Veok ei vastanud lepingu tingimustele. Hageja ei täitnud veoki üleandmisel suuliselt kokkulepitut, s.o hüvitada veoki remondiks ja tehnokontrolli läbiviimiseks vajalikud kulud. Kostja tegi kokkulepitule tuginedes vajalikke kulutusi kokku 127 856 krooni, mille kohta 29.12.2006 väljastas hagejale arve nr 061229054, summas 51 920 krooni ning arve nr 071231078, summas 75 936 krooni. Kostja ei ole lepingujärgsete kohustuste täitmisega hageja ees viivitanud ega lepingut rikkunud, seega on alusetu ja põhjendamatu hageja poolt esitatud viivise nõue 30 000 krooni. Kostjale on arusaamatu, millise metoodika alusel on viivis arvestatud. Ebaõige ja vastuolus hageja toodud faktiliste asjaolude ja seletustega on hageja väide, et kostja tellis omal kulul veokile remonditöid. Kostja esindaja viitas veokil esinevatele puudustele, millest hageja ei olnud kostjat informeerinud. Tulenevalt kokkulepitust pidi hageja kõrvaldama puudused omal kulul. Veok läbis tehnoülevaatuse 29.01.2007. Vaatamata korduvatele nõuetele ei ole hageja hüdrotõstukit tehnokontrolli läbimist võimaldavasse seisundisse viinud. Kostjale teadaolevalt ei teosta ükski ettevõtja Eestis hüdrotõstuki noole remonti. Uue hüdrotõstuki noole tarnimine tähendaks hagejale lisakulu 202 592,86 krooni, millele lisanduksid tõstuki elektritööd. Kui poolte vahel oli komisjonileping, rikkus hageja sellest tulenevaid kohustusi.
lg 1 kohaselt, kui komisjonär on kohustatud ostma komitendile eseme, peab ta täitma kõik ostja kohustused, muu hulgas kohustuse ese üle vaadata ja avastatud puudustest müüjale teatada. Ebaõige on hageja seisukoht, et tal puudus kohustus veoki tehnilise seisundi kontrollimiseks ning müüja informeerimiseks puudustest. Hageja kui professionaalne veoautode müügi ja vahendusega tegelev ettevõtja pidi teostama veoki kohapealse kontrolli oma professionaalsusele vastava põhjalikkusega, teatama puudustest müüjale ning informeerima puudustest ka kostjat. Kui hageja oleks kohustust nõuetekohaselt täitnud ja kostja oleks saanud õigeaegselt informatsiooni veoki tegeliku tehnilise seisundi kohta, oleks kostja loobunud veoki ostmisest ning andnud vastava juhise hagejale. Kuna hageja rikkus temale
§-st 620 ja §-st 624 tulenevaid kohustusi, on ta kohustatud hüvitama kostjale tekitatud kahju
Tuginedes eeltoodule ja asjaolule, et hageja on kinnitanud poolte vahel kokkulepitut, mille kohaselt hageja kohustus hüvitama kulud, mis on vajalikud veoki tehnoülevaatuse teostamiseks, on hageja kohustatud hüvitama kõik kostja poolt veoauto ja hüdrotõstuki tehnilise ülevaatuse läbimiseks vajalikud kulud. Vastuhagi nõue ja põhjendused 30.09.2008 esitas Ehituskompakt OÜ Pärnu Maakohtule vastuhagi AS Vilvo Auto vastu 351 052,28 krooni saamiseks. Vastuhagi nõue koosneb kostja poolt sõidukile tehnilise ülevaatuse läbimiseks vajalikest kulutustest kokku summas 127 856 krooni, hüdrotõstuki tehnokontrolli läbimiseks vajalikest kulutustest summas 139 785,13 krooni ning sõiduki vanusevahest tulenevast kahju nõudest summas 83 411,25 krooni. Vastuhagi aluseks on hageja poolt temale lepingulisest õigussuhtest tulenevate kohustuste oluline rikkumine. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja poolt esitatud nõue lepingujärgse ostuhinna osa tasumiseks summas 84 825 krooni eksisteerib või on lõppenud kostja poolt 4
lg 1 järgi, kui komisjonär on kohustatud ostma komitendile eseme, peab ta täitma kõik ostja kohustused, muu hulgas kohustuse ese üle vaadata ja avastatud puudusest müüjale teatada. Kostja pöördus 28.11.2006 hageja poole palvega saada informatsiooni lepingu täitmise kohta ja ostu-müügi lepingu edastamiseks. Kas auto ülevõtmise ajal Hollandis toimus infovahetust auto tehnilise seisundi kohta, ei ole esitatud tõenditest selgunud. Asjaga tegeles kostja esindaja A. Aavik, kes kinnitas, et tegu oli väga heas korras sõidukiga. Pooled vaatasid sõiduki pärast Viljandisse toimetamist koos üle ja enne müügilepingu vormistamist sai kostja ülevaate sõiduki tehnilisest seisundist ja väljalaskeajast. Kostja tunnistas, et tegi sõidukiga proovisõidu. See tähendab, et lepingu esemeks oleva sõiduki ülevõtmise ajal oli kostjal olemas informatsioon sõiduki tehnilisest seisundist ja esinevatest puudustest. Puuduvad andmed, et pooled oleksid kokku leppinud, milline pidi olema lepingueseme tehniline seisukord, rääkimata sellest, kes katab remondikulud, mis olid vajalikud sõiduki viimiseks seisundisse, mis võimaldaks temaga läbida tehnoülevaatust. Hiljemalt 21.12.2006 oli kostjal võimalus sõiduk üle vaadata ja juhul, kui sõiduki tehniline seisund ei vastanud ootustele, oli kostjal võimalik sõidukist loobuda. Kostja seda ei teinud ja on seega käsundisaaja senise tegevuse käsundi täitmisel
Komisjonileping lõpeb selle kohase täitmisega, antud juhul seisnes see kostja poolt väljavalitud sõiduki ostmises kostja jaoks, selle kohaletoimetamises ja üleandmises. Asjaolu, et hageja, tegeledes autode komisjonimüügiga oma majandustegevuses, ei täitnud oma kohustust piisava hoolsusega ja ei teavitanud kostjat asjaolust, et tegemist on oluliselt vanema autoga, kui seda oli märgitud interneti kuulutuses ja ei vaadanud sõidukit selle vastuvõtmisel üle, saab käsitleda lepingutingimuste olulise rikkumisena, kuid see ei anna alust auto remondikulude väljamõistmiseks hagejalt hoolsuskohustuse rikkumisega tekitatud kahjuna. Käsundiandjana oli kostjal võimalus anda hagejale täpseid juhiseid selle kohta, mis talle on ostetava sõiduki juures oluline ja millele tuleks suuremat tähelepanu pöörata, kuid kostja seda teinud ei ole. Kostja võttis sõiduki vastu ja asus seda kasutama, vaatamata sellele, et auto väidetavalt ei vastanud tema ootustele. Kuna kostja sõidukit koheselt nõuetekohaselt üle ei vaadanud, ei ole ta tõendanud puudusi, mis esinesid autol selle üleandmise hetkel. Kostja ei ole väitnud, et esinenud puuduste tekkimises on süüdi hageja. Hageja väitel tegi ta kostjale üleantava sõiduki remonttöid vastavalt poolte kokkuleppele ja esitas tehtud tööde eest arve nr 2424 summas 35 860,50 krooni. Kohus leidis, et vastavalt kõneeristuste väljavõttele oli hageja töökoja juhtajal auto remondisoleku ajal püsivalt side kostjaga, kellega hageja väitel lepiti kokku varuosade hinnad ja tehtavad tööd. Juhul, kui pooled oleksid kokku leppinud, et kulud kannab hageja, ei oleks selliseid konsultatsioone vaja olnud. Tehtud tööde kohta on koostatud remondileht. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohus järeldusele, et hageja nõue summas 35 860,50 krooni on põhjendatud. Kuna kostja vastuhagis esitatud nõue on tõendamata (suur osa kostja esitatud arvetest on koostatud pärast 22.02.2007, s.o pärast seda, kui sõiduk läbis tehnokontrolli) ja õiguslikult põhjendamata (komisjonilepingust tulenevalt ei saa kostja hagejalt nõuda müüdud eseme parandamist), jättis kohus vastuhagi rahuldamata. Maakohus rahuldas viivise nõude hageja poolt nõutud summas 30 000 krooni. Kostja on arvete maksmisega viivitanud sisuliselt kolm aastat. Seadusejärgne viivis summalt 120 685,50 krooni on 34,99 krooni päevas, seega 1024 päevalt on viivis 35 829,76 krooni. 7
lg 1 mõtte kohaselt peab komisjonär täitma komisjonilepingust tulenevalt kõiki ostja õigusi ja kohustusi asja müüja suhtes, tagamaks enda toimimise komitendi kui käsundiandja parimates huvides. Eelnimetatud säte muudab komisjonäri kui ostja mittetäieliku kohustuse asja üle vaadata ja müüjale puudustest õigeaegselt teatada tema täielikuks kohustuseks komitendi ees, mille täitmist komitent võib nõuda ja mille täitmata jätmise korral on komisjonär komisjonilepingut rikkunud. Kui müüja annab komisjonärile kui ostjale üle puudustega eseme, on komisjonär kohustatud sellest teavitama komitenti (
Oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Apellant leiab, et vastustaja rikkus sõiduki tehnilisi andmeid kontrollimata ja sõidukit ülevaatamata jättes ning apellandile sellest teavitamata jättes
lg-st 1 ning
Vastustaja professionaalse veoautode müüjana pidi avastama Hollandis ülevaatuse käigus sõiduki olulisemad puudused (sh hüdrotõstuki mittetöökorras oleku, sõiduki mootori halva seisundi ja veoauto ning hüdrotõstuki kõrgema vanuse võrreldes internetikuulutuses avaldatuga) ning nendest puudustest informeerima nii apellanti kui ka sõiduki müüjat. Kui apellant oleks saanud õigeaegselt informatsiooni sõiduki tegeliku tehnilise seisundi kohta, oleks apellant loobunud antud tingimustel 8
Nimetatud kahju hüvitamise nõue on nii apellandi poolt hagile esitatud vastuväite (tasaarvestuse) kui ka kohtule esitatud vastuhagi esemeks.
regulatsioon komisjonäri vastutuse osas ei seondu komisjonäri ülevaatamis- ja informeerimiskohustuse rikkumisega, vaid üksnes komisjonäri vastutusega temale üleantud eseme kaotsimineku ja kahjustumise eest, ehk puuduste eest, mis tekivad esemele ajal, mil komisjonilepingu ese on komisjonäri valduses. Eeltoodud säte ei piira komisjonäri vastutust, mis on tekkinud ülevaatamis- ja informeerimiskohustuse rikkumisest. Kohus jättis põhjendamatult analüüsimata ja hindamata vastustaja poolt kohtuistungil omaksvõetud asjaolu, mille kohaselt lepiti apellandiga sõiduki üleandmisel kokku, et apellant viib sõiduki Saaremaale ja kui see ei läbi tehnoülevaatust, maksab vastustaja kõik kulud. Omaksvõtule vastupidiselt on kohus asunud seisukohale, et kulutuste kandmiseks kohustatud isikuks oli apellant. Kohus on seejuures tuginenud üksnes kõneeristuste väljavõttele (apellandi seadusjärgse esindaja ja vastustaja töökoja juhataja O. Õ. vahel), jättes tähelepanuta ja analüüsimata tunnistaja O. Õ. poolt ütlused selle kohta, et ta kooskõlastas telefoni teel tööde mahu, kuid maksumuse osas neil kokkulepet ei olnud. Kohus on jätnud sõiduki remondikulude kandmiseks kohustatud isiku tuvastamisel arvestamata tunnistajate ütlused (eelkõige O. Õ., samuti P. V. ja T. K.). Maakohus on jätnud üldse hindamata apellandi poolt esitatud tõendid sõiduki tegeliku ehitusaasta ning selle tagajärjel apellandile tekitatud kahju suuruse kohta. Apellant ei ole seoses sõiduki kõrgema vanusega võrreldes internetikuulutuses fikseerituga mitte alandanud müügihinda, vaid esitanud vastustajale kahju hüvitamise nõude. Apellant ei nõustunud maakohtu tuvastatuga, mille kohaselt oli apellandil sõiduki vastuvõtmise ajal olemas kogu informatsioon sõiduki tehnilise seisundi kohta ja tal oli võimalik sõiduk 21.12.2006 üle vaadata ja kui sõiduk ei vastanud apellandi ootustele, siis oli apellandil võimalik sõidukist loobuda. Kuna apellant seda ei teinud, siis kohtu arvates oli apellant sellega vastustaja senise tegevuse käsundi täitmisel heaks kiitnud. Kohus on eelnimetatud järelduse tegemisel tuginenud üksnes asjaolule, et apellant vaatas sõiduki Viljandis üle ning tegi proovisõitu. Kohus on jätnud tähelepanuta, et mitmed puudused, nende ulatus ja sellest tingitud remonttööde mahud selgusid alles pärast sõiduki vastuvõtmist. Sõiduki müügileping (mille kuupäevaks on märgitud 20.12.2006) oli allkirjastatud sõiduki esimesel ülevaatusel 07.12.2006, mitte 21.12.2006, kui sõiduk vastu võeti ning mil vastustaja andis apellandile üle sõiduki tehnilise dokumentatsiooni. Asjaolu, et pooled kohtusid üksnes 07.12.2006 ning 21.12.2006, on kinnitanud ka vastustaja. Sõiduki tegeliku vanuse sai apellant teada pärast sõiduki üleandmist sõiduki tehnilise 9
lõikele, seisukohale, et sõiduki vastuvõtmisega kiitis apellant heaks vastustaja käitumise käsundi täitmisel.
reguleerib käsundiandja poolt antavatest juhistest kinnipidamise kohustust ning käsundisaaja vastutusest vabanemist juhiste järgimise kohustuse rikkumisel juhul, kui käsundisaaja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks.
ei reguleeri komisjonilepingus eneses kokkulepitut ega lepingu sisuks olevate tingimuste rikkumise heakskiitmist.
lg 4 ei ole kohaldatav vastustaja vabastamiseks vastutusest, mis tuleneb ostukomisjonilepingu sisusse kuuluva komisjonäril lasuva ostetava eseme ülevaatamiskohustuse ning apellandi selle puudustest informeerimiskohustuse rikkumisest. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata apellandi faktilised väited ja esitatud tõendid tema poolt kantud kulutuste kohta, mis olid vajalikud veoauto viimiseks tehnokontrolli läbimist võimaldavasse seisundisse ja tõendid hüdrotõstuki osas tehnilise kontrolli edukaks läbimiseks vajalike kulutuste kohta. Kuna vastustaja tegi remonttööd enne sõiduki üleandmist apellandile, siis ei olnud sõiduk Eestisse tuues tehnoülevaatuse läbimist võimaldavas seisundis. Olukorras, kus vastustaja veendus ka ise sõiduki seisundis, mis ei võimaldanud tehnoülevaatust läbida, tegi vastustaja sõiduki osas remontööd omal kulul, heastamaks tema poolt toime pandud sõiduki ülevaatamis- ja apellandi informeerimiskohustuse olulisest rikkumisest tekkinud kahju. Vastustaja käitumine hilisemalt apellandile arve nr 2424 summas 35 860,50 krooni edastamisel on selgelt vastuoluline ja vastuolus hea usu põhimõttega (
). Vastustaja ei andnud arvet nr 2424 apellandile üle mitte selle väljastamise kuupäeval 21.12.2006 Viljandis (mil toimus sõiduki üleandmine), vaid ca 1 kuu hiljem (19.01.2007 edastatud kirja teel). Kohus on asunud seisukohale, et puuduvad objektiivsed tõendid, mis kajastaksid sõiduki tehnilist seisundit selle üleandmisel apellandile 21.12.2006. Kohus ei ole selgitanud, miks ta ei arvesta sõiduki seisundi kindlakstegemisel tunnistajate P. V. ja T. K. poolt antud ütlusi. Ebaõige on kohtuotsuses märgitu, mille kohaselt olevat T. K. apellandiga töösuhtes olev isik. Tunnistaja T. K. ütlused on kokkulangevad P. V. ütlustega. Nimetatud kahe tunnistaja ütlused sõidukil paikneva hüdrotõstuki tehnilise seisundi kohta langevad kokku vastustaja taotlusel ülekuulatud vastustaja endise töötaja P. K. ütlustega (nt noole läbipaine, õlileke, elektriprobleem tõstuki juhtimisel). Kohus on jätnud osad tunnistajate ütlused ja dokumentaalsed tõendid sõiduki tehnilise seisundi kohta üldse hindamata ja analüüsimata. Kohus on jätnud analüüsimata J. S. (OÜ Saare Diisel töötaja) ütlused, kes teostas enne tehnoülevaatuse läbimist auto mootori remondi. Ainsaks tõendiks, mis on vastuolus nii J. S., T. K. kui ka P. V. ütlustega, on vastustaja 50% aktsionäri ja nõukogu liikme A. A. ütlused, mis sõiduki ülevaatusel toimunu kirjelduse osas on vastuolus ka vastustaja enda teiste tunnistajate (eelkõige O. Õ.) ütlustega. Eelnimetatud asjaolusid ning A. A. personaalset seotust vastustajaga arvestades, pidi kohus jätma tähelepanuta A. A. poolt antud ütlused. 10
lg 1 järgi kohustub komisjonär komitendi jaoks oma nimel ja komitendi arvel tegema tehingu, eelkõige müüma komitendile kuuluva eseme või ostma komitendile teatud eseme ja komitent kohustub komisjonärile maksma selle eest tasu (komisjonitasu) ja lg 2 järgi kohaldatakse komisjonilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut. Maakohus on õigesti leidnud, et poolte vahel oli komisjonileping. Vaidluse lahendamisel oli oluline tuvastada, millised olid komisjonilepingu tingimused, see tähendab, milles pooled kokku leppisid. Kostja selgitas, et ta soovis hageja vahendusel osta internetilehel www.mobile.de kuulutusel toodud töökorras auto Scania koos 23-tonnise kraanaga EFFER, auto väljalaskeaasta oli 1987 ja kraana väljalaskeaasta 1997 (I kd lk 112). Hageja on hagiavalduses selgitanud, et ta saatis kostjale e-kirjaga kalkulatsiooni (I kd lk 8), mis on kolleegiumi arvates pakkumus lepingu sõlmimiseks, mille kohaselt tuli lisaks auto maksumusele tasuda 17 000 krooni meretranspordi eest, 7 500 krooni sadamasse toimetamise eest Hollandist Belgiasse Antwertpenisse ja 15 000 krooni hageja kuludeks raha ülekandmisele, sadama- ja laotasudele Paldiskis, kindlustusele, äratoomisele Paldiskist (220 km sinna ja 220 km tagasi), registreerimise-eelsele ülevaatusele ja tüübikinnitusele ning registreerimisele ja ülejääk pidi olema hageja tasu. Kostja pidi tasuma ettemaksuna kalkulatsioonis toodud summa, mille kohta on hageja talle 03.11.2006 saatnud arve summas 556 075 krooni. Kostja on 06.11.2006 tasunud hagejale osaliselt, jättes tasumata 84 825 krooni. Hageja on aktsepteerinud osalist tasumist ja asunud kostja poolt antud ülesannet täitma. Seega oli hiljemalt 06.11.2006 poolte vahel komisjonileping 12
Kuna enne registrisse kandmist ei olnud hageja oma komisjonilepingust tulenevaid kohustusi täitnud, siis võis eeldada, et registrisse kandmisele eelnevad vajalikud tööd tuli hagejal teostada enda arvel, kui poolte vahel ei olnud teistsugust kokkulepet. Hageja poolt esitatud remondilehest (I kd lk 7) ei tulene, et töö oleks tehtud kostja arvel. Samuti ei saa seda järeldada kõnede eristuse väljavõttest, kuna sellest ei tulene, millise sisuga olid kõned. Maakohus on küll üle kuulanud tunnistajad, kuid on jätnud nende ütlused hindamata. Kuna maakohus pole tunnistajate ütlusi ja muid kirjalikke dokumente, kaasaarvatud pooltevahelist kirjavahetust, hinnanud, siis asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata kõiki esitatud tõendeid ja tuvastada, milline kokkulepe oli poolte vahel enne auto Eestis registreerimist tehtud tööde tasumise osas. Kolleegium leiab, et ilma pooltevahelise kokkuleppe olemasolu tuvastamiseta ei ole alust hageja nõude 35 860,50 krooni saamiseks rahuldamiseks.
lg 1 sätestab, et kui komisjonär on kohustatud ostma komitendile eseme, peab ta täitma kõik ostja kohustused, muu hulgas kohustuse ese üle vaadata. Seega pidi hageja kostja käsundi täitmiseks toimima parimal viisil, et tagada komitendi huvide kaitse. Ostja kohustused tulenevad võlaõigusseaduse müügilepingut reguleerivatest sätetest.
järgi on ostja kohustatud asja üle vaatama ja § 220 järgi asja lepingutingimustele mittevastavusest teatama.
lg 1 muudab komisjonäri kui ostja mittetäielikud kohustused täielikeks kohustusteks komitendi ees, mille täitmata jätmise korral on komisjonär lepingut rikkunud. Kui müügiese on puudustega, peab komisjonär sellest
Vaidlust ei ole, et hageja majandustegevuseks oli välismaalt autode toomine ja ta on kostjale autot ostes tegutsenud majandustegevuse raames.
lg 1 järgi, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamatult üle vaatama või üle vaadata laskma. Seega oli ka hagejal kohustus asi igal juhul üle vaadata või vaadata lasta. Vaidlust ei ole, et kostjale ostetud veoauto väljalaskeaasta oli 1981 ja samuti oli kraana varasema väljalaskeaastaga. Samuti on kostja väitnud, et hageja oleks pidanud auto tehnilised rikked ülevaatusel avastama. Kolleegium märgib, et väljalaskeaasta erinevus 13
Kuna hageja on jätnud täitmata oma kohustuse asi üle vaadata ja müüjat ning kostjat teavitada, siis on hageja lepingut rikkunud ja kostjal on õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Ebaõige on maakohtu käsitlus, mille kohaselt ei vastuta hageja asja puuduste eest tulenevalt
Eeltoodud sätte kohaselt vastutab komisjonär talle üleantud komisjonieseme kaotsimineku ja kahjustamise eest, välja arvatud, kui kaotsiminek ja kahjustamine ei toimunud tema süül. Käesolevas asjas ei ole vaidlust üleantud komisjonieseme säilimise või kahjustamise üle.
lg-s 1 sätestatud kohustuste täitmata jätmise eest vastutus ei ole samastatav vastutusega komisjonieseme kahjustamise või kaotsimineku eest ja
lg 1 ei piira komisjonäri vastutust
Samuti on ebaõige maakohtu käsitlus, et kostja ei ole õigustatud nõudma kahju hüvitamist hageja poolt
lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumisega seoses, kuna kostja on komisjonieseme vastu võtnud ja täitmise
lg 4 järgi heaks kiitnud.
reguleerib käsundisaaja kohustust pidada kinni käsundiandja juhenditest ning sätestab, et käsundisaaja vabaneb juhiste järgimise kohustuse rikkumisel vastutusest juhul, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. Kolleegiumi arvates ei tähenda kostja poolt auto vastuvõtmine seda, et kostja ei saaks hagejalt nõuda
lg 1 rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist
Käesolevas vaidluses ei ole oluline niivõrd komitendi juhistest kõrvalekaldumine, kui
lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine ja selle tõttu puudustega komisjonieseme ostmine. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostjale tekkis hageja poolt lepingu rikkumisest kahju. Kostja väitis, et talle tekkis kahju sellest, et hageja ostis talle auto koos kraanaga, mis ei olnud töökorras, ja kostja peab tegema kulutusi auto ja kraana parandamiseks. Maakohus on asunud seisukohale, et puuduvad objektiivsed tõendid, mis kajastaksid sõiduki tehnilist seisundit selle üleandmisel apellandile ja apellandil oli üleandmisel sõiduki tehnilise seisundi kohta kogu informatsioon. Kolleegium sellega ei nõustu. Hageja on tõendanud oma väiteid tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega. Kolleegiumi arvates on ebaõige jätta hindamata tunnistajate ütlused ainuüksi selle tõttu, et nad on poole töötajad. Tunnistajat on hoiatatud vastutuse eest valeütluste andmisel ja kohtul ei olnud alust kahtlustada, et tunnistajad annaks valeütlusi. Kolleegium märgib, et tunnistajana on üle kuulatud ka isikud (P. K., T. K., J. S. ja I. M.), kes ei ole pooltega töösuhtes, kuid ka nende ütlusi ei ole maakohus hinnanud. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul, hinnates tunnistajate ütlusi ja esitatud dokumente, tuvastada, kas kostjale üleantud auto ja kraana olid töökorras, kas need vead olid olemas müügilepingu sõlmimisel Hollandis ja kas kostjal oli sõiduki vastuvõtmisel olemas kogu vajalik informatsioon tehnilise seisundi kohta. Juhul, kui kraana ja auto ei olnud töökorras ja vead olid olemas müügilepingu sõlmimisel, tuleb tuvastada kahju suurus ja põhjuslik seos hageja poolt lepingu rikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel. Kolleegium märgib, et kostja on väitnud, et 21.12.2006 leppisid pooled kokku, et kostja võtab puudustega komisjonieseme vastu ja parandab selle vead ise ning hageja hüvitab talle tehtud kulutused. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esitatud tõendite alusel anda hinnang ka sellele kostja väitele ja tuvastada, kas poolte vahel oli selline kokkulepe. 14
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.