← Eesti

3-07-2343/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a Tallinnas Haldusasja number 3-07-2343 Haldusasi OÜ Gonos kaebus Rae Vallavolikogu
  3. oktoobri
  4. a otsuse nr 322 „Reku kinnistu detailplaneeringu mittekehtestamine“ tühistamise nõudes ja Rae Vallavolikogule ettekirjutuse tegemise nõudes Kadaka külas asuva Reku kinnistu (registriosa nr 10778702) jagamiseks koostatud detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Gonos, kaebuse esitaja seaduslik esindaja Marju Lutt, kaebuse esitaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut; Vastustaja Rae Vallavolikogu, vastustaja lepinguline esindaja Viktor Särgava Asja läbivaatamise aeg
  5. jaanuar
  6. a Resolutsioon
  7. Tühistada Rae Vallavolikogu
  8. oktoobri
  9. a otsus nr. 322 „Reku kinnistu detailplaneeringu mittekehtestamine“ ning teha Rae Vallavolikogule ettekirjutus Kadaka külas asuva Reku kinnistu (registriosa nr. 10778702) jagamiseks koostatud detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks.
  10. Mõista Rae Vallavolikogult OÜ Gonos (reg. nr. 11092867) kasuks välja menetluskulud, summas 26 984 (kakskümmend kuus tuhat üheksasada kaheksakümmend neli) krooni. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest
  11. veebruarist
  12. a. arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 1, 4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  13. OÜ-le Gonos kuulub Rae vallas, Kadaka külas asuv Reku (endine Hindreku) kinnistu, registriosa nr 10778702, mille jagamiseks on koostatud detailplaneering (töö nr 0905/41, koostaja OÜ M.K. Konsultatsioonid).
  14. Rae Vallavolikogu 28.06.2005 otsusega nr 435 algatati detailplaneeringu koostamine vastavalt Rae Vallavalitsuse poolt 23.08.2005 korraldusega nr 1009 kinnitatud lähtetingimustele.
  15. Rae Vallavalitsus võttis 20.02.2007 korraldusega nr 310 vastu lähtetingimuste alusel koostatud planeeringu. Planeering läbis avalikustamise etapi, mille käigus ei esitatud ühtki ettepanekut ega vastuväidet.
  16. Rae Vallavalitsus esitas 30.04.2007 Reku kinnistu omanikule OÜ Gonos juhatuse liikmele Marju Luttile nõudmise sõlmida Rae vallaga ehitusseaduse (edaspidi EhS) §-s 13 sätestatud valla kohustuste üleandmiseks ja nende kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegiga notariaalselt tõestatud leping. Nimetatud lepingu sõlmimisega kaasneb Reku kinnistu omanikule muuhulgas kohustus välja ehitada detailplaneeringujärgsed teed, tehnorajatised ja tehnovõrgud kuni liitumispunktini, moodustada sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistud ning kohustus anda kõik eelloetletu tasuta Rae Valla omandisse. Kõik eelnimetatud kohustused tuleb täita hiljemalt 24 kuu jooksul pärast Reku kinnistu detailplaneeringu kehtestamist, vastasel juhul, tuleb OÜ-l Gonos tasuda leppetrahvi summas 2 000 000 krooni. OÜ Gonos esitatud nõudmistega ei nõustunud, kuna leidis, et Rae Vallavalitsuse poolt esitatud lepingutingimused on kaebuse esitaja jaoks ahistavad.
  17. Rae Vallavolikogu 09.10.2007 otsusega nr 322 otsustati mitte kehtestada Kadaka küla Reku kinnistu detailplaneeringut. Otsuse kohaselt ei ole OÜ Gonos käesolevaks hetkeks Rae vallaga EhS § 13 alusel lepingut sõlminud, millest tulenevalt, juhul, kui kõnealune detailplaneering kehtestatakse, lasub detailplaneeringu järgse infrastruktuuri väljaehitamise kohustus Rae vallal. Otsuse kohaselt puuduvad vallal rahalised vahendid Reku kinnistu detailplaneeringujärgsete EhS §-s 13 sätestatud kohustuste täitmiseks ning ükski kolmas isik ei ole seesuguste kohustuste täitmist lepinguga enda ülesandeks võtnud. Rahaliste kohustuste võtmine vallale ei ole mõeldav, kuna puudub vastav rahaline kate (toimiku lk. 25-26).
  18. Kaebuse esitaja esitas 19.11.2007 kaebuse halduskohtule, milles taotles Rae Vallavolikogu 09.10.2007 otsuse nr 322 tühistamist ning Rae Vallavolikogule ettekirjutuse tegemist Reku kinnistu detailplaneeringu kehtestamise otsustamiseks. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT
  19. Vaidlustatud otsus on faktiliselt motiveerimata, õiguslikult põhistamata (sisaldades faktivigu) ning seega õigusvastane. Vallavolikogu ei ole kas mõistnud otsustatava küsimuse elulisi ja õiguslikke asjaolusid või on langetanud otsuse kaalutlusõigust selgelt kuritarvitades. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Sama paragrahvi lõike 2 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjendustes märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Haldusaktis toodud faktiline väide kaebuse esitaja keeldumisest sõlmida EhS §-s 13 toodud kohustuste ülevõtmise leping on vale. Kaebaja on korduvalt kinnitatud oma valmisolekut nimetatud kohustuste ülevõtmiseks ning teinud ettepaneku notariaalselt tõestatud lepingu sõlmimiseks. Nimetatud ettepanekutele ei vastanud Rae vald kolmekümne päeva jooksul, rikkudes märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse §-s 6 nimetatud tähtaega. Ettepanekute sobimatuse puhul on jäetud põhistamata nende mittesobivus. Vaidlustatud otsusega on rikutud kaebuse esitajale Põhiseaduse §-ga 32 garanteeritud õigust omandi vabale valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele ning Põhiseaduse §-st 14 tulenevat õigust õiglasele korraldusele ja menetlusele. Rae Vallavalitsuse õigusvastaste nõudmiste ja vallavolikogu õigusvastase otsusega on takistatud kaebajale kuuluva kinnistu jagamiseks vajaliku detailplaneeringu kehtestamine ning jagamisel tekkivate uute kinnistute võõrandamine. Rae Vallavalitsus alustas kaebajale põhjendamatute ja seadusest mittetulenevate nõudmiste esitamist EhS §-s 13 sätestamata kohustuste võtmiseks notariaalselt tõestatud lepingu alusel peale Reku kinnistu planeeringulahenduse vastuvõtmist. Samuti seda, et nii vallavalitsus kui vallavolikogu on kaebaja kirjade sisu ignoreerinud ning jätnud mitmele kirjale vastamata.
  20. Peale Reku kinnistu detailplaneeringu menetluse kõikide etappide läbimist pidi Rae Vallavalitsus või Rae Vallavolikogu tuvastama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ja otsustama iseenda poolt heaks kiidetud planeeringulahenduse kehtestamise. Rae Vallavolikogu jättis Reku kinnistu detailplaneeringu kehtestamata asjasse täiesti mittepuutuval põhjusel, väites, et Rae vallal puuduvad rahalised vahendid planeeringulahenduse kohaste EhS §-s 13 sätestatud valla kohustuste täitmiseks ning nende kohustuste täitmise ülevõtmisest on kaebaja OÜ Gonos keeldunud. Otsust tehes ei võetud arvesse kaebaja poolset valmisolekud sõlmida EhS §-st 13 tulenevate kohustuste ülevõtmise leping. Seega ei oleks toonud Reku kinnistu detailplaneeringu kehtestamine vallale mingeid täiendavaid rahalisi kohustusi peale EhS §-st 13 tulenevate kohustuste ülevõtmise lepingu sõlmimist kaebajaga. Samas ei ole ka kohane, et vald rikastuks kaebajalt tasutu saadu arvel. Kohalike teede ehitamiseks saavad kohalikud omavalitsusüksused raha kohalikule omavalitsusüksusele laekuvatest maksudest, tasandusfondi eraldistest, teeseaduse alusel riigieelarvest eraldatavatest summadest ja riigieelarvest tehtud ühekordsetest eraldistest. Planeeringulahendus ning EhS § 13 ei näe ette kohustust, et kaebaja ehitaks välja detailplaneeringujärgsed teed, tehnorajatised ja tehnovõrgud kuni liitumispunktini, kanalisatsioonitorustiku alates perspektiivsest ühenduspunktist kuni kruntide liitumispunktideni, moodustaks sotsiaalmaa sihtotstarbega kinnistud ning annaks eelloetletu Rae valla omandisse. Rae Vallavolikogu kaevatud otsuse põhjendus ei ole loogilises seoses Reku kinnistu detailplaneeringu lahendusega ning tegelike asjaoludega. Seega ei ole kaevatud otsus faktiliselt motiveeritud, sisaldades faktivigu.
  21. Vastustaja väide, et juhul kui Reku kinnistule rajatav tee jääks erateeks, võib tekkida probleem naaberkinnistutele pääsemiseks, on täielikult ebaõige ning otsitud põhjus. Nii Kesa kinnistu omanik Ilmar Veski kui Mäe-Hansu kinnistu omanik Olev Kõiva on seisukohal, et läbi Reku kinnistu planeeritud läbisõit (ringsõit) on ebamõistlik ning vähendab ka arendatavate kruntide hinda, kuivõrd läbi- ja ringsõit üle mitme kinnistu tekitab põhjendamatult suuremat liiklust ja ka müra, mis on elamuarenduse seisukohalt kinnistute hinda oluliselt alandav tegur. Mõlemad kinnistu omanikud on huvitatud tulevikus nendele kuuluvate kinnistute arendamisest, kuid ei ole huvitatud ega nõustu osalema Reku kinnistule planeeritud teede väljaehitamise 3 finantseerimises põhjusel, et mõlemale kinnistule on juba käesolevaks hetkeks rajatud nõuetekohased juurdepääsuteed Lagedi-Peningi-Aruküla maanteelt. Nimetatud juurdepääsu võimalused rahuldavad ka tulevikus täielikult arendatavate elamukruntide vajadused. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  22. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-62-02 kohaselt ei saa isik õiguspärase ootuse põhimõttele tuginedes eeldada, et planeerimismenetluse eelmised etapid läbinud detailplaneering ka igal juhul kehtestatakse. Juhul, kui vastustaja oleks detailplaneeringu kehtestanud, oleks vald teadlikult endale võtnud kohustusi, mida ta täita ei suuda. Sellega oleks vald teadlikult tekitanud enda maksejõuetuse, millega oleks seadnud ohtu oma avalike kohustuste korrapärase täitmise. Lisaks sellele oleks tekkinud olukord, kus vald oleks oma elanike arvel pidanud välja ehitama kaebajale kuuluva Reku kinnistu infrastruktuuri. Selle tulemisel oleksid valla elanikud kandnud kaebaja arendusprojekti kulud ja arendaja oleks saanud endale kõik arendusprojekti tulud. On ilmselge, et see oleks olnud terve mõistuse vastane ja vastuolus hea halduse tavaga.
  23. Asjaolu, miks EhS §-s 13 sätestatud kohustuste ülevõtmise leping sõlmimata jäi, ei oma tähtsust, vaid on kaebaja ja Rae Vallavalitsuse vaheline küsimus. Nimelt fakt on see, et vastustajale esitati detailplaneering kehtestamise otsustamiseks ilma EhS §-s 13 sätestatud kohustuste ülevõtmise lepinguta. Seega juhul, kui vastustaja oleks ilma lepinguta detailplaneeringu kehtestanud, oleks EhS § 13 alusel võtnud ta vallale kohustusi, mida vald ilmselgelt täita ei suuda ja mis oleksid ohtu seadnud valla poolt oma avalike kohustuste korrapärase täitmise. Rae Vallavalitsuse 02.08.2007 kirjas on selgelt öeldud, et vallale ei ole oluline, kas kinnistud antakse üle vallale või need jäävad OÜ Gonos omandisse. Vallale on oluline, et oleks ilma takistuseta tagatud nende objektide avalik kasutatavus ja korrashoid ning hooldus. Vald tegi OÜ-le Gonos ettepaneku kõnealused kinnistud enda omandisse võtta seetõttu, et peaaegu kõik teised vallas tegutsevad arendajad on seda ise soovinud, eesmärgiga vältida tulevikus korrashoiuga seoses tekkivaid kulutusi.
  24. Lagedi-Peningi-Aruküla mnt mahasõit on olemasoleva majapidamise juurde minev mahasõit, mis tähendab üksikuid peale- ja mahasõite ööpäevas. Samas Kesa ja Mäe-Hansu kinnistule planeeritakse elamukvartalit, kus on oluliselt rohkem elanikke. Lisaks sellele, kuivõrd elamukvartalite puhul tuleb silmas pidada ka maanteelt mahasõitude tihedust (min 300 m tagant) ja kogu maantee ning raudtee vahelise ala perspektiivset arendust, siis tahes-tahtmata peavad osad maaomanikud oma juurdepääsu läbi teise maa planeerima. Arvestuslikult tuleb maantee ja raudtee vahele ca 600 peret. Üle tee on Kopli küla ja Lagedi osas Üldplaneeringu järgi ca 1350 peret jne kontaktvööndis. Seega kui
  25. aastal oli ööpäeva liiklustihedus keskmiselt kuni 1000 sõidukit, siis perspektiivi arvestades on see vähemalt 4000 autot ööpäevas, mis teeb kõnealusest maanteest II või III klassi tee. Seetõttu on vald seisukohal, et Reku kinnistut läbiv tee peab jääma avalikult kasutatavaks teeks, et oleks tagatud juurdepääs ka Kesa- ja Mäe-Hansu kinnistule. KOHTU PÕHJENDUSED
  26. Käesolevas haldusasjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas vastustaja oli õigustatud seadma vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise sõltuvusse EhS § 13 alusel kaebuse esitaja 4 ja valla vahelise lepingu sõlmimisest ning kas detailplaneeringujärgsed teed võivad olla erateed või peavad olema mõeldud avalikuks kasutamiseks. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja oli nõus sõlmima vastustajaga EhS § 13 alusel lepingu, kuid mitte lepingus toodud tingimustel. 27.01.2009 toimunud kohtuistungil leidis kaebuse esitaja, et ta ei ole nõus Rae valla poolt esitatud notariaalse lepingu p-ga 3.4.1 (toimiku lk. 175). „Ehitusseaduse §-s 13 sätestatud kohustuste üleandmise lepingu“ (toimiku lk. 9-13) p 3.4.1 kohaselt kohustub arendaja omal kulul välja ehitama kinnistule detailplaneeringuga ettenähtud avalikult kasutatavad asfalteeritud sõidu- ja kergliiklusteed koos tee juurde kuuluva metallmastidel ja maakaablil põhineva välisvalgustuse ning haljastusega. Lepingu p. 3.6.2 kohaselt pärast arendaja poolt muuhulgas lepingu p-s 3.4.1 ettenähtud kohustuse kohast täitmist annab arendaja lepingu p-s 3.4.1 nimetatud teed vallale üle vastavalt arendaja ning valla vahel sõlmitavale lepingule. Teede üleandmise eeltingimuseks on, et vähemalt 75%-le kinnistule ehitatud hoonetele on väljastatud kasutusload.
  27. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja lepinguline esindaja, et lepingu teiste punktide osas on kaebuse esitaja nõus kokku leppima. Kaebuse esitaja jaoks on teede väljaehitamise näol tegemist suure investeeringuga. Kaebuse esitaja arvates võiks tee ehitada ka kaebuse esitaja, kuid sellisel juhul peaks see jääma erateeks, sest ei ole mõistlik kaebuse esitajalt nõuda, et ta teeks sellise suure kulutuse ja et pärast toimuks sellelt teelt läbisõit. Kaebuse esitaja on nõus eratee tingimustes kokku leppima. Tee võib olla ka avalik, kui vald selle ehitab. Samuti kinnitas kaebuse esitaja lepinguline esindaja seda, et ta soovib planeeringu kehtestamist sellisel kujul, nagu see vallavolikogule kehtestamiseks esitati (toimiku lk. 175-176).
  28. Kohus on seisukohal, et nii detailplaneeringu kui ka selle lähtetingimuste alusel ei saa detailplaneeringuga ettenähtud planeeringuala läbivat teed käsitleda erateena, vaid avalikuks kasutamiseks mõeldud teena. Rae Vallavalitsuse poolt 23.08.2005 korraldusega nr. 1009 kinnitatud Kadaka küla Hindreku kinnistu detailplaneeringu koostamise lähtetingimuste p-s 4.2 tehakse järgmine ettekirjutus: „Vältimaks liiga pikki tupikteid on soovitatav ühendada planeeringuala läbiv tee Mäe Hansu detailplaneeringuga projekteeritud teega.“ (toimiku lk. 63). Detailplaneeringu seletuskirja lk-l 8 on toodud krundi nr. 38 ehitustingimused, millest muu hulgas nähtub: „Krundile on planeeritud sõidutee koos jalgteega, mis tagavad juurdepääsu Mäe Hansu ja Kesa kinnistutele.“ (toimiku lk. 79). Kohus on seisukohal, et valla kaalutlused selle kohta, miks peab Reku kinnistut läbiv tee jääma avalikult kasutatavaks teeks juurdepääsuga Kesa ja Mäe-Hansu kinnistutele on vastustaja poolt väljatoodud Lagedi-Peningi-Aruküla maantee perspektiivset liiklustihedust arvestades mõistlikud ning kooskõlas detailplaneeringu lähtetingimuste ja seletuskirjaga. Kohus ei pea vajalikuks neid üle korrata. Seega tuleb järgnevalt lahendada küsimus sellest, kas vastustajal oli õigus nõuda, et kaebuse esitaja võtaks endale vaidlusaluse notariaalse lepinguga kohustuse avalikult kasutatava tee väljaehitamist finantseerida.
  29. EhS § 13 sätestab: „Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti.“ Seega avalikult kasutatavate teede väljaehitamist peab seaduse järgi finantseerima kohalik omavalitsus, kui detailplaneeringu koostamise taotleja ja kohaliku omavalitsuse vahel teistsugune kokkulepe 5 puudub. Kohus märgib, et EhS §-s 13 sätestatud kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamise taotleja kokkulepe on paljuski olemuslikult sarnane PlanS § 10 lõikes 6 sätestatud lepinguga. PlanS § 10 lg 6 kohaselt võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise kohta, millega määratakse kindlaks kohaliku omavalitsuse ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja planeeringu rahastamisel. Seega mõlema lepinguga võib kohalik omavalitsus enda seadusest tulenevate kohustuste finantseerimise üle anda detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule. Riigikohtu halduskolleegium on 24.10.2007 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-51-07 analüüsinud PlanS § 10 lg-t 6 ning leidnud, et selles sätestatud „võib sõlmida lepingu“ ei tähenda iseenesest kohaliku omavalitsuse õigust nõuda planeeringu koostamisest huvitatud isikult juba algatatud planeeringu koostamise rahastamist ning huvitatud isikul puudub sellisel juhul kohustus planeeringu koostamist rahastada (otsuse motiveeriva osa p. 11). Riigikohus leidis ühtlasi järgmist: „Huvitatud isikule rahastamise kohustuse panemine saab kolleegiumi arvates toimuda vaid enne planeeringu algatamist vastava lepingu sõlmimisega. Selles asjas pole PlanS § 10 lg 6 kohaselt enne planeeringu algatamist A. Tederiga vastavat lepingut sõlmitud. Seepärast on kolleegium seisukohal, et pärast planeeringu algatamist kaebajalt planeeringu rahastamise nõudmine hoolimata sellest, et vastav leping puudub, on vastuolus PlanS § 10 lg-ga 6“ (otsuse motiveeriva osa p. 11).
  30. Kohus on seisukohal, et ka EhS §-st 13 tuleneva teede väljaehitamise rahastamise kohustuse panemine huvitatud isikule peab toimuma veel enne planeeringu koostamisele asumist, välistamaks olukorda, kus selline rahastamiskohustus tuleb huvitatud isikule detailplaneeringu kehtestamisel ebameeldiva üllatusena, kuid seoses juba kantud detailplaneeringu koostamise kuludega on detailplaneeringumenetlusele tagasikäigu andmine seotud kahjudega ning seetõttu majanduslikult ebamõistlik. Kohtuistungil kaebuse esitaja seadusliku esindaja poolt antud selgitusest ilmnes, et teede finantseerimise vajadusest vald kaebuse esitajale enne detailplaneeringu kehtestamist midagi ei rääkinud (toimiku lk. 176). Kuna seadusest ei tulene detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule kohustust igal juhul detailplaneeringujärgsete teede väljaehitamist finantseerida oleks vald pidanud huvitatud isikut sellisest kohustusest mõistliku aja jooksul veel enne detailplaneeringu koostamisega seotud kulude tekkimist informeerima.
  31. Samas peab kohalik omavalitsus EhS § 13 alusel lepingu sõlmimisel arvestama ka valla eelarvega ning sellega, et lepingu sõlmimine ei kahjustaks valla teiste avalike ülesannete täitmise võimalusi. Sel põhjusel on kohalik omavalitsus õigustatud jätma kehtestamata detailplaneeringu, kui sellest tulenevad talle kohustused, mida ta ilmselgelt täita ei suuda. Kuivõrd selline otsus toob kaasa detailplaneeringu koostamist finantseerinud isiku huvide intensiivse riive, peab otsus veenma, et kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve on enne sellise otsuse langetamist piisavalt kaalutud ja arvestatud. Vaidlustatud otsuses on piisavalt põhjendatud küll valla suutmatust avaliku tee väljaehitamist finantseerida, kuid otsus ei veena, et kaebuse esitajale väljapakutud lepingutingimuste kõrval oleks kaalutud ka teisi avaliku tee finantseerimise võimalusi ning et arvestatud oleks kõigi vaidlusalusest detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Detailplaneeringu koostamise lähtetingimuste p-st 4.2 nähtuvalt pidas vald vajalikuks, et detailplaneeringu koostamisel arvestataks ka Mäe Hansu detailplaneeringuga. Detailplaneeringu seletuskirja lk-lt 8 nähtub, et kehtestamata jäetud detailplaneeringuga planeeritud sõidutee koos jalgteega pidi tagama juurdepääsu Mäe Hansu ja 6 Kesa kinnistutele. Käesoleva kohtuotsuse motiveeriva osa p-s 15 pidas kohus mõistlikuks valla kaalutlusi selle kohta, miks peab Reku kinnistut läbiv tee jääma avalikult kasutatavaks teeks juurdepääsuga Kesa ja Mäe-Hansu kinnistutele, arvestades Lagedi-Peningi-Aruküla maantee perspektiivset liiklustihedust. Seega mõjutab käesoleva detailplaneeringu kehtestamata jätmine otseselt ka Kesa ja Mäe-Hansu kinnistu detailplaneeringute koostamisest huvitatud isikuid ning vastavate detailplaneeringute sisu ja menetlemist. Kuivõrd Reku kinnistut läbiva tee määramine avalikult kasutatavaks ei ole detailplaneeringu plaanide järgi vajalik niivõrd Reku kinnistu elanike jaoks, vaid täidab eelkõige Kesa ja Mäe-Hansu kinnistute omanike huve, oleks vald pidanud finantseerimisprobleemide ilmnedes ning enne detailplaneeringu kehtestamata jätmise otsustamist välja selgitama avaliku tee ühisfinantseerimise võimalused Reku, Kesa ja Mäe-Hansu kinnistute omanike poolt vastavalt eeltoodud kinnistute perspektiivsete elanike poolt avaliku tee kasutamise osatähtsusele. Vald eeltoodut teinud ei ole, samuti ei ilmne otsusest, et ta oleks kaalunud Kesa ja Mäe-Hansu kinnistute detailplaneeringute saatust olukorras, kus ta on käesolevas kohtumenetluses selgitanud, et liiklustiheduse tõttu saab nimetatud kinnistutele pealesõit suures osas kulgeda vaid läbi planeeritava Reku kinnistu elamukvartali. Ka ei selgu otsusest, miks peab vald proportsionaalseks ning kõigi detailplaneeringutega hõlmatud kinnistute omanike õigusi ja huve võrdselt arvestavaks olukorda, kus kolme kinnistut teeniva avaliku tee väljaehitamise kulud peab katma vaid ühe kinnistu omanik. Kuna detailplaneeringu mittekehtestamise otsuse näol on tegemist diskretsiooniotsusega ning vastustaja ei ole eeltoodud asjaolusid otsuse vastuvõtmisel kaalunud, on otsus tehtud olulise diskretsiooniveaga ning kuulub tühistamisele. Kohus rahuldab kaebuse täies ulatuses.
  32. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja lepinguline esindaja esitas kohtuistungil kohtule kohtukulude nimekirja, OÜ Sikuti Advokaadibüroo arved OÜ-le Gonos ning arvete tasumist tõendavad dokumendid. Kohus on seisukohal, et OÜ Sikuti Advokaadibüroo poolt osutatud õigusabi eest on tasutud, õigusabi on kantud käesolevas haldusasjas, on mõistlik ning taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt summas 26 984 krooni kuulub rahuldamisele. Tiina Pappel Kohtunik RIIGIKOHTU RESOLUTSIOON
  33. Rahuldada OÜ Gonos kassatsioonkaebus. 7
  34. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  35. detsembri
  36. a otsus haldusasjas nr 3-07-2343 ja jätta jõusse halduskohtu otsus samas asjas, muutes otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  37. Mõista Rae Vallavolikogult OÜ Gonos kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 13 264 krooni.
  38. Tagastada kautsjon. 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.