lg 1 ja 3 ning lepingus sätestatud intressimäärast 26,44% lähtudes, kokku summas 419.66 krooni. Hagi esitamise seisuga 16.08.2010 2 moodustab tasumata krediidisummalt arvestatud viivis summas 20 133.78 krooni. Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (
) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi esitamisel taotleb hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist kokku summas 123 019.36 krooni, millest 75 597.32 krooni on tagastamata krediidisumma, 25 068.26 krooni – sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2 220 krooni - võla sissenõudmisega seotud kulud ja 20 133.78 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Peale selle palub hageja TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista alates 16.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivise 26,44% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 30.10.2007 sõlmitud tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga, lepingu sõlmimise ajal ja alates 06.04.2009 kehtivate üldtingimustega, koopiad poolte vahel sõlmitud kokkuleppest, võla sissenõudmisega seotud kirjadest lepingu ülesütlemishoiatusest ja ülesütlemisavaldusest; viivise arvestus, koopia hageja hinnakirjast, inkassoarve nr 25209, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arvest, koopia Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse esitatud arve tasumist tõendavast maksekorraldusest, hagi esitamisel tasutud riigilõivu tasumise maksekorraldus ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid – volikiri ja haridust tõendav dokument. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Hagimaterjalide väljastamisel kohustas kohus kostjat esitama hagile kirjalikku vastust hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid on kostjale tema elukohas allkirja vastu kätte antud 19.08.2010. Kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks oli kostjal seega 02.08.2010. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on seda tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse kostja poolt kohtu määratud tähtajaks vastuse mitteesitamise korral TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. 3 Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud
§-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale vastavalt lepingule võimaldanud krediiti summas 78 186.39 krooni. Poolte vahel on lepitud kokku tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Hagiavalduse asjaolude kohaselt ei ole kostja täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse, mille suuruseks hagi esitamisel oli veel koos kõrvalnõuetega kokku summas 123 019.36 krooni.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja
ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel järginud.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (
Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku summas 123 019.36 krooni, sellest tagastamata krediidisumma 75 597.32 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress – 25 068.26 krooni, 2 220 krooni on võla sissenõudmise kulu ja 20 133.78 krooni - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 4 Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 16.08.2010 määras 26,44% tagastamata krediidisummast aastas kuni krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on menetluskuludeks märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 10 150 krooni (maksekorraldus nr 92803150, 16.08.2010), sellest hagihinnale vastavalt on tasutud riigilõivu summas 10 000 krooni; summas 150 krooni on tasutud riigilõivu kohtumenetluses elektrooniliselt edastatud dokumentide väljatrüki eest. Samuti on hageja märkinud õigusabikuluks 1500 krooni, milline summa on tasutud vastavalt esitatud arvele võlgnevuse sissenõudmisel kasutatud Balti Võlgade Sissenõudmise Keskuse OÜ õigusabiteenuse eest. Kokku tuleb tagaseljaotsusega kostjalt menetluskulud välja mõista summas 11 650 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Irma Külavee /allkirjastatud digitaalselt/ Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 05. oktoobril 2010. a. Nooremreferent Merle Kaegas Tulenevalt TsMS §§-is 447 lg 2 Viru Maakohtu kohtunik Irma Külavee 11.oktoobril 11.oktoobril 2010.a. määras: Parandada ts.asjas nr.2-10-39528 tehtud tagaseljaotsuses 03.09.2010 esimesel leheküljel resolutiivosa tekstis esinevad trükivead kostja A T`i nimes ning lugeda õigeks resolutsiooni 3. lõigus, mis algab viivise väljamõistmise osas sõnadega „Välja mõista ….” ja lõpeb otsusele edasikaebe korra selgitamisega tervikuna järgmine tekst: ”Välja mõista A T `ilt alates 16.08.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,44% tagastamata krediidisummalt aastas BIGBANK AS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Välja mõista A T`ilt BIGBANK AS-i (reg.-kood 10183757) kasuks hageja kantud menetluskulude katteks kokku 11 650 /üksteist tuhat kuussada viiskümmend/ krooni.” 5 Kohtunik /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 30.oktoobril 2010.a. Nooremreferent Irma Külavee Merle Kaegas 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.