KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-35189 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.09.2010, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Mare Merimaa, Gaida Kivinurm Tsiviilasi M. M. hagi K. K. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 21 600 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 28.08.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. K. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Hageja M. M. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX); Kostja K. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XXXXX). Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
- Jätta Pärnu Maakohtu 28.08.2009 otsus muutmata.
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud K. K. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
- 21.07.2009 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja ühiste laste R. ja R. K. ülalpidamiseks igakuise elatusraha 2 000 krooni lapse kohta.
- Pooltel on XX.XX.XXXX sündinud kaksikud pojad R. ja R. K.. Poolte abielulised suhted lõppesid 2001.a veebruaris ja abielu on lahutatud. Pärast abilelusuhete lõppemist on lapsed elanud hageja juures. Praegu on pojad Pärnus hageja ema ülalpidamisel, kuna nad õpivad P.. Kostjal on uus pere ja tal on kaks alaealist last. Poolte ühiseid lapsi kostja vaatamas ei käi ega tunne huvi nende käekäigu vastu. Rahaliselt toetab kostja kumbagi poega 600 krooniga kuus. Hageja soovib tagada lastele normaalset ja stabiilset elu ning palub kostjalt seepärast välja mõista elatise 2 000 krooni kuus lapse kohta. Nimetatud summa aitaks tasuda eluaseme eest ja kataks osa kuludest poegade toitmiseks, riietamiseks, koolitamiseks ja eakohaste arengutingimuste loomiseks. Kostja vastuväited
- Kostja ei nõustunud hagiga ja kinnitas, et on alates 2001.a. maikuust tasunud vabatahtlikult kummagi poja pangakontole 600 krooni ja täitnud sellega ülalpidamiskohustust. Abielu lahutati 17.06.
- Kostja on korduvalt teinud hagejale ettepanekuid kohtuda ainult lastega neutraalsel pinnal, kuid hageja on keeldunud põhjusel, et isa võib poegadega kohtuda vaid ema juuresolekul. Kostja on soovinud telefoni teel poegadelt küsida, mida nad vajavad, kuid seda võimalust ei ole talle antud, kogu asjaajamine käib hageja uue abikaasa vahendusel, kes on kostjale helistanud, nõudes elatise maksmist suuremas summas ja saatnud ka ähvardavaid sõnumeid. Kuna kostja on oma kohustust täitnud ja suuremas summas elatise maksmiseks ei ole tal materiaalseid võimalusi, siis ta ise ei soovi hagejaga ühendust võtta. Kostja töötab alates 1991.a-st bussijuhina ning tema uus elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel ja nad kasvatavad ühiseid alaealisi lapsi. Perel on majanduslikult raske aeg, kuna maksukoormus on suur: eluasemelaenu makse 3 000 krooni kuus, elatis poegadele 1 200 krooni, tasuda tuleb ühe lapse lasteaiatasu ja kommunaalteenuste eest. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
- Pärnu Maakohus mõistis 28.08.2009 otsusega kostjalt hageja kasuks välja alates 21.07.2009 1700 krooni kuus poeg R. K. ja 1700 krooni kuus poeg R. K. ülalpidamiseks. Kohus tunnistas kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks. Menetluskulud jäid kostja kanda.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 alusel on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ja kui üks vanem seda ei tee, siis võib kohus teise vanema nõudel temalt välja mõista elatise. Kostja on antud juhul laste ülalpidamisest osa võtnud, kuid 600 krooni lapse kohta ei ole enam ilmselgelt küllaldane, sest laste esmased vajadused on kaheksa aasta jooksul paratamatult suurenenud. Hageja on esitanud Eesti Töötukassa teatise, millest nähtub, et ta on alates 18.11.2008 arvel töötuna ja saanud kuni 21.08.2009 toetust. Hageja seletustest nähtub, et ta koondati viimasest töökohast.
- PKS § 61 lg 2 järgi tuleb elatise suuruse määramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka kummagi vanema varalist seisundit. Igapäevaste kulude suurus 17 aasta vanuste laste ülalpidamiseks on üldteada ega vaja tõendamist. Hageja poolt nõutavat 2 000 krooni lapse kohta ei saa lugeda ülemäära kõrgeks, sest see jääb ka alla kehtivat elatise alammäära, milleks on praegu 2 175 krooni kuus lapse kohta. Kostja on esitanud väljavõtte oma pangakontost, millest nähtub, et tööandjalt laekub igas kuus töötasuna 2 keskmiselt 10 000 krooni. Laenulepingu kohaselt tuleb 2009.a igas kuus tasuda laenu tagasimakseid 132,55 eurot. Kostja ülalpidamisel on veel kaks last, mida kinnitavad koopiad sünnitunnistustest. Noorem laps on sündinud 2007.a ja kostja elukaaslane on lapsehoolduspuhkusel. Kohtul ei ole alust kahelda, et kostja materiaalne olukord on raske. Samas on hagejaga ühiste laste vajadused olulised suuremad kui kulutused eelkoolealiste laste jaoks. Arvestades kostja töötasu suurust ja igakuiseid vältimatuid väljaminekuid, pidas kohus õigeks määrata elatiseks 1700 krooni kummagi lapse kohta. PKS § 70 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi kohtusse esitamise päevast. Apellatsioonkaebuse põhjendused
- Kostja palus Pärnu Maakohtu 28.08.2009 otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata.
- Kostja nõustus, et 600 krooni kuus tasuda ühele lapsele kuus on ilmselgelt vähe, kuid kohtuotsusega väljamõistetud summa on kostja suhtes ilmselgelt ülejõu käiv. Selle tõttu ületavad kostja väljaminekud tunduvalt tema sissetulekuid. Kostja on esitanud kohtule kõik tõendid tema sissetulekute ja väljaminekute kohta. 3 000 krooni kuus läheb kommunaalmaksetele (gaas, prügi, internet ja telefon), 500 krooni kuus kulub elektritarbimisele (pesumasin, soojaveeboiler, talvel ka lisaradiaator laste magamistuppa), kostja lapsele K. kulub 1 000 krooni kuus (lasteaiatasu 600 krooni, söök, riietus ja ravimid), ja teisele lapsele K. samuti 1 000 krooni kuus (mähkmed, söök, riietus ja ravimid), kostja enda kulutused on 1 200 krooni kuus (söögiraha, riietus, transport tööle). Kostja abikaasa on kaheaastase tütrega kodune, temal lõppes emapalk eelmisel aastal ning tema sissetulekuks on riigilt saadav 600 krooni kuus. Kostja kohustuseks on ka teda oma sissetulekuga toetada. Sügisest kevadeni vajab kostja ka küttepuid, millele kulub täiendavalt 6000 krooni aastas. Transpordiga ja muude kulutustega tuleb kostjal abistada ka ema, kes on invaliidist kurttumm.
- Arvestades poegade R. ja R. suuremaid kulutusi, kui eelkooliealiste lastele, on kostja suuteline tasuma mõlemale 1 200 krooni kuus. Kostjal on niigi suur maksukoormus. Tema sissetulek kuus on keskmiselt 10
- Kui kostja toetaks kumbagi poega veel 1 700 krooniga kuus, ületaksid kostja väljaminekud tunduvalt tema sissetulekuid.
- Kostja on soovinud võtta ühendust poolte ühiste lastega, tundes huvi nende käekäigu vastu ja soovides teada saada nende vajadustest, kuid hageja on keelanud kokkusaamised lastega ilma tema juuresolekuta ära. Vastus apellatsioonkaebusele
- Hageja vaidles apellatsioonkaebusele menetluskulud kostja kanda. vastu, palus jätta selle rahuldamata ja Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on kolleegiumi arvates hageja nõude osas piisava selgusega seisukoha võtnud ja selgitanud vajaliku põhjalikkusega, miks hagi kuulub vaatamata kostja vastuväidetele otsuses märgitud ulatuses rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse seisukohtadega, ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes seetõttu vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata.
- Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et vastavalt kehtiva PKS § 210 lg-le 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2010 asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Maakohtu poolt otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 60 lg 1 järgi oli elatise nõude rahuldamise eelduseks 3 kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Ülalpidamise kohustust sai nimetatud sätte järgi lugeda rikutuks ka juhul, kui makstud elatis ei olnud lapse vajadusi arvestades piisav. Sama seaduse § 61 lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt pidi kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtuma laste vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Maakohus on otsust tehes nimetatud eeldustega põhjendatult arvestanud ja teinud seadusele vastava kohtulahendi. Kolleegiumil ei ole alust anda hagi aluseks olevatele asjaoludele ja nende kinnituseks esitatud tõenditele teistsugust hinnangut või kujundada nende pinnalt hagi põhjendatuse osas maakohtuga võrreldes erinevat seisukohta.
- Apellatsioonimenetluses ei ole poolte vahel erimeelsust selle üle, et kostja poolt seni makstud elatis ei ole poolte ühiste laste ülalpidamiseks piisav, vaidluse all on üksnes hageja võime maakohtu poolt väljamõistetud ulatuses elatist maksta. Hageja pahameel selle üle, et kohus ei ole väidetavalt arvestanud hageja praeguse sissetulekuga, ei ole põhjendatud, kuna kolleegiumi hinnangul vastab maakohtu poolt kostjalt välja mõistetud elatis esitatud tõendite põhjal kostja varalistele võimalustele lapsi ülal pidada. Hagejal tuleb mõista, et ülalpidamise nõue on seotud selle eesmärgiga, mis tähendab, et laste huvid peavad olema elatise suuruse üle otsustamisel tähelepanu keskmes. Seadusandja selline tahe on seletatav vanema kohustusega hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Vanema kohustus laste eest hoolitseda tähendab ühtlasi ka seda, et vanemal lasub kohustus vajadusel hankida lisasissetulekuid. Põhjendusi, miks hageja ei saa leida tasuvamata tööd, ei ole kohtule esitatud. Üksnes asjaolu, et hageja pragune töö vastab tema kutsealasele ettevalmistusele, ei anna laste huve silmas pidades põhjust elukutsele mittevastavaid, kuid tulusamaid töö leidmise võimalusi kõrvale heita või välistada ümberõpet. PkS § 50 lõigetes 1 - 4 on sätestatud vanema õigus ja kohustus laste eest hoolitseda ja neid kasvatada, samuti kohustus kaitsta laste õigusi ja huve ning keeld teostada vanema õigusi vastuolus laste huvidega. Need õigused ja kohustused on lapse mõlemal vanemal ka siis, kui lapse elukoht on vanemate lahuselu korral ühe vanema juures.
- Hageja ettepanek jätta hagi rahuldamata, kuna kostja on maksnud lastele seni elatist 600 krooni kuus, ei ole põhjendatud, kuna see riivab laste õigust saada hagejalt kasvamiseks ja arenguks piisavat ülalpidamist. Tuleb tähele panna, et maakohtu poolt välja mõistetud elatis 1 700 krooni lapse kohta jääb alla seaduse poolt ettenähtud elatise lubatud miinimummäära. Lisaks lasub hagejal, kui elatist saaval vanemal kohustus tulumaksuseaduse § 19 lg 1 alusel maksta kohtuotsusega välja mõistetud elatise summalt tulumaksu.
- Eeltoodu põhjal tuleb jätta maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Iko Nõmm Mare Merimaa Gaida Kivinurm 4