← Eesti

2-10-6785/12

Obsah (6)§ 67§ 77§ 68§ 71§ 78§ 5

2-10-6785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-6785 Otsuse kuupäev Jõhvi, 27. september 2010.a kl.16.30 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi CKE Inkasso OÜ hagi

) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

§ 67

lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

§ 67lg 2 kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. 4

(6)2-10-6785 26. TsMS § 230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS § 231 lg 1). Pooled ei ole tõendamiskoormises teisiti kokku leppinud.

§ 77

lg 1 ja VÕS § 11 lg 1 tulenevalt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kuna kostja vaidleb hagile vastu, siis käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis hagejal. Hagi rahuldamiseks peab hageja TsMS-iga lubatud tõenditega tõendama kostjal lepinguliste kohustuste tekkimise ning kohustuste sissenõutavaks muutumise fakti. 27. Tehingus on oluline poolte tahteavaldus, so õiguslike tagajärgede tekkimisele suunatud avaldus..

§ 68

lg 4 tulenevalt vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

§ 71

kohaselt kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. Kui tahteavalduse sisu muutus asjaolude tõttu, mille esinemise riisikot kannab tahteavalduse saaja, loetakse tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see väljendati. Kuna kostja pöördus AS-i Vaggen poole hinnapakkumise saamiseks kirjalikult, siis AS Vaggen oleks pidanud esitama vastuse (pakkumise) kirjalikult. Hageja ei ole tõendanud AS-i Vaggen poolt kostjale hinnapakkumuse tegemist ja kostja nõustumist pakkumisega.

  1. 31.08.2009.a arve nr 245 kohaselt esitati arve kostjale kui põlevkivi õlijäätmete ja naftajäätmete ostjale (t. lk. 7). Arvest tulenevalt oli AS Vaggen müüja, kuigi hagiavaldusest tulenevalt osutas ta kostjale muu teenust. Arve kohaselt oli arve aluseks 26.08.2009.a saatekirjad OJS-222422, OJS 222736, OJS 222739 - OJS
  2. Hageja, kostja vastuväidetele vaatamata, ei ole saatelehte kohtule esitanud. Nende esitamisel oleks võimalik kohtul kasvõi kaudselt tuvastada kostja poolt lepingu täitmisele asumist, so AS-ile Vaggen kütusesegu tarnimist. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et isegi kui arve oleks esitatud ja see oleks kostja raamatupidamisarvestuses kajastatud, ei kinnitaks arve kostjal kohustuse tekkimist. Ka Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 31.10.2007.a otsuses 3-2-1-98-07 leidnud, et kohustis ei teki tehingu dokumenteerimisest raamatupidamisregistrites.
  3. VÕS § 30 sätestab võlatunnistuse mõistet, mille
  4. lõike kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vastuseks AS-i Vaggen 28.08.2009.a kirjale, samal päeval kinnitas kostja juhatuse liige R. R., et kostja on teadlik võlgnevusest ja saab hakata arvet tasuma peale
  5. oktoobri, kui kostjale hakkavad laekuma soojusenergia eest raha (t. lk 7). VÕS § 30 lg 2 alusel kohustatud isiku poolt antud võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 78

lg 1 järgi, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud. Seega väidetava kostja juhatuse liikme poolt koostatud elektrooniline vastus

§ 5

(6)2-10-6785 78 lg 1 ja lg 3 sätestatud tingimustele mittevastavuse tõttu ei ole võlatunnistus VÕS § 30 lg 1 ja lg 2 mõistes.
  1. Kas ja millistel VÕS sätestatud õiguslikel alustel ja millist lepingu AS Vaggen kostjaga sõlmis, ei ole teada. Hageja ei ole tõendanud kostja ja AS-i Vaggen vahel lepingu sõlmimist, ja täitja poolt lepingu täitmist. Sellepärast ei ole võimalik ka tuvastada kostjal AS-i Vaggen ees kohustuste tekkimist, selle hagejale loovutamisest rääkimata. Tõendamatuse tõttu jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
  2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
  3. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, §632 lg 1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.