KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-89077 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24.03.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Ulvi Loonurm, Reet Allikvere Tsiviilasi M. L. hagi J. L. vastu elatise suurendamiseks ja J. L. vastuhagi M. L. vastu elatise tasumisest vabastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 16.09.2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M. L. ja J. L. apellatsioonkaebused Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad 03.03.2010, avalik kohtuistung Hageja M. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX X XXXXXXX), eestkostja M. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX X XXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Kristina Suvalova; Kostja J. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-XX XXXXXXX), esindaja Jevgeni Broi. RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu 16.09.2009 otsus M. L. hagis J. L. vastu elatise suurendamiseks ja J. L. vastuhagis M. L. vastu elatise tasumisest vabastamiseks ning saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
- Apellatsioonkaebused rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
- A. L. on sündinud XX.XX.XXXX. Ta on sügava vaimse alaarenguga lapseeast. Harju Maakohtu 19.10.2006 määrusega tunnistati A. L. osaliselt teovõimetuks ning eestkostjaks määrati tema ema M. L., kes on poega üksi kasvatanud ja tema eest hoolitsenud. Kostja on A. L. isa, kuid tema poja kasvatamises ja hooldamises osalenud ei ole.
- Kostjalt on välja mõistetud elatis poja ülalpidamiseks Harju Maakohtu 11.12.2006 otsusega igakuiselt 3000 krooni. Seoses A. L. invaliidsusega on tema vajadused järk-järgult kasvanud, samuti on tõusnud hinnad ja kostja poolt makstav elatis ei ole piisav kulutuste katmiseks. Arvestades, et hageja on samuti invaliidsuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension, on tekkinud vajadus väljamõistetud elatise suurendamiseks. Kuna A. L. ei suuda iseseisvalt oma hügieeni eest hoolitseda on suured kulutused seotud puhtuse pidamisega, samuti lisanduvad kulutused pidevale pesupesemisele. Kuna A. L. veedab enamuse ajast pikali põrandal, on vajalik põrandakütte paigaldamine, milleks aga ei jätku vahendeid. Kuna A. L. iseseisvalt ei liigu, tuleb tema transportimiseks kasutada taksoteenust, millest vaid osa kaetakse sotsiaaltoetusega. Vajalik oleks muretseda arvuti, kuid selleks vahendid puuduvad.
- Hageja leiab, et poolte ühise poja ülalpidamise kulud kuus moodustavad 10 495 krooni. A. L. pension on 3 006 krooni, hageja pension 1 573 krooni ja sotsiaaltoetus 640 krooni kuus. Hageja palus eeltoodu põhjal muuta kindlaksmääratud elatise suurust ja välja mõista kostjalt elatis poja ülalpidamiseks 6 050 krooni kuus. Kostja vastuväited ja vastuhagi nõue
- Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja nõustub kõigi hageja poolt näidatud kulutuste ja poja vajadustega, kuid kostja ei saa poja ülalpidamist toetada, kuna tal puuduvad selleks vahendid.
- Kostja on esitas vastuhagi, milles taotles elatise maksmise kohustuse vabastamist. Kostja on töötu ning vaatamata jõupingutustele ei ole suutnud töökohta leida. Kostja ei ole mitme kuu jooksul suutnud maksta varem väljamõistetud elatist. Poja sissetulek invaliidsuspensioni näol on käesoleval ajal suurem, kui kostja sissetulek. Kostjal on kohustus toetada ka oma pensionärist ema, kelle tervis on samuti halb. Maakohtu otsuse põhjendused
- 03.09.2009 eelistungil tegi maakohus protokollilise määruse, millega luges M. L. hagi A. L. hagiks ja J. L. vastuhagi suunatuks A. L. vastu.
- Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Kohus mõistis alates 19.10.2009 J. L.lt välja poja A. L. kasuks igakuise elatise, mille suurus vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohtukulud jättis kohus poolte endi kanda.
- Otsuse põhjenduste kohaselt on A. L. invaliid lapseeast, tal on tuvastatud sügav puue, mis põhjustab lisakulutusi. Tema eestkostjaks on määratud ema M. L., kes hooldab poega ja on ka ise töövõimetuspensionär. M. L. pensioni suurus on 1 913 krooni ja A. L.l 3 650 krooni, lisaks puude toetus 840 krooni kuus. Harju Maakohtu 11.12.2006 otsusega on kostjalt poja ülalpidamiseks välja mõistetud igakuine elatis 3 000 krooni M. L. kasuks kuni eestkoste 2 lõppemiseni 19.10.
- Väljamõistetud suuruses elatist on kostja maksnud, välja arvatud viimased kuud, kui kostja jäi töötuks. A. L. on 21-aastane sügava puudega isik, erivajadustega, mis omakorda nõuab täiendavaid kulutusi.
- Kohus nõustus väidetega, et sügava puudega täisealise isiku vajadused on suuremad kui seda katab töövõimetuspension. Samas pidas kohus elatise kindlaksmääramisel vajalikuks arvestada mõlema vanema võimalusi. Vaidlust ei ole asjaolus, et M. L.l on tuvastatud osaline töövõimekaotus ja tema sissetulekuks on pension. Kogu oma aja pühendab ta puudega poja eest hoolitsemisele ja talle inimväärse toimetuleku kindlustamisele. Seega tuleb suurem osa poja materiaalsest abistamisest kanda isal, kes on terve ja töövõimeline. Maksu- ja Tolliameti 02.04.2009 vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et kostja maksustatav tulu 2008.a moodustas 130 285 krooni ning 2009.a kahe esimese kuu eest 16 200 krooni. Eesti Töötukassa 23.04.2009 otsuse nr. XXXXXXXXX kohaselt on kostjale määratud töötuskindlustushüvitis 270 kalendripäevaks alates 14.04.
- Asjas ei ole leidnud tõendamist kostjal muude sissetulekute või vara olemasolu. Asjaolud, et kostja müüs ühetoalise korteri 4-5 aastat tagasi ja on oma emale teinud raha ülekandeid 2008.a, ei iseloomusta tema varanduslikku seisundit otsuse tegemise ajal. Eeltoodust lähtuvalt hinnates mõlema vanema võimalusi, ei pidanud kohus põhjendatuks väljamõistetud elatise suurendamist.
- Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks vastuhagi elatise maksmise lõpetamiseks, sest ei esine selleks seaduses ettenähtud aluseid. A. L. sissetulek ei ole piisav tema vajaduste rahuldamiseks, kostja ei ole töövõimetu ja tema töötuks olemist ei pea kohus mõjuvaks põhjuseks, et vabastada vanem töövõimetu lapse ülalpidamise kohustusest.
- PKS § 63 kohaselt elatise täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel. Eelnevalt on kohus kostjalt välja mõistnud elatise 3 000 krooni kuus M. L. kasuks kuni 19.10.2009 s.o tema eestkostja ametiaja lõpuni. Kuna alused pojale elatise maksmiseks ei ole ära langenud, tuleb elatise maksmist jätkata ja alates 19.10.2009 elatis välja mõista A. L. kasuks. Elatise suuruse määramisel arvestas kohus, et vastavalt PKS § 61 lg-le 4 ei või elatise suurus olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega pidas kohus põhjendatuks välja mõista elatis seaduses sätestatud minimaalsuuruses, mis käesoleval ajal on 2 175 krooni. Kostja apellatsioonkaebus
- J. L. palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas vastuhagi osaliselt ning teha uus otsus, millega vabastada kostja ajutiselt elatise maksmisest.
- Kaebuse kohaselt on kostja alates 07.04.2009 arvel Töötukassas. Vastavalt Eesti Töötukassa 23.04.2009 otsusele nr XXXXXXXX määrati talle töötutoetust. Vastavalt esimese astme kohtu kohtuistungil esitatud Swedbank 01.09.2009 tõendile on näha, et 2009.a juunikuus sai kostja töötutoetust 4 797,60 krooni ulatuses, juulikuus 4658 krooni, augustikuus 4 546,70 krooni, septembrikuus 3 900 krooni. Kostja külastab Töötukassa poolt soovitatud kursuseid, samuti võtab vastu kõik võimalikud abinõud töökoha otsimiseks, kuid tekitatud töötuse tingimustes pole tal see seni ajani õnnestunud. Rääkida saab erakorralistest tingimustest, mille tõttu oleks võimalik kostja ajutiselt vabastada elatise maksmise kohustusest. Kostja tööraamatu koopiast nähtuvalt töötab ta juba alates 02.08.1976 ning tal ei ole varem suurt vahet töökohtade vahetamisel olnud. Eesti Vabariigis tekkinud üldise töötuse tõttu ei ole kostjal võimalust leida tööd. 08.01.2010 lõpetatakse kostjale töötutoetuse maksmine, pärast mida kaotab üldse elamise vahendid ning määratud elatist maksmiseks puuduvad vahendid. Seda asjaolu maakohus ei ole arvestanud.
- Asja materjalidest nähtub, et A. L. saab pensioni töövõimetuse tõttu 3 650 krooni ning toetust 3 840 krooni. Seega on ta tulu kokku 4 490 krooni kuus ehk peaaegu niipalju saab kostja kätte töötutoetust. Pärast elatise tasumist ei jää kostjale isegi minimaalset elatusmiinimumi. Pärast 08.01.2010 kaotab kostja aga üldse elamise vahendid.
- Maakohus on leidnud, et elatise maksmise lõpetamiseks ei ole seaduse poolt ettenähtud alust. Samas näeb PKS § 61 lg 6 ette, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Eeltoodust nähtuvalt jääb hageja sissetulek samasuguseks, kuid võrreldes kostjaga, saab see olema pärast 08.01.2010 oluliselt suurem. Seega, võib rääkida hageja piisavast sissetulekust. Riigis valitsev üldine töötus on mõjuv põhjus selleks, et kostja ei saa leida endale töökohta. Selle asjaoluga maakohus ei arvestanud. Hageja apellatsioonkaebus
- M. L. palus tühistada Harju Maakohtu 16.09.2009 otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ning kostja vastuhagi osaliselt rahuldamise osas ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud.
- Kaebuse kohaselt ei ole kohus selgitanud välja kostja tegelikku varalist seisundit. Hageja esitas 16.03.2009 taotluse teha järelepärimine kõikidele Eesti territooriumil asuvatele krediidiasutustele kostjale kuuluvate arveldusarvete olemasolu, nendel olevate rahaliste vahendite ning nimetatud arvetel raha liikumise kohta eelmise ning jooksva aasta jooksul. Kohus ignoreeris hageja vastavat taotlust. Hageja põhjendas oma taotlust sellega, et kostja 30.01.2009 vastusele lisatud konto väljavõttest nähtub, et kostja kandis pidevalt kuni jaanuarini 2009.a oma emale suured rahasummad (16 000, 21 000, 6 000 krooni). Hageja andmetel müüs kostja talle kuuluva korteriomandi ning tema kasutuses on korteri-müügist saadud raha, mida kostja kannab ema arvele eesmärgiga peida oma tegelikku varalist seisundit. Kostja ei saanud korteriomandi eest saadud raha paari aasta jooksul raisata, kuna see summa ei saa olla 200 000 krooni nagu kostja väidab, vaid pidi olema oluliselt suurem, arvestades korteri müümisel sellele seatud hüpoteegi summat 440 000 krooni. 16.03.2009 avaldusega esitas hageja kohtule väljavõtte kostja arveldusarvelt perioodil 01.02.2004 - 01.05.2006, millest nähtub samuti, et kostja kannab pidevalt ema kontole eeldatavalt korteriomandi müügist saadud rahast suured summad ning iga paari päeva pärast võtab kostja oma kontolt 3 000 krooni. Seega ei saa kostja varaline seisund olla halb nagu ta ise väidab. Eeltoodust lähtuvalt palub hageja ringkonnakohut teha järelepärimine kõikidele Eesti territooriumil asuvatele krediidiasutustele kostjale kuuluvate arveldusarvete olemasolu, nendel olevate rahaliste vahendite ning nimetatud arvetel raha liikumise kohta eelmise ning jooksva aasta jooksul. Vastavate andmete saamine on vajalik kostja varalise seisundi kindlaks tegemisel ning elatise suuruse üle otsustamisel.
- 03.09.2009 istungil avaldas kostja, et ei ole isegi püüdnud saada talle seadusega ettenähtud hüvitist töölepingu lõpetamisega seoses. See asjaolu näitab samuti, et kostja varaline seisund on hea, kui tema loobub võimalusest saada oma raha tööandjalt. Hageja on seisukohal, et kostja viis kohut eksitusse oma varalise seisundi kohta. Kostja esitas 03.09.2009 kohtuistungil 01.09.2009 AS Swedbank tõendi, millest nähtub, et perioodil 01.05.-01.09.2009 laekus kostja kontole kokku 16 846,30 krooni, millest seisuga 01.09.2009 kell 14.20 on jäänud 279,71 krooni. Pärast nimetatud istungit selgus, et 01.09.2009 kell 13.46 kandis kostja hageja eestkostja arveldusarvele elatist 11 543 krooni. Eeltoodust tuleneb, et kostja kasutas perioodil 01.05.01.09.2009 oma tarbeks vaid 5023,59 krooni, millest üheselt nähtub, et kostjal on teine sissetuleku allikas peale töötuskindlustushüvitist. Seega ei ole kohus analüüsinud esitatud tõendeid vajaliku põhjalikkusega ning rahuldas vastuhagi alusetult.
- A. L. on piiratud teovõimega täisealine isik, temal on sügav vaimne alaareng ning ta ei saa üldse 4 oma hügieeniga toime tulla, millega seoses on väga suured kuulutused elektrienergiale ja veele. Seoses poja haigusega ei saa hageja temaga koos sõitmiseks ühistranspordi kasutada, kuna see on ohtlik nii poja kui ka ümbritsevate isikute jaoks, kuid tihti on vaja poega vaja viia kas arsti või igasugustele üritustele, mistõttu on hageja sunnitud kasutama taksoteenust. Tulenevalt lapse haiguse iseärasustest oli hageja sunnitud vahetama eluaseme ning asuma koos pojaga korterist elama eramajja Pirital. Kinnistu omandamiseks tuli hageja eestkostjal võtta pangalaenu. Eramajas on pojal ohutum elada ning seal on teda lihtsam hooldada. Seega oli pangalaenu võtmine tingitud vaid lapse huvidest ning kostja peab ka selles osalema. Hageja on töövõimetuspensionär ning vajaduse tõttu poega ööpäevaringselt kontrollida ja abistada ei saa ta tööl käia.
- Kostjalt väljamõistetud igakuine elatis 3 000, millest hageja saab tegelikult kätte pärast tulumaksu kinnipidamist 2 370 krooni, on ebapiisav lapse-invaliidi ülalpidamiseks, kuna hinnatase, lapse vajadused ja seega ka kuulutused on alates 2006.a oluliselt kasvanud. Vastused apellatsioonkaebustele
- Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
- Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas muutmata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks menetlemiseks.
- A. L. on sündinud XX.XX.XXXX. Toimikumaterjalist nähtuvalt on Tallinna Mere Rajooni Rahvakohtu poolt mõistetud 11.03.1991 tehtud otsusega kostjalt poja ülalpidamiseks välja 1/6 kostja palgast. Tallinna Linnakohtu 08.04.2002.a otsusega tsiviilasjas nr 2/4/27-8208/01 on kostjalt M. L. kasuks välja mõistetud elatusraha poja ülalpidamiseks 1 800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Harju Maakohtu 11.12.2006 otsusega on suurendatud kostjalt välja mõistetud elatist ja mõistetud kostjalt alates 07.12.2005 välja elatis summas 3 000 krooni kuus kuni A. L. täisealiseks saamiseni 14.06.2006 M. L. kasuks. Kuna A. L. sai 14.06.2006 täisealiseks, on maakohus sama otsusega mõistnud alates 15.06.2006 kostjalt välja elatise A. L. kui täisealise töövõimetu abi vajava lapse ülalpidamiseks summas 3 000 krooni kuus M. L. kasuks kuni eestkosteperioodi lõppemiseni 19.10.2009 (tl 11-14). Kuigi nimetatud kohtuotsus on jõustunud, olgu märgitud, et maakohus eksis sellise lahendi tegemisega PKS § 63 lg 1 vastu, kuna alates täisealiseks saamisest on PkS § 63 kohaselt elatise välja mõistmine võimalik üksnes täisealisele isiku enda nõudel ja tema enda kasuks.
- Käesolevas tsiviilasjas on hagi esitatud 22.12.2008 ja hagejaks on olnud M. L.. Nõude sisuks on taotlus suurendada Harju Maakohtu 11.12.2006 otsusega väljamõistetud elatist. Harju Maakohus on hagi 08.01.2009 menetlusse võtnud (tl 52). Kostja on esitanud 23.04.2009 vastuhagi nõudega vabastada kostja pojale elatise maksmisest. Vastuhagi on suunatud M. L. vastu (tl 142). Harju Maakohus on vastuhagi 29.04.2010 menetlusse võtnud (tl 151).
- 03.09.2009 eelistungil on maakohus teinud protokollilise määruse, millega on lugenud M. L. hagi A. L. hagiks ja J. L. vastuhagi suunatuks A. L. vastu. Sellise omaalgatusliku määruse tegemisega on maakohus rikkunud TsMS § 208 lg-t 1, mille kohaselt on kostja asendamine võimalik üksnes hageja taotlusel ja TsMS § 209 lg-t 1, mis näeb ette hageja õiguste ülemineku võimaluse üksnes üldõigusjärgluse korras. Üldõigusjärgluse esinemise või kostja taotluse kohta, asendada vastuhagis esitatud nõude osas kostjat, toimikus andmeid ei ole.
- Kuna kohtul puudus õigus menetlusosalisi omaalgatuslikult asendada, on kohus 16.09.2009 tehtud kohtuotsuses A. L.t hagejaks märkides lahendanud isiku hagi, kes ei ole hagi esitanud ja 5 jätnud järelikult M. L. poolt esitatud hagi osas seisukoha võtmata. Vastuhagi A. L. vastu osaliselt rahuldades on kohus rahuldanud nõude isiku vastu, kes ei ole tsiviilasjas kostjaks. Tegemist on TsMS § 656 lg 2 tähenduses olulise menetlusnormi rikkumisega ja maakohtu otsus tuleb seetõttu olenemata apellatsioonkaebuste väidetest tühistada. Kuna ringkonnakohus ei saa ise kõnealust puudust kõrvaldada, tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks menetlemiseks.
- Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et isegi kui kohtu omaalgatuslik menetlusosalisteks olevate isikute väljavahetamine oleks seaduse järgi lubatav, on maakohtu otsustus vastuhagis esitatud nõuet silmas pidades ka sisuliselt ebaõige. Tuleb tähele panna, et kostja esitas vastuhagi temalt väljamõistetud elatise maksmise kohustusest vabastamiseks. Kostja sai sellist nõuet esitades silmas pidada üksnes seda elatist, mille maakohus oli kostjalt 11.12.2006 otsusega välja mõistnud M. L. kasuks kuni 19.10.
- Kuna A. L. kasuks ei ole varasemalt elatist välja mõistetud, oli kostja vastuhagi elatisest vabastamiseks õigesti suunatud M. L. vastu.
- Asja uuel läbivaatamisel tuleb silmas pidada, et kuna A. L. sai 14.06.2006 täisealiseks, tähendab see seda, et alates täisealiseks saamisest sai elatise nõude kostja suhtes maksma panna üksnes A. L. ise. PkS § 63 lg 1 sätestab, et elatise PkS §-s 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes PkS § 61 regulatsioonist. Seega oleks maakohus pidanud M. L. poolt 22.12.2008 esitatud hagi menetlusse võtmisest keelduma. Kuna hagi on ekslikult menetlusse võetud, tuleb maakohtul alustada asja uut läbivaatamist M. L. hagi läbivaatamata jätmisega. Kuivõrd menetluses on ka kostja vastuhagi, tuleb vaatamata hagi läbivaatamata jätmisele lahendada kostja poolt M. L. vastu esitatud nõue.
- Kui A. L. soovib täisealisena kostjalt elatise väljamõistmist, tuleb tal esitada sellekohane hagi. Tema hagi läbivaatamine käesoleva tsiviilasja raames on võimalik tsiviilasjade liitmise kaudu (TsMS § 374). Kui A. L. hagi esitab ja J. L. jääb seisukoha juurde, et ta ei saa A. L. ülalpidamises osaleda, saab ta elatise väljamõistmisele vastu vaielda või peab otsustama vastuhagi esitamise A. L. vastu.
- Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele asja uuel läbivaatamisel. Iko Nõmm Ulvi Loonurm Reet Allikvere Jõustunud Riigikohtu 28 10 2010 otsuses nr 3-2-1-85-10 toodud muudatustega RESOLUTSIOON
- Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
- märtsil
- a tsiviilasjas nr 2-08-89077 tehtud otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
- Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
- Arvata A. L kassatsioonkaebuselt
- mail
- a tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni riigituludesse. 6