) § 396 sätestatule on laenusaaja kohustatud laenuandjale laenu tagastama.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.
lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 tulenevalt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevat tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulutusi vältida.
lg 1 p 4 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda lepingu üles. Hageja oli õigustatud lepingut üles ütlema.
lg 2 järgi, kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Hageja teavitas korduvalt kostjat laenusaaja poolt lepingujärgsete kohustuste täitmisega võlgnevusse jäämisest ja tegi ettepaneku võlgnevus tasuda. Kostja võlgnevust ei likvideerinud ning seetõttu oli hageja sunnitud õiguskaitsevahendina lepingu üles ütlema. 24.11.2009 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise teatise, milles andis
Hageja arvates oli tegemist mõistliku tähtajaga laenu kustutamiseks, kuid kostja poolt võlgnevust kustutama ei asutud. Hageja tugineb
lg 1 p 6 ja 113 lg 1 sätestatule ning nõuab rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 tulenevalt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
kohaselt on võlgnik kohustatud vastavalt lepingule tasuma intressi ja
tulenevalt on võlgnik rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kohustatud tasuma viivist kuni kohase täitmiseni. Hageja taotleb hagiavalduses kostjalt võlgnevuse katteks välja mõista kokku summas 152 804.37 krooni, millest tagastamata laenu põhiosa moodustab summas 126 424.19 krooni, intressid summas 26 366.79 krooni ning viivised summas 13.39 krooni. Hagi esitamisel taotleb hageja ka TsMS § 367 tulenevalt täiendavalt arvestatavat viivist alates 15.05.2010 23% aastas kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagiavaldusele on lisatud avalduses märgitud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – laenu- ja käenduslepingu koopia, rahvastikuregistri väljatrükk laenusaaja surma andmetega, laenulepingu nr L0800001657 laenukontol toimunud liikumised, kostjale saadetud teatised võlgnevusest ja lepingu ülesütlemise teade, riigilõivu maksekorraldus, esindaja volikiri. Kohtumenetluse käik:. 24.05.2010 korraldava määrusega võeti hagi Viru Maakohtus menetlusse ning väljastati kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. 07.06.2010 esitatud vastuses hagile teatas kostja, et ei tunnista hagi, kuna nõude esitamisel ei ole arvestatud tema poolt tasutud summat 21 000 krooni novembris 2008. Nimetatud summa tasumisel öeldi talle, et rohkem võlgnevusi ei ole. Samas ei ole tal ka võimalust hageja nõutud summa tasumiseks. Kostja ei välistanud asja lahendamist kompromissi sõlmimisega. 12.08.2010 TsMS § 396 alusel kohtule esitatud kirjalikus selgituses märkis hageja, et kostja poolt novembris 2008 tasutud summa kattis kõik maksegraafiku järgi tasumata olnud laenu- ja intressimaksed, kuid edasisi laenulepingust tulenevaid makseid tasutud ei ole. 07.09.2010 toimunud kohtuistungil palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse, intresside ja viiviste katteks kokku summas 152 804.37 krooni vastavalt hagiavalduses märgitule, loobudes samas TsMS § 367 alusel kuni põhivõla kohase tasumiseni esitatud lisanduvast viiviste arvestamise nõudest. Registrites registreeritud vara laenusaajal puudub. Pärimise kohta andmed puuduvad. Kostja tunnistas käendajana hageja esitatud võlanõuet, seletades samas, et hetkel tal ka kompromissi sõlmimise korras võla tasumiseks vahendid puuduvad. Laenusaaja palus teda hakata käendajaks ja ta nõustus sellega. Milleks laenu võeti ja mille peale laenusumma kulutati, seda ta ei tea. Laenu tagasimakmisel tekkisid laenusaajal raskused ja nii oli enamus laenatud summast surma hetkel veel tasumata. Laenusaaja pärijate kohta ei oska ta midagi öelda. Temaga ei ole laenu tasumise suhtes võimalikest pärijatest keegi ühendust võtnud. 21 000 krooni on ta tasunud, kuid peale seda ei ole ta alates novembrist 2008 rohkem midagi maksnud. Loodab lähemal ajal uuesti tööle saada ja asuda käenduslepinguga võetud kohustust laenu tagastamiseks kokkuleppel laenuandjaga ka hüvitama. Seoses kostja poolt võlgnevuse tunnistamisega, palus hageja määrata kohtuotsusega kindlaks ka menetluskulude rahalise jaotuse ning jätta hageja kulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv) täies ulatuses kostja kanda. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt kohtuistungil vähendatud ulatuses. Kostja on hageja võlanõuet tunnistanud, väites vaid, et tal käeoleval ajal puuduvad vahendid võlgnevuse tasumiseks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohus leiab, et esitatud hagi on hageja poolt õigesti õiguslikult põhjendatud ja neid sätteid on hagiavalduses ka kirjeldatud.
lg 1 ja § 82 lg 1 tulenevalt peab kohustused täitma vastavalt seadusele või lepingule ja kindlaks määratud tähtpäeval
lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
lg 1 ja 145 lg 1 tulenevalt vastutab käendaja laenusaaja kohustuste täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutab ta põhivõlgnikuga võlausaldaja ees solidaarselt.
lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuste eest täies ulatuses.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine Kostja ei ole käendajana oma kohustusi võlausaldaja ees täitnud, mistõttu
lg 1 p 4 kohaselt võis võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise korral öelda talle lepingu üles.
lg 1 ja 2 sätestatud aluseid laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta on hageja poolt järgitud.
lg 1 sätestatud alustel võib võlausaldaja võlgnikult kohustuse rikkumise puhul nõuda nii kohustuse täitmist kui ka viivist. Kostja tegevusetus võlgnevuse tähtaegseks likvideerimiseks on otseselt vastuolus seaduse ja lepinguga. TsMS § 367 alusel esitatud lisanduvast viivise nõudest on hageja kohtuistungil loobunud. Eeltoodust ning kostja õigeksvõtust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt märgitud asjaoludel ja kohtuistungil täpsustatud nõudes, so. kokku summas 152 804.37 krooni, millest tagastamata laenu põhiosa moodustab 126 424.19 krooni, intressid 26 366.79 krooni ning viivised - 13.39 krooni. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus leiab, et hageja poolt asjas tegelikult kantud menetluskulud kuuluvad õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega täielikult kostjalt väljamõistmisele. Hagiavaldusele on lisatud maksekorraldus nr.527899, 13.05.2010 hageja poolt hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vastavalt Riigilõivuseaduses sätestatule summas 15 000 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 173; 440; 444 lg 1, 630 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 30.oktoobril 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.