. § 31 lg.4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes
. §-dest 23 lg.1ja 2, 31 lg.1,2,3, 4 ja 5 ; 85 ja 86 2 haldur taotleb:välja kuulutada OÜ Absint, registrikood xxx pankrot. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 16 800.- krooni Kalev M kasuks ja tehtud kulutused summas 1238,68 krooni OÜ Pankrotihalduribüroo M & Partnerid kasuks . Võlgnikult vande andmise korral võtta võlgniku vanne juhatuse liikmelt LN`elt ning kohustada juhatuse liiget esitama täpsustatud varade ja võlgade nimekiri ning kassadokumendid ja raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga. Kohtuistung 10.08.2010 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus, et on põhjendatud pankroti väljakuulutamine. Esindajal puuduvad ka vastuväited ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlusele. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi
) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: 1) aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; 2) aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 lg
Kuna võlgnikul on vara 3 pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Aruandes ajutine pankrotihaldur on märkinud, et käesoleva aruande koostamise ajaks kogutud teabe põhjal ajutine haldur olulisi juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ei tuvastanud, samas ei ole võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal neid välistada. Ajutise pankrotihalduri aruande koostamise hetke seisuga ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril saada täpset ülevaadet vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimaluste kohta. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused ja esitama vastavad nõuded.
viimase lause kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.
lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.
lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused, s.h asjaolu, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga või kuriteo tunnistega tegu. Kohus kohustab vastavalt halduri esitatud taotlusele võlgniku juhatuse liiget LNt esitama täpsustatud varade ja võlgade nimekiri ning kassadokumendid ja raamatupidamisbilanss pankroti väljakuulutamise päeva seisuga.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel on ajutine pankrotihaldur esitanud taotluse, mille kohaselt ajutise halduri tasu suuruseks on tasu 16 800 (14 tundi* tariif 1200 krooni) krooni. Tasu suuruse määramisel on aluseks täitmisele kuluv aeg PankS § 23 lg 2. Ajutine pankrotihaldur palus määrata ajutise halduri tasuks 16 800 krooni, ja kulutuste hüvitamiseks 1238.68 krooni. Võlgnik ei vaielnud sellele vastu. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ning ajutise halduri tasuks tuleb määrata 16 800 krooni ja kulutuste katteks 1238 krooni pankrotivara arvelt.
lg 3 kohaselt haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Ajutine pankrotihaldur Kalev M on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ A pankrotihalduriks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et pankrotihalduriks saab määrata ajutise pankrotihalduri Kalev M. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.