← Eesti

3-10-2777/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoobril
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-2777 Haldusasi Kaitseväe Miinilaevade Divisjoni taotlus kontrollida mereväe ajateenija madrus I.K.ile määratud distsiplinaararesti seaduslikkust Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tunnistada seaduslikuks Kaitseväe Miinilaevade Divisjoni ülema
  3. oktoobri
  4. a käskkiri nr P/50 madrus I.K.ile 7 ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramise kohta. Asjaolud ja menetluse käik
  5. Kaitseväe Miinilaevade Divisjoni ülema kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa
  6. oktoobri
  7. a käskkirjaga nr P/50 määrati madrus I.K.ile korduva käsu täitmata jätmise, distsipliinirikkumise ja ebakaitseväelasliku käitumise eest distsiplinaarkaristusena distsiplinaararest 7 (seitse) ööpäeva. Eelviidatud käskkirja kohaselt läks
  8. oktoobril
  9. a staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka relvastusmadrus madrus I.K. koos teiste sama laeva ajateenijatega Mereväebaasi riidelattu varustust välja võtma. Seal tekkis I.K.il tüli riidelao ülema veebel Ingrid Kiviloga ja viimase abi madrus Roman Hvalõnskiga. Tüli käigus kasutas madrus K.F ebatsensuurseid venekeelseid väljendeid ega täitnud veebel Kiviloo käsku riidelaost lahkuda.
  10. oktoobril
  11. a sõi madrus Kiviloo väljaspool Miinilaevade Divisjoni ajateenijatele ette nähtud aega Mereväebaasi sööklas jaoülemate lauas õhtusööki. Kui Mereväebaasi baasikaitsekompanii
  12. lahingrühma rühmaülema abi nooremmaat Allan Kompus I.K.ile sellekohase märkuse tegi ja lauast lahkuda käskis, keeldus madrus K. käsku täitmast. Sellest puhkes sõnavahetus madrus K.i ja selleks ajaks sööklasse jõudnud
  13. lahingrühma jaoülemate vahel. Sõnavahetuse käigus käitus madrus K. väljakutsuvalt ning sõimas ja ähvardas jaoülemaid vene keeles.
  14. oktoobril
  15. a viis madrus K. läbi hommikvõimlemist Miinilaevade Divisjoni ajateenijatele. Mereväe operatiivkorrapidaja abi vanemveebel Siim Peet märkas, et Miinilaevade Divisjoni ajateenijad ei võimle korralikult ja andis neile käsu uuesti jooksma minna. Madrus K. teiste ajateenijatega kaasa ei jooksnud, vaid jätkas venitusharjutustega. Ööl vastu
  16. oktoobrit
  17. a magas madrus K. staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka pardal, ehkki Miinilaevade Divisjoni ajateenijad peavad magama kasarmus ja väljaspool tööaega on neil laevadel viibimine keelatud. Oma tegevusega pani ajateenija madrus I.K. toime distsiplinaarsüüteo kaitseväe distsiplinaarseaduse (KDS) § 8 alusel. I.K. rikkus kaitseväe korralduse seaduse § 29 lg 1, kaitseväeteenistuse seaduse § 601 lg 1, kaitseväe sisemäärustiku p 44, p 46, p 49 ja p
  18. Raskendatavate asjaoludena arvestati lubamatu tegevuse jätkamist hoolimata teiste isikute nõudmisest see lõpetada kaitseväe distsiplinaarseaduse § 51 p 1 alusel ja distsiplinaarsüüteo korduvat toimepanemist kaitseväe distsiplinaarseaduse § 51 p 2 alusel.
  19. oktoobril
  20. a saabus Tallinna Halduskohtule Kaitseväe Miinilaevade Divisjoni taotlus kontrollida madrus I.K.ile määratud 7-ööpäevase distsiplinaararesti seaduslikkust. Kohtu põhjendused
  21. KDS § 55 lõikest 21 tulenevalt kontrollib halduskohus haldustoiminguks loa andmise korras, kas distsiplinaararest on määratud seaduslikult, kontrollides konkreetselt seda, kas kaitseväelase poolt toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud teenistuslik juurdlus; kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Seega on distsiplinaararesti kohtuliku eelkontrolli näol tegemist formaalse kontrolliga, mille raames ei tuvasta halduskohus toime pandud teo tehiolusid, samuti ei anna kohus selle eelkontrolli käigus hinnangut küsimusele, kas distsiplinaararesti määraja on õigesti tuvastanud aresti määramise aluseks olevad distsiplinaarsüüteokoosseisu elemendid. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid. KDS § 55 lõike 21 punkt 1 raames kontrollib kohus seega seda, kas käskkirjas kirjeldatud teo eest on võimalik distsiplinaarkaristust määrata, kontrollimata seda, kas isik, kellele arest määrati, sellise teo ka tegelikult toime pani ning kas tegu on õigesti kvalifitseeritud, samuti ei kontrolli halduskohus loa andmisel seda, kas määratud karistuse rangus on vastavuses toimepandud süüteo raskusega.
  22. Kohus on käesoleval juhul seisukohal, et madrus I.K.ile seitsme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Korduv käsu täitmata jätmine ning distsipliinirikkumine on käsitletavad distsiplinaarsüüteona KDS § 8 lg 1 ja 2 mõistes. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud teenistuslik juurdlus, mida tõendab ka
  23. oktoobri
  24. a teenistusliku juurdluse kokkuvõte. I.K.ile võimaldati menetluse käigus anda omapoolsed seletused, mida tõendavad ka I.K.i seletuskirjad. Distsiplinaarkaristus on määratud KDS § 52 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ja I.K.ile on tehtud teatavaks tema õigused. Kaitseväe Miinilaevade Divisjoni ülem kaptenmajor Johan-Elias Seljamaa oli KDS § 43 punkti 1 alusel pädev madrus I.K.ile seitsme ööpäevase distsiplinaararesti määramiseks. Kaitseministri
  25. detsembri
  26. a määrusega nr 33 kehtestatud „Miinilaevade divisjoni põhimäärusest“ nähtub, et divisjoniülemal on pataljoniülema distsiplinaarvõim. Kristjan Siigur kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.