikuna väljaehitamine otseselt avalikes huvides. Samas on apellandi huvide kahjustamine küsitav. Õiguskindluse põhimõtet ei ole rikutud. Apellandi väidetavad investeeringud ja kulutused on tõendamata. Vaidlustatud korraldus ei ole vastuolus seaduse ega varasemate valla haldusaktidega. Vastuolu tehniliste tingimuste väljastamise korralduse ja ehitusloa väljastamise korralduse vahel ei ole.
16. AS Emajõe Veevärk vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ekslik apellandi seisukoht, et AS-le K&H väljastatud ehitusluba rikub apellandi õigusi ja ehitusluba on väljastatud kaalutlusõigust rikkudes. Ükski senine vee- ja kanalisatsioonitrasside omanik ei saa automaatselt eeldada, et samasse piirkonda ei rajata kunagi uusi trasse. Seadus sellist ainuõigust AS-le Sangla Turvas ei ole andnud. Sellist õigust ei tulene ka Puhja valla haldusaktidest või käitumisest. Tõendatud ei ole AS-le Sangla Turvas kuuluvate trasside seisukord. Teada on, et AS-le Sangla Turvas kuuluvad vee- ja kanalisatsioonirajatised on amortiseerunud. Nimetatud asjaolu kinnitab apellant ise, taotledes kohalikult omavalitsuselt ehitusluba olemasolevate trasside uueks rajamiseks. Tõendatud ei ole, et AS-le K&H väljastatud ehitusluba tekitaks apellandile kahju. Vee- ja kanalisatsioonitrasside omamine ja nende kaudu teenuste osutamine on apellandi vaba valik ja seotud ettevõtlusega. Seadusandlus ei sätesta kohustust hüvitada olemasolevale trassiomanikule teise isiku poolt uute trasside rajamise korral nende maksumust. Seni, kuni kohalik omavalitsus ei ole teinud muudatusi vee-ettevõtja staatuses ja olemasolev tehnovõrk on sihipärases kasutuses, ei saa rääkida kahju esinemisest või selle võimalikust esinemisest ja seega ka apellandi õiguste riivest. AS-i Sangla Turvas ei tõrjuta Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahendite abil kaubaturult välja. Apellandile kuuluvaid trasse ei ole sundvõõrandatud ning tema õigust osutada vee- ja kanalisatsiooniteenust ei ole piiratud. Avalikes huvides tehtavate investeeringute abil ehitatakse välja kogu Puhja aleviku ühisveevärk ja kanalisatsioon. Saavutamaks terviklikku lahendust, on ehitusloa väljastamine kogu aleviku tehnorajatiste väljaehitamiseks olnud asjakohane. Kuivõrd apellandile kuuluva vee- ja kanalisatsioonivõrgu toimimise jätkusuutlikkus on kohaliku omavalitsuse jaoks kaheldav, siis on uute trasside rajamiseks loa andmine nii majanduslikult, tehniliselt kui ka õiguslikult õigustatud. Vastustaja poolt tehniliste tingimuste väljastamisega täitis kohalik omavalitsus talle EhS-st pandud ülesandeid. Tehniliste tingimuste väljastamist rajatise omanikule viimase taotluse alusel tuleb eristada kohaliku omavalitsuse tegevusest suhetes vee-ettevõtjaga. Nõustuda ei saa väitega, et 09.03.2009 korraldus on vastuolus Puhja Vallavolikogu 02.02.2009 korraldusega nr
17. Tehniliste tingimuste väljastamine ei pane selle saajale kohustust projekti koostamiseks ega kitsenda kellegi õigusi. Tehniliste tingimuste väljastamisega ei teki selle saajal õigustatud ootust, et pärast projekti koostamist talle väljastatakse ehitusluba. Samuti ei saa tehniliste tingimuste saaja eeldada, et sarnaste 7 tingimuste väljastamist sama kohaliku omavalitsuse territooriumil hiljem või samal ajal ei toimugi. Seega ei ole Puhja Vallavalitsus rikkunud AS Sangla Turvas õiguspärast ootust. Halduskohus on õigesti leidnud, et AS-le K&H ehitusloa väljastamine on olnud vajalik ka avalikest huvidest lähtuvalt. Apellandi etteheited selles osas kohtuotsuse motiveerimatusele on otsitud ega anna alust otsuse tühistamiseks. Käesolevaks hetkeks on AS K&H poolt ehitustööd valdavas osas teostatud, mistõttu ehitusloa tühistamine ei teeniks apellandi poolt soovitud eesmärke. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
19. septembri 2009 otsus muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. tuleb jätta Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 47 lg 1 ning TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Apellatsioonkaebuses on väidetud, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme. Samas ei ole apellatsioonkaebuses välja toodud neid väidetavaid rikkumisi ja ei ole ka põhjendatud, milles need seisnesid. Asjaolu, et kaebaja arvates on halduskohus andnud tõenditele teda mitterahuldava hinnangu, ei anna veel alust väita, et tegemist on menetlusõigusnormi rikkumisega ja materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamisega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja õigusi saab riivata olukord, kui tema vee-ettevõtja staatus lõpetatakse ja tema asemel antakse teenuse osutamise õigus teisele äriühingule. Praegusel momendil on haldusakt, mis annab kaebajale õiguse tegutseda vee-ettevõtjana kehtiv ja ta saab sellel alal tegutseda. Vastustaja ei ole vaidlustatud korraldusega ja selle alusel väljaantud ehitusloaga lahendanud kaebaja vee-ettevõtja staatuse lõpetamise küsimust. Ehitusloa andmine paralleelse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks ei vii vältimatult selleni, et kaebaja jääb ilma vee-ettevõtja õigustest. 19.12.1995 sõlmitud lepingu kohaselt on lepingut õigus lõpetada 10 päevase etteteatamistähtajaga, mis samuti näitab seda, et kaebajal ei saa olla kindlust selles, et ta jätkab vee-ettevõtjana. Kaebajal puudub alus eeldada, et samasse piirkonda ei rajata kunagi uusi trasse. Kui samasse piirkonda rajatakse uus vee- ja kanalisatsioonisüsteem, siis see ei too automaatselt kaasa olukorda, et kaebaja jääb selles piirkonnas ilma vee-ettevõtja staatusest. Asjaolu, et kaebajale on antud vee-ettevõtja ainuõigus, ei tähenda seda, et seda ainuõigust ei saagi lõpetada. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et viimane on kohustatud täitma Puhja valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava 2007-2018 ja tegema sellega seoses investeeringuid. Tegemist on omavalitsuse kavaga, millega ei saa mingile äriühingule kohustusi panna. Selline investeerimiskohustus ei tulene ka ühestki õigusaktist. Investeeringute tegemise üle otsustamine on ikkagi konkreetse äriühingu enda otsus ja tal endal on õigus otsustada, kas ta soovib neid teha või mitte. Kaebajal on õigus otsustada selle üle, kas ta soovib jätkata vee-ettevõtjana antud piirkonnas ja kas ta peab vajalikuks teha täiendavaid investeeringuid. Vastustaja 02.02.2009 korraldusega nr 27 kaebajale vee- ja kanalisatsioonitrasside projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastamine ei pane nende saajale kohustust projekti koostamiseks. Juhul, kui kaebajalt võetakse ära vee-ettevõtja ainuõigus, võib tal tekkida võimalus nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Pealegi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et tehniliste tingimuste väljastamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, mis tuleneb EhS-st. 8 Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et paralleeltrassi ehitamine loob kaebajale ebakindluse tehtud ja tehtavate investeeringute tasuvuse või võimaliku hüvitamise osas. Üheks vajaduseks paralleeltrasside rajamiseks oli olemasolevate trasside halb olukord, mida sisuliselt kinnitab ka kaebaja, kuna on asunud tegema nendesse uusi investeeringuid. Uue trassi olemasolu korral on tagatud teenuse osutamise järjepidevus. Kaebaja enda tegevus varasemalt viitas sellele, et ta ei ole vee-ettevõtjana tegutsemisest huvitatud. Alles pärast seda, kui vastustajal tekkis fondide abiraha kasutades võimalus kaasaegse võrgu rajamiseks, tekkis kaebajal huvi jätkata vee-ettevõtjana ja teha sinna ka investeeringuid. Pealegi on uute trasside puhul võimalik täita ka EL keskkonnanõudeid, mis vana trassi puhul on kaheldav. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid teostatud investeeringute kohta, mille võimalikku hüvitamist tal on õigus nõuda, kui muutub tema staatus ja ta ei ole enam vee-ettevõtja. Kuigi kaebaja väidab, et tal on olemas toimiv vee- ja kanalisatsioonisüsteem, siis on vastustaja selle väite kahtluse alla seadnud. Vastustaja leiab, et tegemist on süsteemiga, mille seisukord on halb, kuna sellesse ei ole pikemat aega tehtud täiendavaid investeeringuid. Alles pärast seda, kui vastustaja hakkas otsima teisi lahendusi, tekkis kaebajal huvi süsteemi täiendavate investeeringute tegemiseks. Ehitusloa andmine paralleelse vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks kaebaja poolt teenindada olevas piirkonnas ei vii veel vältimatult selleni, et kaebaja jääb ilma veeettevõtja õigustest. Seega ei ole käesolevas asjas põhjendatud tuginemine õiguspärase ootuse ja õiguskindluse põhimõtetele. Kaebajale vee-ettevõtja staatuse andnud Puhja Vallavolikogu 28.02.2001 otsuse kehtetuks tunnistamine tuleb otsustada eraldi kaalutlusõiguse alusel HMS §-de 64-70 sätteid arvestades. Isiku õiguspärane ootus senise olukorra jätkumise osas on kaalukas asjaolu, mida tuleb olukorra muutmisel avaliku võimu poolt arvesse võtta. Eriti oluline on see juhtumil, kui siku kahjuks tunnistatakse kehtetuks soodustav haldusakt.. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud tema enda kanda. AS Emajõe Veevärk on taotlenud kaebajalt enda kasuks 7786.80 krooni väljamõistmist tema poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on põhjendatud kuludega ja need kuuluvad AS-lt Sangla Turvas väljamõistmisele. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Einar Vene Maili Lokk 9 Agu Timmi