TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-1112 Otsuse kuupäev 24. september 2010 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi OÜ Ilu ja Tervis kaebus Haridus- ja Teadusmi

)). Komisjoni lõppjärelduses annavad soovituse koolitusloa väljastamiseks komisjonist kolm liiget, üks liige jääb eriarvamusele. Kuna komisjon on tervik, siis antud juhul saab üheselt lugeda komisjoni positiivse hinnangu koolitusloa andmiseks toimunuks. Koolitusloa väljaandmisest keeldumisel ei ole vastustaja antud juhtumil järginud seadusandja mõtet, et hinnangu annab komisjon kui kollegiaalne organ, mis tähendab, et kollegiaalse organi otsus on selline nagu seda otsustab enamus komisjonist. Käskkirja punktis 1.

1. väljatoodud põhjus/väide nagu ei oleks täidetud Vabariigi Valitsuse 18.12.
2. a määruses nr 178 "Kõrgharidusstandard" (edaspidi kõrgharidusstandard) § 6 lõike 7 punktid 1 ja 2 on spekulatiivne ja ei tugine esitatud dokumentide analüüsile ja sellega ei saa nõustuda.
3. Käskkirjas on põhjendatud keeldumist õppejõudude ebapädevusega. Väljatoodud näidet ühe õppejõu kohta on laiendatud kõikidele õppejõududele. Ühe õppejõu, kes seni on õpetanud iluteeninduse ja kosmeetika alaseid õppeaineid, puhul ei ole tõendatud, et õppejõud on omandanud pädevuse õpetada ka ettenähtud majandus- ja ettevõtlusalaseid õppeaineid. Kaebuses nimetatud moodulite õpetamise pädevuse annab Kairi Peensalule Mainori Kõrgkooli rakenduspsühholoogia ja teenindusjuhtimise eriala lõpetamine. Käskkirjas on märgitud, et piisavalt ei ole tõendatud, et õppejõudude arv on nende ülesannetest ja läbiviidava õppetöö mahust tulenevalt piisav, et õppekava eesmärke ja õpiväljundeid saavutada. Kui lugeda koondtabelis toodud ainete moodulite mahtu, siis Kairi Peensalu poolt õpetatavate uute ainetena saab käsitleda mooduleid, mis seonduvad projektijuhtimisega - maht 3 EAP-d (Euroopa ainepunkt), klienditeeninduse juhtimine- maht 2 EAP-d ja koolituste korraldamine - maht 2 EAP-d. Seega on uusi ettevalmistamist vajavaid mooduleid 7, ülejäänud moodulites on Kairi Peensalu väga kogenud ja omab suurt kogemust, mis tagab õppekava rakendamise jätkusuutlikkuse. Kaebaja märgib, et õppejõu moodulite maht jaguneb kolme õppeaasta peale järgnevalt: esimene õppeaasta 25 EAP, teine õppeaasta 2 19 EAP ja kolmas õppeaasta 11 EAP-d. Vastavalt kõrgharidusstandardi järgi vastab 1 EAP 26 tunnile tööle, mida üliõpilane on antud aines õppeks kulutanud ehk siia sisse jääb ka iseseisev töö, mille suhte mahtu õppejõu vahetutele loengutele seadusandja ei ole reguleerinud ja mille otsustab õppekava läbi viiv õppejõud õppekava rakendamisel. Seega on vastustaja hinnang subjektiivne ja eksitav kuna pole hinnatud üliõpilaste iseseisva töö osa EAP läbimisel. Sama subjektiivne hinnanguline käsitlus laieneb ka käskkirjas märgitud teistele õppejõududele. Merike Ivask õppemaht on 28 EAP-d, mis samuti jaguneb kolmele õppeaastale. Ja õppejõu Margit Järva moodulite maht on 26 EAP-d. Paljasõnaline on väide ka selle kohta, et nende kvalifikatsioon pole tõendatud. Vastavad dokumendid ja üksikasjalik CV on esitatud vastustajale koos taotlusega. Merike Ivask on lõpetanud Tallinna Ülikooli kutseõppedidaktika erialal ja Margit Järva Tartu Ülikooli kehakultuuri ja spordi erialal, lisaks on mõlemad ennast täiendanud just nendel spetsiifilistel aladel, milliseid mooduleid nad õpetavad (jalgade hooldus, jumestamine, aroomimassaaž). Samuti puuduvad vastustajal standardid, et väita antud moodulite õpetamisel õppejõu ebapädevust.
4. Käskkirja p 2.
5. toodud keeldumise põhjust ei ole olemas. Eesti Esimesel Erakosmeetikakoolil on raamatukogu olemas. Kaebaja märkis esitatud taotluses, et raamatukogu on valmimisjärgus ja saab valmis
6. aastal algavaks õppeaastaks.
7. Kirjaliku menetluse raames esitatud täiendavates selgitustes märgib kaebaja, et tema positsiooni toetab ka

§ 8muutmise seaduse seletuskiri.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 sätestatud uurimisprintsiibist lähtuvalt peaks vastustaja välja selgitama menetluses olulise tähendusega asjaolud juba enne õppekava ekspertiisi suunamist. Vastustaja oli teadlik enne koolitusloa ekspertiisi saatmist, et raamatukogu valmib enne seda aega kui õppekava rakendub ja ei lugenud raamatukogu valmimist enne õppekava rakendamist puuduseks seaduse nõuete täitmisel ning suunas kaebaja taotluse edasi ekspertiisi. Raamatukogu valmis märtsis 2010 ja on õpilastele kasutamiseks avatud. Koolitusloa taotlusel ekspertiis suunamisega luges vastustaja tähtaegselt kõrvaldatuks 20.10 2009.a. kirjas väljatoodud koolitusloa menetlemist takistavad põhjused ja otsustas viia menetluse järgmisse etappi ehk siis ekspertiisi. Kaebaja on seisukohal, et ekspertiisi tulemuse alusel tehakse otsus koolitusloa väljaandmiseks või mitte väljaandmiseks. Vastustaja on märkinud, et ekspertiiskomisjoni hinnang koolitusloa andmise otsustamisel on üks tõend haldusmenetluses, ent mitte ainus tõend. Kaebaja ei väidagi, et ekspertiiskomisjoni hinnang on ainus tõend, sest enne komisjoni hinnangut on vaja koolitusloa jaoks vajalikud muud nõuded täita. Samas on ekspertiisi tulemus just see, mille alusel tehakse otsus loa väljastamiseks või mitteväljastamiseks. Antud asjas soovitas komisjon ekspertiisi tulemusena koolitusloa välja anda. Seega oli kaebaja kõik seadusest tulenevad nõuded täitnud (sõltumata sellest, et ekspertiisiaktis olid mõned märkused õppekava kohta) ja vastustaja oleks pidanud koolitusloa väljastama. Vastuse kohaselt on leitud, et õppejõudude kvalifikatsioon on koolitusloa väljastamiseks piisav ning seda enam koolitusloa väljastamisest keeldumise põhjusena esile ei too. Kaebaja leiab, et vastustaja on käskkirjas koolitusloa väljastamisest keeldumisel valesti hinnanud õppejõudude piisavust õppekava rakendamisel ja on sidunud selle õppekava mahuga ehk siis EAP-dega õppejõu kohta. Arvestamata on jäetud aga iga õppejõu poolt õpetatav üliõpilaste arv nagu seda näeb ette Kõrgharidusstandard. Vastustaja on esitanud ainult üldsõnalise määratluse suure koormuse kohta lähtudes EAP-dest ja sellisel üldsõnalisel alusel esitatud puudust ei saa lugeda koolitusloa väljaandmise keeldumise põhjuseks. Vastavalt Kõrgharidusstandardi § 6 lg 7 p on õppetöö kvaliteetne läbiviimine seotud ka üliõpilaste arvuga kursusel . Kaebaja kinnitab, et õppekava on kaetud täielikult õppejõudude ressursiga, 3 arvestades iga õppejõu poolt õpetatavate üliõpilaste arvu. Vastustaja saaks koolitusloa andmise põhjusena õppejõu ressursi puuduse välja tuua ainult sel juhul, kui konkreetse õppeaine õpetamine oleks katmata õppejõuga või õppejõudude arv oleks liiga väike arvestades üliõpilaste arvu õppekavade elluviimisel. Õppekavas osalemiseks, hinnates eelnevalt oma võimalusi, annab iga õppejõud allkirja, garanteerides etteantud EAP-de mahu täitmise kursusel ettenähtud üliõpilaste õpetamisel (kas ta suudab õpetada 25 või 50 üliõpilast). Õppekava läbiviimine on protsess, mis rakendub koolis ja mida saab reguleerida vastavalt vajadusele. Vastustaja seisukohad 8. Haridus- ja Teadusministeerium leiab, et kaebus on alusetu ning vaidlustatud haridus- ja teadusministri 29.03.2010 käskkiri nr 252 „Koolitusloa andmisest keeldumine Eesti Esimese Erakosmeetikakooli rakenduskõrgharidusõppe õppekavale „Iluteeninduse korraldus“ on põhjendatud ja õiguspärane. 9.

§ 5

lõike 1 kohaselt väljastatakse koolitusluba haridus- ja teadusministri käskkirjaga ning sama paragrahvi lõige 9 sätestab alused, mille esinemisel haridus- ja teadusminister keeldub erakooli pidajale koolitusloa andmisest. Seega otsustab koolitusloa andmise või selle andmisest keeldumise haridus- ja teadusminister.

§ 8

lõike 1 kohaselt tehakse haridus- ja teadusministri käskkirja alusel õppekavale, millele koolitusluba taotletakse, õppemateriaalsele baasile või arengukavale ekspertiis. Ekspertiisi teostamiseks moodustatakse ajutine ekspertiisikomisjon, kes hindab, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad või kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet või vastab õppekavast tulenevatele vajadustele või kas arengukavast lähtuvalt on tagatud erakooli jätkusuutlikkus. HMS §-s 6 sätestatud uurimisprintsiibist tulenevalt on haldusmenetlust läbiviival haldusorganil kohustus selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud. Ekspertiisi läbiviimise nõue tuleneb käesoleval juhul ka sõnaselgelt

§ 8lõikest 1.

Ekspertiisi näol on tegemist

§ 8alusel läbiviidava menetlustoiminguga koolitusloa andmise menetluses.

Seega ei tehta ekspertiisiga õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Ajutise ekspertiisikomisjoni ülesandeks on anda hinnang, mitte langetada lõplik otsus koolitusloa andmise osas. Nii ministeerium kui ekspertiisikomisjon kontrollivad esitatud õppekava vastavust erakooliseaduse ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kuid ekspertide ülesandeks on anda neile esitatud küsimustiku alusel hinnang õppekava eesmärgiks seatud vajalike pädevuste, oskuste ja teadmiste saavutatusele ning õppemateriaalse baasi tasemele. Ministeeriumil seevastu on õigus ja kohustus hinnata erakooli pidaja taotlust igakülgselt ning ratsionaalselt kaaluda koolitusloa andmise otsustamisel kõiki asjaolusid. Seega on ekspertiisikomisjoni hinnang koolitusloa andmise otsustamisel üks tõend haldusmenetluses (HMS § 38 lõike 2 alusel), ent mitte ainus tõend. Haridus- ja teadusminister ei ole kohustatud otsustamisel tuginema ainult ekspertiisikomisjoni otsusele ning erakooliseadus ei sätesta, et ekspertiisikomisjoni otsuse näol oleks tegemist õiguslikult siduva eelhaldusaktiga. 10. Haridus- ja teadusminister peab koolitusloa andmisest keeldumisel lähtuma ennekõike küsimusest, kas esineb mõni

§ 5

lõikes 9 nimetatud koolitusloa andmisest keeldumise 4 alustest.

§ 5

lõike 9 punktide 2 ja 3 kohaselt keeldub haridus- ja teadusminister erakooli pidajale koolitusloa andmisest, kui õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised ei ole õppekavaga saavutatavad või kui õppemateriaalne baas ei võimalda läbi viia vastava taseme õpet või ei vasta õppekavast tulenevatele vajadustele. Vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendused tuginevad läbivalt nendele õiguslikele alustele. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et minister on käskkirjas ekspertiisihinnangust vägivaldselt välja toonud osad hinnangud. Ekspertiisikomisjon soovitas Eesti Esimese Erakosmeetikakooli õppekavale anda koolitusloa, kuid tõi koondhinnangus välja mitmeid olulisi puudusi. Ministeerium nõustus leitud puudustega ja pidas neid piisavalt oluliseks, et minister otsustas kaebajale koolitusloa andmisest keelduda. Minister tugines käskkirjas nendele asjaoludele, mille osas ei olnud õigusaktide nõuded täidetud või täidetud piisaval tasemel. Ministeeriumi hinnangul on õppejõudude puudused ja raamatukogu puudumine olulised puudused, et põhjendatult kahelda õppekava vastavuses kõrgharidusstandardis kehtestatud kvaliteedinõuetele. 11.

§ 5

lõike 5 punkti 2 kohaselt lisatakse koolitusloa taotlusele õppekava, millele koolitusluba taotletakse ning mis vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele.

§ 11

lõike 4 punkti 5 kohaselt peab erakooli õppekava vastama kõrgkoolil ja ülikoolil kõrgharidusstandardile. Kõrgharidusstandardi § 6 lõike 7 punktide 1 ja 2 kohaselt vastab õpingute läbiviimine nõuetele, kui õppetööks on olemas korralised õppejõud ja teadustöötajad, kes vastavad õigusaktides kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ning kelle arv on nende ülesannetest, läbiviidava õppe- ja teadustöö mahust ning juhendatavate üliõpilaste arvust tulenevalt piisav, et õppekava eesmärke ja õpiväljundeid saavutada, ning kui konkreetses õppeaines õppetööd läbiviival õppejõul (sealhulgas külalisõppejõul) või teadustöötajal on selleks vajalik õpetamispädevus ning tema kvalifikatsioon toetab õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamist. Seega kehtestavad erakooliseadus ja kõrgharidusstandard õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutatuse selguse ja piisava konkretiseerituse ning õppejõudude piisavuse nõuded. Ministeerium peab põhjendatuks ekspertiisikomisjoni hinnangus sisalduvat kriitikat õppejõudude ebapiisavuse kohta, sest see seab kahtluse alla õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamise, mis omakorda on

§ 5lõike 9 punkti 2 kohaldamise aluseks.

Vaidlustatud käskkirja punkt 1.1 viitab sellele, et Eesti Esimese Erakosmeetikakooli osade õppejõudude poolt õpetatavate õppeainete arv ja maht tekitab küsitavusi õppekava eesmärkide ja õppekava õpiväljundite saavutamise osas. Hoolimata sellest, et käskkirjas nimetatud õppejõudude poolt õpetatavate õppeainete maht jaguneb kolme õppeaasta peale, on tegemist suurte koormustega. Nimetatud õppejõud õpetavad ka Eesti Esimese Erakosmeetikakooli kutseõppe õppekavadel ning töötavad õppeasutuses teistel ametikohtadel. Seega on küsitav nende õppejõudude ajaressurss ainete ettevalmistamise ja õppekava rakendamise jätkusuutlikkuse tagamise osas. Kaebaja ei ole kaebuses neid käskkirjas toodud kahtlusi, et nende õppejõudude arvuga ei suudeta õppekava raames kvaliteetset õpet tagada, ümber lükanud.

§ 5

lõike 5 punkti 7 kohaselt lisatakse koolitusloa taotlusele andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide, sisustuse ja muu vara olemasolu või nende kasutuse vastavalt kehtivatele liisingu- ja/või rendilepingule kohta. Kõrgharidusstandardi § 6 lõike 7 punkti 4 kohaselt vastab õpingute läbiviimine nõuetele, kui õppetööks on olemas vajalikud 5 ruumid (auditooriumid, laboratooriumid, seminariruumid ja raamatukogu), mille sisustus ja varustatus on küllaldane ja kaasaegne õppekavade eesmärkide saavutamiseks ning mille seisund vastab õigusaktides sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Seega eeldab kõrgharidusstandard raamatukogu olemasolu. Ministeerium peab põhjendatuks ekspertiisikomisjoni hinnangus sisalduvat kriitikat õppemateriaalse baasi kohta, sest raamatukogu puudumine seab kahtluse alla õppekava eesmärkide ja õpiväljundite saavutamise, mis omakorda on

§ 5lõike 9 punkti 3 kohaldamise aluseks.

Vaidlustatud käskkirja punkt 1.

1. viitab sellele, et Eesti Esimese Erakosmeetikakooli õppemateriaalne baas ei võimalda läbi viia vastava taseme õpet või ei vasta õppekavast tulenevatele vajadustele raamatukogu puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt on Eesti Esimesel Erakosmeetikakoolil raamatukogu olemas. Ministeeriumi kõrghariduse osakonna poolt 10.11.2009 OÜ-le Ilu ja Tervis saadetud kirjas viidati muuhulgas raamatukogu puudumisele ning see puudus paluti kõrvaldada hiljemalt 20.11.
2. Eesti Esimese Erakosmeetikakooli arengukavast lähtuvalt avatakse raamatukogu
3. aastal, kuid ministeeriumile ei ole selle kohta tõendeid esitatud. Väide, et raamatukogu on valmimisjärgus, ei ole piisav hindamaks koolitusloa andmise otsustamisel õppemateriaalset baasi nõuetele vastavaks. Seega ministeeriumi hinnangul ei olnud Eesti Esimene Erakosmeetikakool täitnud kõiki erakooliseadusest tulenevaid nõudeid koolitusloa saamiseks, mistõttu haridus- ja teadusminister keeldus vaidlustatud käskkirjaga koolitusloa andmisest. Kohtu põhjendused ja otsus
4. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja ei ole vaidlusaluse käskkirja andmisel tuginenud ekspertiisikomisjoni arvamusele (tl 7-9). Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on tuginenud ekspertiisikomisjoni arvamusele, ja seda eriti olukorras, kus üks komisjoni liige on jäänud eriarvamusele. Vastustaja pädevuses on vaidlusaluses küsimuses otsuse tegemine ja haldusakti andmine, vastustaja on ekspertiiskomisjoni arvamust õigesti käsitlenud tõendina. Kaebaja ei ole täitnud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid saamaks koolitusluba.
5. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et pärast kaebaja taotluse käiguta jätmist ja kaebajale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramist, kaebajalt täiendavate tõendite saamist ning ekspertiisi määramist, ei tohtinud vastustaja enam kaebaja taotlust sisuliselt hinnata. Kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, mille kohaselt haldusakti andmise taotluse rahuldamise võimalusi hinnatakse mitte taotluse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, vaid taotluse sisulise läbivaatamise käigus (vt näit haldusasja nr 3-31-86-06 punkt 26). Taotlus jäetakse aga kehtiva õiguse kohaselt käiguta just taotluse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, mitte aga asja sisulise lahendamise staadiumis. Seega ei ole vaidlustatud haldusakt vastuolus

§ 8

lõikega 1 ja vastustaja ei ole eiranud menetlusnõudeid, kui ta hindas kaebaja taotlust sisuliselt pärast ekspertiisikomisjoni arvamuse saamist. 14. Vastustaja on kooskõlas kehtiva õigusega teinud õppekavale, millele koolitusluba taotletakse ja õppemateriaalsele baasile ekspertiisi hindamaks, kas õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised on õppekavaga saavutatavad ja kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet ning vastab õppekavast 6 tulenevatele vajadustele (

§ 8lg 1).

Halduskohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti tuvastanud, et õppekavaga ei ole saavutatavad õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised ning vastustajale taotluse lahendamisel teada olnud õppemateriaalne baas ei võimaldanud läbi viia vastava taseme õpet ega vastanud õppekavast tulenevatele vajadustele.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et vastustaja poolt taotluse lahendamise aja seisuga ei olnud kaebaja informeerinud vastustajat asjaolust, et kooli raamatukogu valmis väidetavalt
2. aasta märtsis ja on sellest ajast õpilastele kasutamiseks avatud. Vastava väite on kaebaja esitanud alles 16.09.
3. a kohtumenetluse raames. Kaebaja väide on aga paljasõnaline, kuna kaebaja poolt osundatav kodulehekülg ( www.kosmeetikakool.ee, 22.09.2010.a) ei kinnita, et raamatukogu oli 2010.a märtsis tõepoolest kasutatav ning sisaldas ka piisavas mahus inforessursse vaidlusaluse õppekava eesmärkide saavutamiseks. Varasemalt on halduskohtu käsutuses olevates tõendites kaebaja väitnud, et raamatukogu valmib
4. a õppeaasta alguseks. Isegi kui raamatukogu valmis
5. a õppeaasta alguseks, ei ole vastustajale ja ka halduskohtule esitatud ühtegi tõendit hindamaks, kas raamatukogu kui õppemateriaalse baasi osa vastab ka sisuliselt õppemateriaalsele baasile esitatavatele nõuetele. Seega on vastustaja vaidlusaluses käskkirjas õigesti tuvastanud, et esineb alus kõrgharidusstandardi § 6 lõike 7 punkti 4 kohaldamiseks, kuna planeeritavate õpingute läbiviimine ei vastanud nõuetele, sest õppetööks ei olnud olemas raamatukogu, mille sisustus ja varustatus on küllaldane ja kaasaegne õppekava eesmärkide saavutamiseks ning mille seisund vastab õigusaktides sätestatud tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Kuna vastustaja ja halduskohtu käsutuses ei ole tõendeid, mille alusel nimetatud asjaolusid kontrollida, siis tuleb asuda seisukohale, et vaidlusalune käskkiri on selles osas kooskõlas kehtiva õigusega.

§ 5

lõike 9 punkt 3 sätestab aga ministrile koolitusoa andmisest keeldumise aluse, sest õppemateriaalne baas, mille osaks on ka raamatukogu, ei võimalda läbi viia vastava taseme õpet ja ei vasta õppekavast tulenevatele vajadustele, mis viitab komisjoni ja ka halduskohtu hinnangul inforessursside ebapiisavusele. 16. Ekspertiisikomisjoni arvamuses (tl 8) on komisjon asunud seisukohale, et vaatamata sellele, et formaalselt saab õppejõudude ressurssi hinnata piisavaks, tekitab küsimusi õppeainete arv ja maht mõnede õppejõudude puhul. Samuti leiab komisjon, et mõnede õppejõudude puhul ei ole kvalifikatsiooni tõendused teatud ainete õpetamiseks piisavad. Välja on toodud, et ühel õppejõul on vaidlusaluses õppekavas erinevaid aineid kokku 55 EAP mahus, mis tekitab küsimusi õppejõu ajaressursist uute ainete ettevalmistamiseks, mis seab kahtluse alla õppekava rakendamise jätkusuutlikkuse. Kahel õppejõul on samuti suured koormused (26 EAP ja 28 EAP) vaidlusaluses õppekavas ning ka nende kvalifikatsioon ei ole komisjoni arvates piisavalt tõendatud. Halduskohtu hinnangul on nii ekspertiisikomisjonile kui ministrile üldteadaolevaks asjaoluks see, et ainepunktid sisaldavad ka üliõpilaste iseseisvat tööd, mille tõttu ei ole tõsiselt võetav kaebaja väide, et vastustaja ei ole otsuse tegemisel arvestanud selle asjaoluga. Samuti ei saa vaidlusalune käskkiri tühistamisele kuuluda motiivil, et komisjon ja vastustaja ei ole piisavalt süvenenud õppejõudude kvalifikatsiooni kohta esitatud tõenditesse, sest kaebaja väidab, et kõik halduskohtule esitatud tõendid on selles osas esitatud koos taotlusega ka vastustajale. Vaidlusaluse käskkirja puhul on tegemist kaalutlusotsusega, mille puhul ei ole kohtul volitusi hinnata halduse tegevuse otstarbekust ega asendada haldust kaalutlusotsustuste langetamisel. Vastustaja on nii käskkirjas kui käskkirja aluseks olnud komisjoni arvamuses täitnud motiveerimiskohustuse, mis veenab kohut, et vastustaja on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Kuna vastustaja motivatsiooni saab lugeda piisavaks, siis asub halduskohus seisukohale, et vaidlusalune käskkiri on kooskõlas 7

§ 5

lõike 9 punktiga 2, kuna õppekavas õppe eesmärgiks seatud vajalikud pädevused, oskused ja teadmised ei ole õppekavaga vaidlusaluse käskkirja punktis 1.

1. toodud faktilistel asjaoludel saavutatavad, sest õpingute läbiviimine ei vasta nõuetele, kuna õppejõudude arv on ebapiisav ning tõendatud ei ole kõigi õppejõudude kvalifikatsioon õpetatavate õppeainete õpetamiseks (kõrgharidusstandardi § 6 lõike 7 punktid 1 ja 2). Halduskohus on seisukohal, et õigusaktide kohaselt ei olnud kaebaja poolt haldusmenetluses esitatud taotluse rahuldamine neil asjaoludel võimalik.
2. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel ning tulenevalt HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tulenevast volitusnormist jätab halduskohus kaebuse rahuldamata.
3. HKMS § 92 lõikest 1 tulenevalt peaks vastustaja menetluskulud kandma kaebaja. Halduskohtule ei ole aga esitatud tõendeid vastustaja poolt menetluskulude kandmise kohta. Roby Koik kohtunik 8