lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel ei ole vaidlust laenusumma saamise ega intressi suuruse üle. Hagiavalduse kohaselt on kostja tagastanud laenust 10 000 krooni. Tõele ei vasta kostja väide, et hageja arvates on kostja tagastanud 21 000 krooni. Hageja on üksnes märkinud, et ta ei soovi nõuet kogu ulatuses maksma panna, täpsustatud hagiavalduses on hageja palunud välja mõista 40 000 krooni. Lepingu kohaselt on sissenõutavaks muutunud ka intressi tasumise kohustus vähemalt summas 6000 krooni. Kohus leiab, et asjasse ei puutu kostja vastuväide, et ta on võtnud laenu ühiselt hageja tütrega, sest isegi juhul, kui kostja vastuväide vastaks tõele, ei vabastaks see kostjat tema kohustuste täitmisest.
lg 4 kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega isegi juhul, kui kostja oleks võtnud laenu ühiselt hageja tütrega, oleks laenusaajate vastutus solidaarne ning tulenevalt VÕS § 65 oleks hagejal ka siis õigus esitada nõue täies ulatuses kostja vastu. Kui kostjal oleks sel juhul tagasinõue hageja tütre vastu, ei oleks see nõue sel juhul käesoleva vaidluse esemeks. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.