Obsah (10)

§ 644§ 29§ 641§ 645§ 137§ 101§ 65§ 128§ 161§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ele Liiv, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 15.aprill 2010, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-67968 Tsiv

§ 644lg 1).

1. Pooltel on vaidlus töö üleandmise üle. Kohus leidis, et hageja töö on kostjale üle antud. Pooled on lepingu p-des 7.1 ja 14 leppinud kokku töö üleandmise viisi. Kokkuleppe järgi pidi töövõtja töö lõpetamisel esitama töö tellijale vastuvõtmiseks, mille kohta pidi koostatama üleandmise-vastuvõtmise akt. Tellijal lasus akti esitamisel 5 kohustus see allkirjastada. Pooled on kokku leppinud, et tellijal on õigus esitada pretensioone töö või toodete kvaliteedi osas viie tööpäeva jooksul. Pretensioonide mitteesitamisel loetakse viis päeva peale akti vastuvõtmist töö automaatselt vastuvõetuks. Hageja vormistas 29.04.2008 töö üleandmise/vastuvõtmise akti. Aktile kantud R. K. märge kinnitab akti kostjale teatavaks tegemist. R. K. ütluste kohaselt tutvus ta akti sisuga ning teatas sellest ka oma ülemusele. Mõlemad pooled kinnitasid, et akt edastati 06.05.2008 kostjale ka elektrooniliselt. Seega on hageja teinud lepingus ettenähtu – täitnud tellimuse, vormistanud akti ning edastanud selle tellijale. Tellijal lasus kohustus töö vastu võtta. Kohus leidis, et tellija on töö pretensioonideta vastu võtnud 29.04.
2. Akt on sellel kuupäeval alla kirjutatud R. K. poolt, kelle ütluste kohaselt oli ta vaidlusalusel objektil projektijuht, omades seejuures volitust lepingute sõlmimiseks. Hagejaga sõlmitud lepingu täitmisega tegeles samuti tema, mida kinnitab poolte kirjavahetus. Tunnistaja ütluste kohaselt teatas ta töö üleandmisest oma ülemusele. Seega on töövõtja üleandmiskohustus õigele isikule (tellija volitatud esindajale) täidetud. Kostja ei esitanud kohtule mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et tellija on lepingus ettenähtud korras, s.o viie päeva jooksul arvates töö üleandmisest, esitanud töö kvaliteedi osas kirjalikus vormis pretensioone. Ka juhul, kui lugeda töö üleandmise akti esitamise kuupäevaks 06.05.2008, ei esitanud tellija kokkulepitud tähtajal pretensioone.
3. Kohus leidis tunnistajate S. A., R. K. ja A. A. ütluste alusel, et hageja viivitas töö valmistamisega 21 päeva. Lepingu kohaselt oli töö lõpetamise tähtaeg 31.03.2008, akvaariumide veega täitmise tähtaeg 04.04.
4. Hageja pidanuks klaasosad paigaldama piisava ajavaruga, et nende töösse rakendamiseks vajalik ajaperiood mahuks tähtaega. Töö tuleb lugeda valminuks ajast, kui oli võimalik akvaariumid veega täita, seega 25.04.2008, kui kogu objekt üle anti.
5. Kostja vastuhagi kulutuste hüvitamiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja väitel on hageja põhjustanud kostjale töö mittevastavusega kahju 75 345 krooni. Kostja kulutused ei ole põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Hageja töö sisusse ei kuulunud asjaolud, millega hageja seostab kulutuste tekkimist. Kohtule esitatud tõendite alusel ei saa teha järeldust, et kostja oleks hageja valmistatud ja paigaldatud akvaariume demonteerinud ja uuesti monteerinud. Akvaariumide paigaldamisega seotud sisekujunduselementide algse mittesobivuse ja ümberkujundamise eest hageja ei vastuta. Tõendatud ei ole ka hageja poolt kostjale 217 590 krooni suuruse kahju tekitamine, mida kostja seostab asjaoluga, et hageja viivituse tõttu viibis kogu objekti üleandmine ning kostja oli sunnitud oma kulul tegema lisatöid. Kostja ei ole tõendanud, et üksnes hageja viivitus tingis kogu objekti üleandmisel viivituse. Tunnistaja A. A. ütlustega on tõendatud, et tähtaega ületasid mitmed alltöövõtjad. See on kooskõlas kostja selgitustega selle kohta, et aprillikuus tehti rida lisatöid. Kostja esitatud arved, mis kinnitavad pakkumuste esitamist, lisatööde tegemist ja tasunõudeid kajastavad töid 2008.a aprillis. Kostja on 15.04.2008 teinud peatöövõtjale, OÜ-le Celander Ehitus, erinevate sisustuselementide paigalduse või ümbertegemisega seotud pakkumisi kogusummas 222 190 krooni ulatuses. Väidetavalt on need aktseptitud ja töö on tehtud. Seega on kogu objekti üleandmise viivitus tingitud reast põhjustest ja isikutest, s.h ka hageja viivitusest.
6. Pooled on lepingus (p-d 13.1 ja 13.4) eraldi kokku leppinud vastutuse töö tegemata jätmise ja mittekohase tegemise eest ning vastutuse töö valmistamisega viivitamise eest. Viivitusest tingitud kahju hüvitamise leppetrahv on poolte kokkuleppe järgi piiratud ning omab tasenduslikku iseloomu. Lepingu järgi on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,2% lepingu hinnast (953,70 krooni) iga tähtaega ületanud päeva eest. Hageja viivitus oli 21 päeva, seega on põhjendatud leppetrahvi nõue 6 20 027,70 krooni. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja on minetanud leppetrahvi esitamise õiguse. Kostja on leppetrahvi nõudele osundanud 23.07.2008 pretensioonis, mis ei ole ebamõistlik hilinemine.
7. Töövõtja tasu nõue tehtud töö eest on põhjendatud summas 232 876,40 krooni. Pooled on lepingu p-s 7 kokku leppinud, et lõppmakse tuleb teha 5 päeva jooksul arvates allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel arve esitamisest. Tellija on töö vastu võtnud ning tal oli võimalus töö üle vaadata. Hageja edastas kostjale arved 21.05.
8. Hageja tasunõue muutus arve alusel sissenõutavaks arve esitamisest. Hageja nõuab viivitusintressi ajavahemiku eest 27.05.2008-15.10.2008 kogusummas 66 136,50 krooni. Kostja ei ole viivise alust ega arvestust vaidlustanud. Arvestus on kooskõlas lepingu p-ga 13.2 (465,75 krooni päevas). Hageja viivitusintresside nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Seda tuleb tasuda kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni. Viivitusintressi arvestuse tegi kohus arvestades hageja põhinõude ja kostja nõude põhjendatud osa tasaarvestamist. Kooskõlas TsMS § 445 lg-ga 1 tasaarvestas kohus poolte nõuded otsuse tegemisel ning leidis, et hageja tasunõue tuleb tasaarvestada kostja kahju hüvitamisele suunatud leppetrahvi nõudega alates nõuete tekkimisest. Seega tuleb vähendada hageja viivitusintressi nõuet põhivõla tasaarvestatuks lugemise ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
9. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi ja jättis rahuldamata kostja vastuhagi kahju 292 935 krooni hüvitamiseks. Tühistatud osas palus kostja teha uue otsuse, millega jätta kõik hageja nõuded rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi kahjuhüvitise 292 935 krooni saamiseks.
10. Kaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus kostja kahju hüvitamise nõuet rahuldamata jättes ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid, mistõttu ei ole tehtud kohtuotsus seaduslik ega põhjendatud. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja kulutused seoses tööde üleandmise viivitamisega peatöövõtjale ei ole põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Maakohtu selline järeldus on ekslik ja tuleneb tõendite ebaõigest hindamisest ning materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest. Maakohus on asunud kitsalt töövõtulepingu lisadeks olevaid pakkumisi hinnates seisukohale, et akvaariumide kattekilpide disainimine ja valmistamine ei kuulunud hageja töö sisusse. Maakohus on selles osas tõendeid – eelkõige poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut ja selle lisasid kogu terviklikkuses – hinnanud ebaõigesti. Samuti ei ole maakohus arvestanud

-s sisalduvat lepingu tõlgendamise reeglistikku.

§ 29lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu sisu tervikuna hinnates ei ole põhjendatud asuda seisukohale, et kostja tellijana tellis professionaalselt akvaariumide valmistajalt töö, mis seisnes akvaariumide osalises valmistamises ja paigaldamises, soovides ise asuda teostama parandusi ja täiendavaid töid, nagu näiteks akvaariumide kattekilpidega seonduvad tööd. Kostja soov hagejaga lepingut sõlmides oli saada akvaariumide osas lõpetatud terviklahendus. Maakohtu järeldus nagu ei kuulunuks osa akvaariumide paigaldamisega seotud töid töövõtulepingu eseme hulka, on ebaõige. 17. Maakohus on ebaõigesti omistanud tööde mittevastavuse eest vastutuse kostjale läbi asjaolu, et kostja esitas hagejale sisearhitektuursed joonised, millelt muuhulgas nähtus akvaariumide kõrgus ja väidetavalt olid need joonised ebaõiged. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et jooniste ebaõigsus oli tingitud sellest, et hageja jättis kostjale mainimata, et akvaariumid peavad olema ülevalt kaetud vähemalt 10cm ulatuses. Hilisemad lisatööd tingiski just seesama 10 cm viga. Oma majandustegevuses 7 tegutseva akvaariumide valmistajana pidanuks töövõtja sellise mahuga objekti puhul jooniste vastavust tegelikkusele enne tööde teostamist kontrollima. Maakohus jättis kohaldamata

§ 641

lg-s 3 sätestatu, mille kohaselt vabaneb töövõtja vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest üksnes juhul, kui töövõtja juhiseid piisavalt kontrollis. Ilmselgelt võib asjas esitatud tõendite põhjal teha järelduse, et hageja ei ole jooniste vastavust tegelikule olukorrale kontrollinud, kuna vastasel juhul olnuks hiljem ilmnenud puudused kergesti välditavad. 18. Lähtudes

§ 29

lg-st 4 ning lg 5 p-dest 4 ja 6 ja poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleb kõik vahetult akvaariumide valmistamise ja paigaldamisega seotud tööd lugeda töövõtulepingu eseme hulka kuuluvaks. Seda isegi juhul, kui seda ei saa otseselt välja lugeda lepingu lisaks olevatest pakkumistest. Tööde osa on pakkumistes lahti kirjutamata. Jääb arusaamatuks, mille põhjal on maakohus tuvastanud, et teatud osa töödest ettevõtulepingu esemeks ei olnud. Kui hinnata käesolevas asjas esitatud tõendeid kogumis, juhindudes TsMS § 232 lg 1 sätestatud tõendite hindamise viisist, tuleb teha järeldus, et kõik vahetult akvaariumide valmistamise ja paigaldamisega seotud tööd olid poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks. Et kostja oli sunnitud ise omal kulul teostama lisatöid akvaariumidega seotud puuduste kõrvaldamiseks, saab väita, et tööde üleandmisel tellijale olid tööd lepingutingimustele mittevastavad. Seega hageja vastutab kulutuste eest, mis kostja pidi hageja poolt puudustega üleantud tööde ümbertegemiseks kandma. Kuna maakohus on õigesti leidnud, et need kulutused on tõendatud, tuleb kostja vastuhagi selles osas rahuldada. 19. Asja lahendamisel ei oma tähendust see, et pooled on töövõtulepingu p-s 14.1 kokku leppinud, et tellija peab pretensioonid kvaliteedi osas esitama viie tööpäeva jooksul tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest ning et pretensioonide mitteesitamisel loetakse viis päeva peale akti vastuvõtmist töö automaatselt vastuvõetuks. Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata

§ 645

lg-tes 1 ja 3 sätestatu.

§ 645

lg 1 sätestab, et tellija võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu.

§ 645

lg 3 sätestab, et töövõtja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse tellija õigusi seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui töövõtja teadis või pidi teadma, et töö lepingutingimustele ei vasta. Kuna hageja näol on tegemist professionaalse akvaariumide valmistaja ja paigaldajaga, kuulub tema töö sisusse eelnev veendumine selles, et akvaariumid saab tellija poolt soovitud kohta paigaldada tellija soovitud viisil ning et tellija ei pea hakkama tegema täiendavaid lisatöid. Akvaariumidega seotud tööde mittevastavus on tingitud hageja tahtlikust tegematajätmisest. Väljaspool kahtlust hageja raske hooletus akvaariumide valmistamisel ja paigaldamisel, kuna kostja tellijana oli sunnitud kohe pärast akvaariumide paigaldamist teostama suure hulga lisatöid. Hageja kui oma majandustegevuses tegutsenud töövõtja raske hooletus tuleneb antud juhul juba ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavuse iseloomust. Hagejalt saab mõistlikult eeldada, et suutnuks kostja poolt teostatud lisatööde vajadust vältida, kui ta oleks olnud oma tööd planeerides ja teostades hoolsam. Tulenevalt

§ 645

lg-test 1 ja 3 ei saa hageja töövõtjana tugineda asjaolule, et pretensioonid töö mittevastavuse osas on esitatud hilinemisega. Pretensioonide hilinenult esitamine ei saa antud juhul töövõtjat vastutusest vabastada. 20. Kohus jättis rahuldamata kostja nõude Celander Ehitus OÜ-le tehtud lisatöödega seotud kulutuste hüvitamiseks, kuigi samas kohus nõustus kostjaga selles osas, et kogu objekti üleandmise viivitus oli tingitud muuhulgas ka hageja viivitusest. Tulenevalt 8

§ 137

lg-s 1 vastutab hageja tööde üleandmisega viivitusest tingitud kostja täiendavate kulude eest täies ulatuses sõltumata sellest, kas ka mõni kolmas isik samal objektil mingite teiste tööde üleandmisega viivitas. 21. Hageja poolt töövõtulepingu alusel teostatud tööd olid lepingutingimustele mittevastavad. Tellija poolt viimase osamakse tasumise eelduseks on lepingu p 7 kohaselt töövõtja poolt tööde nõuetekohane lõpetamine ja tellijale üleandmine. Kuna maakohus jättis ebaõigesti tuvastamata töö lepingutingimustele mittevastavuse, on ebaõige ka maakohtu järeldus, et hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata

§ 101lg 1 p-s 2 sätestatu.

Kuna hageja poolt teostatud tööde mittevastavus lepingutingimustele ilmnes juba enne hageja poolt viimaste arvete esitamist, siis oli kostjal õigus oma kohustuse täitmisest keelduda.

1. Kuna hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka hageja poolt esitatud viivisenõuded. Kostja leiab, et viivisemäär 0,2 % päevas on põhjendamatult kõrge ja sellises ulatuses viivise väljamõistmine kostjalt on ebaõiglane. Seda tuleb vähendada sõltumata muude apellatsioonkaebuses esitatud nõuete rahuldamisest. Vastus apellatsioonkaebusele
2. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
3. Tulenevalt TsMS § 651 lg-s 1 sätestatust kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, millega kohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi osaliselt rahuldamata. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus mõistis OÜ-lt Aquamarine Baltic välja 20 027,70 krooni leppetrahvi aktsiaseltsi Sarkop kasuks.
4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, millega kohus jättis rahuldamata aktsiaseltsi Sarkop vastuhagi OÜ Aquamarine Baltic vastu kahju hüvitamiseks, samuti viivise arvestamise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, millega rahuldab vastuhagi osaliselt, arvestab teisiti viivise suuruse ja jaotab teisiti menetluskulud. Muus osas jätab ringkonnakohus kohtuotsuse muutmata.
5. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
6. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud osas, millega kohus rahuldas OÜ Aquamarine Baltic hagi ja jättis rahuldamata aktsiaseltsi Sarkop kahju hüvitamise nõude 75 345 krooni ulatuses. Selles osas kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja menetlusnorme ei rikkunud. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab selles osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja tõenditele ta oma järeldused rajas. Samuti märkis kohus, miks ta ei nõustunud mõningate kostja faktiliste väidetega. 9 Apellatsioonkaebuses kordab kostja selles osas esimese astme kohtus esitatud seisukohti, millele maakohus on otsuses juba hinnangu andnud. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
7. Maakohus tuvastas õigesti, millise töö tegemises pooled kokku leppisid, et hageja töö vastas kokkulepitule, oli tehtud puudusteta ning kostjale üle antud. Seega oli kostja kohustatud hagejale maksma tehtud töö eest kokkulepitud tasu. Kostja 75 345 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude jättis kohus põhjendatult rahuldamata, leides, et kostja tehtud lisakulutused ei ole põhjuslikus seoses hageja tegevusega.
8. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu ei oleks maakohus lähtunud töövõtulepingu tõlgendamisel

§ 29lg-s 1 sätestatust.

Akvaariumide kattekilpidega seonduvad tööd ei olnud lepingu järgi hageja tööd, nagu leidis õigesti ka maakohus. Hageja valmistas ja paigaldas tellitud akvaariumid ega teinud seda osaliselt, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud asjaolusid, mis välistavad antud juhul

§ 641lg 3 kohaldamise.

Kuna maakohus tuvastas, et töö vastas lepingutingimustele, ei tõusetu

§ 645lg-te 1 ja 3 kohaldamise küsimust.

Kostjal ei ole õigust keelduda

§ 101lg 1 p 2 alusel töö eest tasu maksmise kohustuse täitmisest.

30. Maakohus tuvastas, et kogu objekti tellijale üleandmise viivituse põhjustas muude põhjuste ja isikute hulgas hageja viivitus. Seda asjaolu ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Samas on ekslik maakohtu seisukoht, nagu välistaks see kahju hüvitamise nõude rahuldamist. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et tulenevalt

§ 137

lg-st 1 vastutab hageja tööde üleandmisega viivitusest tingitud kostja täiendavate kulude eest täies ulatuses sõltumata sellest, et ka mõni teine isik samal objektil mingite teiste tööde üleandmisega viivitas.

§ 137

näeb ette mitme kahju tekitaja solidaarvastutuse, s.t kahju saanud isik võib nõuda kahju täielikku või osalist hüvitamist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (

§ 65

lg 1) ja kohaldub ka olukorras, kui mitme isiku tegevus toob kaasa sama kahju tekkimise. Tunnistaja A. A. ütlustega on tõendatud, et OÜ Celander Ehitus ja kostja sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt ei nõudnud OÜ Celander Ehitus kostjalt objekti üleandmisega viivitamise eest leppetrahvi ja kostja tegi viivituse hüvitamiseks tasuta töid toimiku lk 87 asuva kooskõlastatud tabeli järgi. Maakohus tuvastas kostja poolt lisatööde tegemise peatöövõtjale, OÜ-le Celander Ehitus toimikus asuva tabeli, pakkumuste ja arvete alusel (t lk 87-89, 82-86, 90-102) kogusummas 222 190 krooni (kohtuotsuse lk 7). Eeltooduga on tõendatud, et kostjal tekkis hageja ja teiste töövõtjate viivituse tõttu

§ 128lg-te 2 ja 3 tähenduses varaline kahju kostja märgitud 217 590 krooni ulatuses.

Kui hageja ja teised töövõtjad ei oleks viivitanud oma tööde tegemisega, oleks objekt antud tellijale üle tähtaegselt ning OÜ-l Celander Ehitus ei oleks tekkinud õigust nõuda kostjalt leppetrahvi või selle asemel tasuta täiendavate tööde tegemist. Seega on tõendatud viivituse ja kostjal tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos. 31. Kohtuotsus on jõustunud osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks lepingu p 13.4 ja

§ 161

lg 1 alusel välja töö tegemise lõpptähtaja ületamise eest leppetrahvi 20 027,70 krooni.

§ 161

lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Antud juhul on leppetrahviga katmata 217 590 krooni 10 suurusest kahjust 197 562,30 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Tasaarvestades alates nõuete tekkimisest hageja 232 876,40 krooni suuruse tasunõude ning kostja 197 562,30 krooni suuruse kahju hüvitamise nõude ja väljamõistetud 20 027,70 krooni suuruse leppetrahvi, jääb kostja võlgnevuseks hageja ees 15 286,40 krooni. 32. Kostja poolt lepingu p 13.2 ning

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113

lg 1 järgi tasumisele kuuluva viivise osas tuleb arvestada, et kostja langes viivitusse 27.05.

1. Ajavahemiku eest 27.05.2008 kuni 15.10.2008 tuleb lähtuvalt tasaarvestuse tulemusel saadud võlasummast - 15 286,40 kroonist - kostjal maksta hagejale viivist 142 päeva eest 4340,94 krooni (30,57 krooni päev) ja sealt edasi arvestusega 0,2% täitmata põhikohustusest päevas kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Viivise suuruses (0,2 % päevas) olid pooled lepingus kokku leppinud ja selle vähendamiseks kostja taotluse alusel ei ole põhjust.
2. Poolte menetluskulud jätab ringkonnakohus seoses hagi rahuldamise ning vastuhagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. G. Kivinurm E.Liiv A. Tänav Otsus osaliselt tühistatud Riigikohtu 02 11 2010 otsusega nr 3-2-1-93-10 RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
4. aprilli
5. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-67968 osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi ise uue otsuse, millega rahuldas vastuhagi kahju hüvitamise nõudest 197 562 krooni 30 sendi suuruse osa, tasaarvestas poolte nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise 4340 krooni 94 senti ja jaotas menetluskulud. Saata tühistatud osas asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
6. Rahuldada OÜ Aquamarine Baltic kassatsioonkaebus.
7. Tagastada OÜ-le Aquamarine Baltic kassatsioonkaebuselt
8. mail
9. a tasutud kautsjon 2200 (kaks tuhat kakssada) krooni ja
10. mail 2010 tasutud kautsjon 729 (seitsesada kakskümmend üheksa) krooni 35 senti.
11. Jätta Aktsiaseltsi Sarkop vastukassatsioonkaebus rahuldamata.
12. Arvata Aktsiaseltsi Sarkop vastukassatsioonkaebuselt
13. mail
14. a tasutud kautsjon 3083 (kolm tuhat kaheksakümmend kolm) krooni riigituludesse.