← Eesti

2-09-55010/6

Obsah (5)§ 8§ 76§ 142§ 145§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 17. september 2010.a Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja

101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist.

§ 8

lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§-le 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse ees.

§ 145

lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi teise lõike järgi vastutab käendaja kohustuse ees täies ulatuses (antud juhul on küll kokku lepitud käendaja vastutuse piiramine vastutuse summaga 2 000 000 krooni). Kohus ei nõustu kostja väidetega, nagu oleksid pooled laenulepingu p 2.17.2 ja käenduslepingu eritingimustes kokku leppinud, et kui Gritty OÜ võlgnevus Swedbank AS ees väheneb 6 000 000 kroonini ja tootmishoonel, asukohaga Pärnu mnt 58 Sindis, on kasutusluba, vabastatakse Andrus Lasn käenduskohustusest. Hageja on seisukohas kostja vastusele ka nimetatud asjaolu põhjalikult lahti selgitanud. Laenulepingu p 2.17.2 ja selle tingimuste (sama punkt sisaldab samas lauses intressimäära alandamise võimalust, mis ei ole laenulepingu lõpetamise järgselt üldse võimalik) tõlgendamisel (

§ 29

), ei saa sarnasele mõistlikule isikule jääda teisipidist arusaama, kui hageja poolt lahtikirjutatud selgitus. Seega oleks kostja vabanenud käendusest üksnes juhul, kui laenulepingu kehtivuse ajal oleks OÜ Gritty poolt võetud ca 8-miljoni kroonise laenu laenusumma jääk vähenenud alla 6 000 000 krooni ning selleks ajaks oleks tootmishoonel asukohaga Pärnu mnt 58 Sindi linnas, olnud olemas ka kasutusluba. Laenuleping on hageja poolt ühepoolselt lõpetatud seisuga 23.07.2009.a. Kostja poolt esitatud kasutusluba on väljastatud hoonele aga alles 16.11.2009.a, milliseks ajaks hoone oli juba pankrotimenetluses müüdud (seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud). 4

(5)Tsiviilasi nr 2-09-55010 Mis puutub kostja etteheidetesse hageja käitumise osas OÜ Gritty võimaliku pankrotistumise põhjustajana, siis on kohus juba 20.05.2010.a kirjas kostjale selgitanud, et tegemist ei ole asjakohaste väidetega ning kohus ei pea vajalikuks neid otsuses pikemalt käsitleda. Kui hageja käitumine tõi kaasa OÜ Gritty pankrotistumise, siis olnuks osaühingul (kes on tänaseks lõppenud) võinud olla kahjunõue/tasaarvestusnõue hageja suhtes, kuid millegipärast seda ei esitatud. Hageja käitumist pankrotisituatsiooni põhjustajana ei ole aga sõnagagi märgitud hageja poolt kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruandes. Isegi kui kostja sellekohaseid väiteid pidada tõesteks, ei muuda see ära tema käenduslepingust tulenevaid kohustusi. Kostja varaline seisund võiks olla aluseks kõrvalnõuete vähendamisele (mida antud juhul hageja ei ole esitanud) või kohtuotsuse täitmise ajatamisele (mida jällegi kostja ei ole taotlenud). Samas ei ole võla tasumine osade kaupa välistatud osade kaupa nii kokkuleppel kui täitemenetluse raames. Eeltoodu põhjal on kohtu hinnangul seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt laenulepingust ja käenduslepingust tulenev nõue summas 389 444.99 krooni Swedbank AS kasuks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mis annaks aluse hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.