← Eesti

2-10-35541/2

Obsah (4)§ 65§76§101§113

Tsiviilasi nr.2-10-35541 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 08. septembril 2010. a.; Valga Kohtumaja

§ 65, §76, §101 lg.1 pp.1,3,6; 113 ja Ts

MS §142 lg. 1, 162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi A. V. ja K. V. vastu täies ulatuses. Välja mõista solidaarselt K. V. ´lt ja A. V. ´lt halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevusseisuga 23.07.2010.a. summas 13 330,90 (kolmteist tuhat kolmsada kolmkümmend krooni ja üheksakümmend senti) ning viivis seisuga 23.07.2010.a. 13 939,45 ( kolmteist tuhat üheksasada kolmkümmend üheksa krooni ja üheksakümmend senti) ja menetluskuludena riigilõiv kolm tuhat (3 000) krooni X AS-i ( a/k xxxxxxxxxxxxxx, AS SEB Eesti Ühispank) kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, peab kandma kostja. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (08.09.2010.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjatele kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum xxxxxxxxxxxx-x, Valga linnas. Hooldusleping hageja ja kostjate vahel on sõlmitud 02.06.2008.a. Hageja osutas vastavalt hoolduslepingule eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa osas haldus- ja kommunaalteenuseid. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostjad on jätnud tasumata halduskulud, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Võlgnevus on tekkinud perioodil august 2009.a. kuni juuni 2010.a. Hageja märgib, et seisuga 23.07.2010.a. on kostjatel halduskulu, remondireservi ning kommunaalmaksete võlg 13 330,90 krooni ning viivis 13 939,45 krooni, millise võlgnevuse palub hageja kostjatelt välja mõista. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3000 krooni. Menetluse käik 29.07.2010a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjaid kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates. Kostjaid hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.13-15/. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud isiklikult kostjatele 02.08.2010.a. (tl. 17-18 ). Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. 2

(4)TsMS § 444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole tasunud nõuetekohaselt halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuseid perioodil august 2009.a. kuni juuni 2010.a. ning kostjate võlg hageja ees seisuga 23.07.2010.a. on 13 330,90 krooni ja viivis 13 939,45krooni. Kuna hageja haldas antud korterit ning tagas antud korterile kommunaalteenustega varustuse, on ka hagejal õigus nõuda selle eest tasumist. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KOS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused /…/ . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxxxxxxxxxxx-x, Valga linn. Kostjad ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees perioodi august 2009.a. kuni juuni 2010 .a. on 13 330,90 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus” (

) (RT 81/02-336).

§76sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil.

Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud halduskulu, remondireservi ja kommunaalteenuste arveid. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt halduskulu, remondireservi ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist.

§101

lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkus kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse väljamõistmist.

§113

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Seisuga 23.07.2010.a. on kostjate sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 13 939,45 krooni. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista halduskulu, remondireservi ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 13 330,90 krooni ja viivis 13 939,45 krooni hageja kasuks. 3

(4)Kohtukulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskuludena kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõiv 3 000 krooni hageja kasuks. Aare Kaldma Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.