kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu punktide 5 ja 6 kohaselt kohustus üürnik, s.t. kostja, tasuma üüri 4 686 krooni kuus igakuiselt jooksva kalendrikuu 15. kuupäevaks.
lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Üürilepingu punkti 7 järgi kohustus kostja kandma korteri kasutamisega seotud kõrvalkulud: küte, vesi ja kanalisatsioon, gaas, elekter, prügivedu, side, kaabeltelevisioon igakuiselt järgmise kalendrikuu 15. kuupäevaks tulenevalt punktist 9.
15.
lg 1 sätestatu kohaselt üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid ajavahemiku eest, mil üürnik ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse.
kohaselt kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik: 1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule; 2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule; 5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule. Kostja vastuväitel kasutas ta eluruumi perioodil 15.11.2007-31.01.2008 ning edaspidi ei olnud tal võimalik eluruumi kasutada, kuna selles oli +5 kraadi sooja. Kostja teavitas suuliselt hagejat tekkinud probleemist, aga hageja ei taganud eluruumi normaalset temperatuuri, mistõttu kostjal ei olnud alates 01.02.2008 enam võimalik üüritud eluruumi lepingujärgselt kasutada. Kostja vaidleb vastu ka eluruumi kõrvalkuludele, kuna alates 01.02.2008 reaalselt üüritud eluruumis keegi ei elanud, seega ei saanud ka kõrvalkulusid tekkida. 16.
lg 1 p 1 peab üürnik üürileandjale viivitamata teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest, kui üürnik ise ei pea seda kõrvaldama. Ka üürilepingu punkti 13 kohaselt võis kostja korteri kasutamisega seotud küsimuste tekkimisel pöörduda kinnisvarahooldusteenust osutava OÜ Hansahooldus poole. Kohtule pole esitatud ühtki tõendit, millest nähtuks, et kostja on märgitud puudustest hagejat või haldajat üürilepingu kehtivuse ajal teavitanud. Hageja esindaja ei kinnita kostjalt suulise teabe saamist üüritud eluruumi kasutuskõlbmatuse kohta.
lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, 3 mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 12 alusel üürniku poolt üürilepingu järgsete maksete tasumisega viivitamise korral on üürileandjal õigus nõuda üürnikult viivist seaduses sätestatud maksimumsuuruses. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise üüri ja kõrvalkulude võlgnevuselt perioodi 14.06.2008-12.11.2008 eest summas 1 136,87 krooni ja edaspidi viivise 11% aastas üüri ka kõrvalkulude võlgnevuselt kuni tasumiseni. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.