). Alates 01.07.2010 kehtiva
lg.2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. 11.
lg.1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus, otsustavad nad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
lg.1 kohaselt kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. 12. Antud juhul on hageja taotlenud hagiavalduses
mõttes ühise hooldusõiguse lõpetamist ja otsustusõiguse andmist temale ning kostja on kohtuistungil leidnud, et laste huvides on see, et lapsed elavad koos isaga, so otsustusõigus on otstarbekas jätta hagejale nii kauaks kuni kostja suudab oma elu korda seada. Kohus leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise ja otsustusõiguse hagejale jätmise osas puudub vaidlus, st kostja on selle nõude õigeks võtnud. 13. Perekonnaseaduse (
) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p.1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama.
kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lähtudes ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg.2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
lg.1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 14. Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja oma alaealiste laste vanematena kohustatud oma lastele ülalpidamist andma (
§-d 96-97). Kostja ei ela koos lastega ja sellega seoses on tal tulenevalt
§-de 100 lg.2 ja 101 lg.1 kohustus lastele raha perioodilise maksmisega ülalpidamist maksta. 15. Hageja hageb kostjalt lastele elatist alla
Antud juhul on elatise minimaalmääraks 2175 krooni lapse kohta. Kohus leiab, et kuna hageja hageb kostjalt elatist 1500 krooni lase kohta kuus, puudub vajadus põhjendada, kas nimetatud elatisemäär vastab õigustatud isiku vajadustele ja tavalisele elulaadile ning teistele
16.
lg.1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teistele isikutele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg.2 kohaselt vanemad ei vabane
Kui vanem on
lg.1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülapidamiseks ühetaoliselt. 17. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja töötasuks 4350 krooni kuus. Juhindudes
18. Maakohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad mõjuvad põhjused
mõttes ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastamiseks või täitmise ajaliseks piiramiseks või elatise suuruse vähendamiseks alla 1088 krooni. MENETLUSKULUD 19. TsMS § 164 lg.1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Laste ühise hooldusõiguse lõpetamise nõue menetletakse üldjuhul hagita menetluses (
MS § 172 lg.1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Maakohus leiab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude (laste elukoha määramise) menetlemisega seotud kulud tuleb jätta hageja A.A.a kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.