Tsiviilasi nr 2-10-23499 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2010. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-23499 Tsiviilasi Kxxxxx Txxxxx hagi JxxxxxTxxxxxxvastu makstava elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Kxxxxx Txxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Jxxxx Txxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxst: xxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi aeg 06.09.2010. a lastele RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Suurendada Rapla Maakohtu 27.05.2002. a otsusega tsiviilasjas nr 2-130/02 kinnitatud kompromissi alusel Jxxxx Txxxxx poolt laste Txxxxx Txxxxx ja Kxxxxxxx Txxxxx ülalpidamiseks makstavat elatist. 3. Välja mõista Jxxxx Txxxxxxx Kxxxxx Txxxxx kasuks tütar Txxxxx Txxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 18.05.2010. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 4. Välja mõista Jxxxx Txxxxxxx Kxxxxx Txxxxx kasuks poeg Kxxxxxxx Txxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 18.05.2010. a kuni lapse täisealiseks saamiseni. 5. Jxxxx Txxxx kohustub tasuma laste ülalpidamiseks elatist iga kuu eest ette hiljemalt 15. kuupäevaks. 6. Jätta rahuldamata KxxxxxxTxxxxx elatisenõue Jxxxx Txxxxx vastu osas, mis ületab 2175 krooni ühe lapse kohta kuus. Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 Hageja nõue ja põhjendused Kxxxxx Txxxx esitas 18.05.2010. a kohtule hagiavalduse Jxxxx txxxxx vastu lastele makstava elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühised lapsed Txxxxx Txxxx ja Kxxxxxxx Txxxx. Rapla Maakohus tegi 27.05.2002. a tsiviilasjas nr 2-130/02 otsuse, millega lahutati hageja ja kostja abielu. Sama kohtuotsusega kinnitas kohus poolte kokkuleppe, mille järgi kohustus Jxxxx Txxxx maksma alates 2002. a juunikuust iga kuu 15. kuupäevaks Kxxxxx Txxxxx arveldusarvele 1500 krooni laste Txxxxx Txxxxx ja Kxxxxxxxxtxxxxx ülalpidamiseks. Lapsed elavad pärast poolte abielu lahutamist hageja juures. Mõlemad lapsed on kooliõpilased ning õpivad xxxxxxxxx Gümnaasiumis. Tütar Txxxxx on 11-aastane ja õpib 4-ndas klassis ja poeg Kxxxxxxx on 9-aastane ja õpib 2. klassis. Kostja ei ole täitnud elatise maksmise kohustust nõuetekohaselt. Ta ei ole elatist maksnud või on teinud seda ebaregulaarselt. Alates käesoleva aasta jaanuarikuust on kostja teadmata põhjusel keeldunud mistahes elatise maksmisest. Hageja teab, et kostjal on olemas majanduslikud võimalused oma lapsi materiaalselt toetada. Kostja algatusel jagasid pooled käesoleva aasta alguses ühisvara, kusjuures kostja just sellest hetkest keelduski elatise maksmisest. Ometi sai kostja ühisvara müügist märkimisväärse suure summa. Kostja on noor, terve ja töövõimeline mees ning puuduvad põhjused elatise mittemaksmiseks. Hageja leidis, et 27.05.2002. a kohtuotsusega kostjalt väljamõistetud elatusraha lastele on üleliia väike ning sellest ei jätku laste ülalpidamiseks. Hageja töötab AS-is Olerex ning tema 6 kuu keskmine töötasu on järgmine:
- a)brutotasu 49 355 krooni ja
- b)netotasu 37 439 krooni. Nimetatud kohtuotsuse järgi tuli kostjal maksta laste ülalpidamiseks igakuuliselt ühe lapse jaoks 750 krooni. Käesoleval ajal ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so 2175 krooni. Lapsed kasvavad ning neile tehtavad kulutused järjest suurenevad. Hageja arvates peab elatisesumma olema selline, et oleks välistatud iga-aastane kohtusse pöördumine elatise suurendamiseks. Hagiavalduses nimetas hageja üksikasjalikult lastele tehtavad hädatarvilikud igakuulised kulutused, mis kummagi lapse kohta olid vähemalt 6100 krooni kuus ja 73 200 krooni aastas. Hageja on seisukohal, et kostjal tuleks kanda 1/ 2 laste kulutustest pool. Hageja taotles kohtult kostjalt välja mõista laste ülalpidamiseks elatis 2900 krooni ühe lapse kohta kuus alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni- seega soovis suurendada elatise summat kummagi lapse kohta 2150 krooni võrra. Hagejal märkis, et tal tuleb saadavalt elatiselt maksta ka tulumaksu, seetõttu jääb hagejale reaalselt kahe lapse kasvatamiseks üksnes 4819 krooni, s.o ühele lapsele 2409 krooni. Hageja esitas tõendid 2010.a tehtud kulutuste kohta. Kohtuistungil hageja vähendas oma nõuet ja palus kohtul kostjalt laste ülalpidamiseks välja mõista elatis 2500 krooni ühe lapse kohta kuus. Hageja seletas, et kulusid on võimalik vähendada 5000 kroonini ühe lapse kohta kuus, eelkõige riiete arval. Hageja arvates tuleb kanda laste ülalpidamiskuludest pool kostjal Kostja vastuväited Kostja Jxxxx Txxxx teatas 18.06.2010. a kirjalikus vastuses, et tunnistab hagi osaliselt. Kostja tunnistas, et ta ei ole tõesti maksnud lastele elatist 2010. a jaanuarist, kuna tal pole töötasu sissetuleku näol. Kostja tööleping OÜ-ga Pxxx Sxxxxxxx lõpetati ning sellest ajast on kostja aktiivselt tööd otsinud, ent hetkel on endiselt töötu. Tööleping lõpetati omal soovil kuna töötasu oli väiksem kui töölkäimise kulud, makstav elatis ja eluaseme renoveerimiseks võetud laenu tagasimaksed kokku. Igapäevaste elamiskulude katmiseks tuli ka ühisvarasse kuuluv elumaja müüa. Hageja poolt mainitud maja müügist saadud „ nimetamisväärne summa“ kulus eelneva perioodi kohustuste täitmiseks võetud laenude tagastamisele. Ka hageja sai ühisvara müügist märkimisväärse summa ja hageja saadu oli 10 000 krooni suurem summa kui kostjal. Kostja arvates on hageja nõue ühe lapse kohta 2900 krooni elatise saamiseks ülepaisutatud ja väidetavad kulud tõestamata. Kostja pidas hageja poolt väljatoodud kulusid ebamajanduslikeks. Näiteks oli kostja veendunud, et hageja poolt märgitud riideid on võimalik osta ka kordades odavamate hindadega, samuti on mõningate nimetatud rõivaste arv 2 ebamõistlikult suur. Seni on ka kostja ostnud lastele riideid ja koolitarbeid. Ka muud kulud olid kostja arvates liiga sured ja ebamõistlikud. Kostja leidis, et laste prilliraame ei ole vaja vahetada igal aastal. Kostja märkis, et hageja väidetavad kulud on tõendamata. Kui temal laste kasvatamise kulud on väidetavalt üle 12 000 krooni kuus, siis tema sissetulekuid arvestades näib kulude hulk ebavõimalik ning sageli tehtavad liiga suured kulutused riietele-mööblile ebamajanduslikud. Kostja omab vaid 1989. aastal valmistatud autot Volkswagen Passat, väärtusega 6000 krooni ning tema eluaseme ja toidukulusid aitab kanda elukaaslane. Nende kulude katmiseks on kostja võtnud laenu sugulastelt ja müünud hagejaga ühisvaras olnud elumaja juurest küttepuid. Samuti on hulk maja müügist saadud raha kulunud transpordile töövestlustel käimisel. Uue töökoha leidmine on raskendatud, kuna kostja erialale ja oskustele vastavat tööd on elukohast mõistlikus kauguses väga raske leida. Töökoha leidmisel on olnud takistuseks on ka kostja tervis. Kohtuistungil vaidles kostja nõudele jätkuvalt vastu. Ta kinnitas, et oleks nõus tasuma lastele elatist, kuid kuna on töötu ei ole tal võimalik seda teha. Suuremas summas kui 750 krooni ühe lapse kohta kuus. Kostja seletas, et ta sai alates 05. augustist 2010. a tööle. Tööleping on tähtajaline ja kestab septembri lõpuni. Kostja töötasuks on 35 krooni tunnis. Arveldusarvel kajastuvad sissetulvad summad on enamasti võetud laenud sugulastelt või on need oma vara (nt küttepuud) müügist saadud summad. Kostja jäi varem esitatud seisukoha juurde, et hageja poolt toodud kulud lastele on ebamõistlikult suured ja ülepaisutatud. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 06. septembril 2010. a. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida elatise maksmiseks kompromiss. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kostja esitas pärast kohtuistungit 13.09.2010.a kohtule veel täiendava kirjaliku seisukoha, milles ta juba kordas varem avaldatut oma majandusliku seisu kohta ja esitas vastuväiteid kulude riietele ja transpordile. Kohtub seisukoht Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on alaealised lapsed Txxxxx Txxxx, sündinud xxxxxxxxxx. a, ja Kxxxxxxx Txxxx, sündinud xxxxxxxxx. a (sünnitunnistused tl 17). Poolte abielu on lahutatud ja lapsed elavad hageja juures. Rapla Maakohtu 27.05.2002. a otsusega on kinnitatud poolte kompromiss, mille kohaselt kohustus kostja maksma alates 2002. a juunikuust iga kuu 15. kuupäevaks Kxxxxx Txxxxx arveldusarvele 1500 krooni laste ülalpidamiseks. Kostja ei ole elatise maksmise kohustustust täitnud nõuetekohaselt ja ostja tunnistas, et pole maksnud lastele elatist alates 2010. aasta algusest. Kuni 01.07.2010.a kehtinud Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt oli vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama põhimõte kehtib ka uue PkS kärgi: Vastavalt PkS § 97 p 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PkS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Puudub vaidlus, et kostja ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust alates 201.a jaanuarist. Kohus märgib, et töötus ei vabasta isikut oma laste ülalpidamise kohustusest ja kostjal oli kohustus tasuda kokku lepitud elatist ka 2010.a jaanuarist. Pooled vaidlevad selle ka üle, kas nende ühiste laste ülalpidamiseks kompromissiga kokkulepitud elatis 750 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks on piisav laste ülalpidamiskulude katmiseks või tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista varasemast suurem elatis. Kohus leiab, et hageja ja kostja poolt kompromissiga, mille kohus on kinnitanud, kokkulepitud elatis summas 750 krooni ühe lapse kohta kuus, mida kostja on kohustatud 3 maksma, on ilmselgelt ebapiisav ning põhjendatud on hageja nõue elatise suurendamiseks ja kostjalt suurema elatise väljamõistmiseks. Nn. vana PkS § 61 lg 2 kohaselt tuli elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Alates 01.07.2010.a kehtiva PkS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Alates 01.07.2010.a kehtiva PkS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama säte sisaldus vana PkS § 61 lõikes 4. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määrusega nr 90 on alates 01.07.2009. a ühe kuu töötasu alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega peab lapsele makstav elatis olema vähemalt 2175 krooni kuus. Eeltoodust tulenevalt hindab kohus vanemate majanduslikku seisu ja laste vajadusi. Hageja töötab AS-is Oxxxxx ja tema kuue kuu keskmine töötasu (neto) on 6240 krooni (tl 18). Kostja töötas OÜ-s Pxxx Sxxxxxxx, tööleping lõppes 08.02.1010. a (tl 29). 06.09.2010. a kohtuistungil seletas kostja, et on saanud tööd, leping kehtib 2010. a septembri lõpuni (tl 70). Kostja väitel on tema töötasu 35 krooni tunnis. Arvestades, et päevas on keskmiselt 8 töötundi ja ühes kuus umbes 20 tööpäeva, on kostja sissetulekuks käesoleval hetkel ligikaudu 5600 krooni kuus. Kostja on märkinud, et temale kuulub 1989. aastal valmistatud auto Volkswagen Passat, väärtusega 6000 krooni. Muud registreeritavat vara kostjal ja ka hagejal ei ole teada. Poolte seletuste kohaselt võõrandas kostja 2010. a jaanuaris poolte ühisvara hulka kuulunud kinnistu hinnaga 360 000 krooni. Hageja väitel sai tema müügihinnast 107 727,50 krooni. Kostja väitel sai hageja raha temast rohkem. Kostja selgitas, et ta on kulutanud kinnistu müügist saadud raha erinevate kohustuste täitmiseks, kuna kostjal polnud aasta algusest kuni septembrini tööd, siis võttis ta elamiseks laenu, mida tuli tagasi maksta. Nii kostjal kui hagejal on uus elukaaslane. Hageja sõnul on tema elukaaslane aidanud rahaliselt laste kulusid katte. Kostja avaldas, et tema elukaaslane on teda rahaliselt toetanud ajal, kui tal ei olnud tööd. Kohus ei arvesta kostja väidet, et maja müüdist saadud rahagi pidigi hageja lapsi ülal pidama. Maja kuulus ühisvarasse, mille jagamisel said pooled vara võrdselt- seega pidid nad saadud raha panustama võrdselt laste ülalpidamisse. Kostja väite kohaselt pidi hageja ühisvara arvel lapsi ülal pidama, kuid kostja ise võis selle rahaga katta oma kulutusi, mitte ülal pidama oma lapsi. Selline seisukoht ei ole koskõlas vanemata võrdsete kohustute kandmise põhimõttega. Liiati sisaldas nn vana PkS sätet, mis keelas elatise tasaarvestamise teiste nõuetega. Niinimetatud uues PkS-s sisaldub säte (§ 109), mille kohaselt on tühine kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult. Seega ei saanud kostja tasaarvestada laste ülapidamise kohustust ühisvara arvel saaduga. Eeltoodu põhjal hindab kohus, et poolte varaline seisund on ligikaudu sarnane, nende majanduslikes võimalustes ei esine olulisi erinevusi. Seega hindab kohus, et pooltel tuleks kanda laste ülalpidamiskulud võrdsetes osades. Kohus hindab lastele tehtavaid kulutusi ebamõistlikeks. Hagiavalduses on hageja esitanud põhjaliku loendi, kuid tõendid esitanud vaid osaliselt. Kohus leiab, et põhjendatud ja laste vanust ning vajadusi arvestades on asjakohased märgitud kulud toidule 1500 krooni, koolitarvetele 200 krooni, transpordile 100 krooni, eluasemele 750 krooni. Kohus leiab, et kulutused riietel ja jalanõudele on ülemäära suured eriti olukorras, kus hagejal ilmselgelt puuduvad vahendid selliste kulutuste tegemiseks. Vajalikuks loeb kohus kulusid riietele ja jalanõudele kokku 1000 krooni. Hagis esitatud riidesemete kogused ja nende hinnad on kohtu hinnangul üle paisutatud. Samal seisukohal on kohus mööblile (s.h voodipesule) tehtavate kulutuste osas- näiteks on arusaamatu, mis põhjusel on vajalik vahetada kord aastas tekki ja patja ning arvestades voodipesukomplektide arvau, ei kulu need nii ruttu, et vajaks iga aasta tagant vahetamist. Ka kulud hügieenile ja ravimitele on veidi üle paisutatud- lapsed ei ole 4 allergilised ning ei vaja pidevalt mingeid eriravimeid või hügieenivahendeid. Hügieenile märgitud kulude osas ei andnud ka arvutuskäik soovitud summat 300 krooni välja( kokku ca 170 krooni kuus). Optimaalsed kulud oleks 200 krooni. Kohus leiab, et ka kulud kultuuriüritustele ja arendavatele mängiasjadele/raamatutele on kokku ülemäärased-400 krooni kuus. Raamatuid on võimalik laenutada raamatukogust, arendavat tegevust saab leida ka internetist või meisterdada ise. Milliseid 200 krooni maksvaid kultuurisündmusi lapsed igakuiselt külastavad, hagist ja tõenditest ei selgu. Kokku võiksid mõlemad nimetatud kulud olla kuus 200 krooni. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et perekonna koduloomade kulusid saaks lugeda lastele möödapääsmatul vajalikeks kuludeks, mida ei saa katta muude laste hobidega seotud kulude arvel. Kohtu hinnangul on kulud sideteenustel liiga suured: internetti ja lauatelefoni kasutavad ka teised pereliikmed ja lapsel mobiiltelefoni kasutamist tuleks rahaliste vahendite nappuse korral piirata. Mõislikud kulud oleks 100 krooni. Kohus arvestab, et lapsed kannavad prille ja kord aastas võib olla vajalik klaaside (mitte raamide) vahetus. Arvestades tõenditest nähtuvat klaaside hindu vahemikus 300-400 krooni ja asjaolu, et raamid vajaksid vahetust 3-4 aasta tagant (hinnaklass 600-1000 krooni), oleks kulud prillidele kuus 50 krooni. Kohus leiab, et ka taskuraha andmine on laste vanust arvestades vajalik ja selle suurus sõltub perekonna võimalustest. Hagis märgitud summa tundub kohtule adekvaatne. Kohtu hinnangul oleks kummagi lapse vajalikud kulud kokku umbes 4500 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb laste ülalpidamiseks elatis välja mõista vähemalt ettenähtud alammäära ulatuses s.o 2175 krooni. Kohus peab elatise suuruse määramisel lähtuma PkS § 102 sätestatut: lõike 1 alusel tuleb arvestada, et teisel isikule ülalpidamise andmine ei kahjustaks tema enda tavalist ülalpidamist, kuid lõike 2 kohaselt ei pea seda nõuet arvestama, kui tegemist on vanema kohustusega alaealise lapse suhtes. Kostjal sissetulek puudub ja ta enda sõnul peavad teda ülal sugulased- seega § 102 lg 1 kohaselt ei saaks temalt ülalpidamist nõuda, kuid kuna elatist tuleb tasud alaste ülalpidamiseks, ei saa kostjat elatise maksmisest vabastada. Kohus märgib veelkord, et töötus ei vabasta laste ülalpidamise kohustusest ja kostjal on kohustus püüda leida töökoht (kasvõi mitteerialane), et tagada laste ülalpidamine. Kohus arvestab kostja töötusega vaid niivõrd, et ei mõista elatist välja täpselt pooles ulatuses lastele vajalikest kuludest s.o summas 2250 krooni lapse kohta vaid seaduses sätestatud minimaalmääras. Kohus ei saa elatist välja mõista minimaalmäärast väiksemas sumas, kuna antud juhul ei ole teada kostjal selliseid asjaolusid, mis selle võimaluse annaks: tal ei ole teisi lapsi, kes võiks seejuures jääda halvemasse seisu kui hageja juures elavad lapsed ja tal ei ole tuvastatud töövõimetust. Kohus leiab, et elatise alammäära ületavas osas ei ole hageja nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 18.05.2010. a kuni laste täisealiseks saamiseni. Vastavalt PkS § 100 lg-le 4 tuleb elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt hageja taotlusele määrab kohus, et elatis tuleb maksta 15. kuupäevaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus rahuldas hagi osaliselt, seega jätab kohus poolte menetluskulud 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Maimu Laumets Kohtunik 5