HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-6102 Otsuse kuupäev 18.juuni 2010 Kohtunik Lukiina Vismann Kohtuasi JR(ik xxx sünd xxx rahvus venelane kodakondsuseta praegu ei tööta, haridus 10 klassi lahutus esimene, perekonnanimi jätta endine- M , elukoht xxx) hagi D R (ik xxx registrijärgne elukoht xxx, kostja elab xxx, kuid hageja täpset aadressi ei tea) vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes 19 575 krooni Hagi hind Asja läbivaatamise kuupäev 01.
- 2010 Istungil osalenud isikud hageja J Ra Tõlk Andrei Muršak Resolutsioon Lahutada JR(ik xxx) ja D R (ik xxx) abielu, milline on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis xxx, kanne nr xxx. JRperekonnanimeks jääb pärast abielu lahutamist M . Poolte alaealine laps T R sünd xxx jääb ema juurde. Kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast jõustumist saata perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Välja mõista D R , ilt (ik xxx) igakuuliselt T R sünd xxx ülalpidamiseks 2175 krooni, millele lisandub tulumaks alates hagi kohtusse esitamisest so 08.02.2010 kuni lapse täisealisuseni, JR(M ) (ik xxx) kasuks. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hageja nõue Poolte abielu on registreeritud Tallinna Perekonnaseisuametis 20.06.
- Poolte abielust on xxxsündinud T R. Hageja soovib abielu lahutada, kuna ei pea selle jätkamist enam võimalikuks. Poolte abielulised suhted lõppesid 06.
- 2009, sellest ajast pooled elavad lahus. Pooled elavad eraldi elukohtades alates eelpool märgitud ajast. Alaealine laps elab hageja juures ja jääb elama hageja juurde. Hageja soovib perekonnanime M . Laps on hageja ülalpidamisel. Hageja taotleb lapsele ülalpidamist 2175.- krooni, millele lisandub tulumaks. Hageja nõuab elatist alates hagi esitamisest so 08.02.
- Kostja arvamus Kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendus PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus, kuulanud ära hageja seletuse, ja võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et poolte abielu on purunenud. Hageja ei pea hetkel abielu jätkamist enam võimalikuks, millest lähtuvalt tuleb abielu lahutada. Laps jääb pärast abielu lahutamist ema juurde. Hageja perekonnanimi jääb M . Hagiavalduses märgitu kohaselt teeb hageja lapse ülalpidamiseks kulutusi igakuuliselt. Hageja on taotlenud elitist minimaalmääras. Hageja on kulutusi üksikasjalikult hagis loetlenud. Lapsele igakuuliselt teeb hageja kulutusi summas 3284 krooni. 01.06.2010.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud, kostja istungiajast teadlik. TsMS § 410 kohaselt kohus lahendab asja sisuliselt. Hageja enda varandusliku olukorra kohta on hagis märkinud töötasu 2175 krooni, lapseraha 900 krooni ja sotsiaalraha 800 krooni. Hagejal vara puudub. Kostja varandusliku olukorra kohta hageja, on märkinud, et kostja töötasuks on olnud 30 000 krooni. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja dokumentaalsete tõenditena poolte alaealise lapse sünnitunnistuse, abielutunnistuse. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PkS § 61 lg 4 sätestatust ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kas kostja on oma kohustused hageja ja kostja lapse ülalpidamisel täitnud või kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kuna ta lapse ülalpidamisel piisaval määral osalenud ei ole. 2 Kohus on seisukohal, et kostja poolt ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad kostja poolt lapsele ülalpidamise kulutuste tegemist. Kuna kostja ei ole andnud materiaalseid vahendeid lapse ülalpidamiseks piisavas ulatuses, asub kohus seisukohale, et see on kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. Sellele seisukohale on asunud oma lahendites 3-2-1-57-04 , 3-2-1-121-04, 3-2-1-7-05 ka Riigikohus. Seega on hageja nõue kostjalt elatise kohtuotsusega väljamõistmiseks õiguslikult põhjendatud. Kohus asub ka seisukohale, et elatise kandmist lapse pangakontole saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks üksnes siis kui, kui vanemad on sellises elatise andmise viisis omavahel kokku leppinud. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-3-
- Kuna hageja ei ole sellist ettepanekut teinud, et kostja kannab raha lapse arvele, tuleb elatis välja mõista kostjalt hageja kasuks, sest PkS § 61 lg 1 mõtte kohaselt on vanemate lahuselu korral ülalpidamiskohustuse rikkumisel elatise nõudeõigus antud vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest igapäevaselt hoolitseb. Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui suures ulatuses on poolte lapse ülalpidamiskulud põhjendatud ja tõendatud. Kohus peab elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Hageja on hagiavalduses taotlenud lapsele ülalpidamist minimaalmääras so 2175 krooni. Kostja nimetatud summa suurust vaidlustanud ei ole. Arvestades poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid – ning arvestades asjaolu, et hagis hageja taotleb ülalpidamist minimaalmääras ning kostja ülalpidamise kohustuse täitmisele vastu ei vaielnud. Seega kostja tunnistab elatise maksmise kohustust. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et põhjendatud ülalpidamiskuludeks kuus tuleb pidada hagis esitatud elatise nõuet 2175 krooni, millele lisandub tulumaks kuna hagejal tuleb maksta vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 sätestatule kohtuotsuse alusel väljamõistetud elatiselt ka tulumaksu. Edasi võtab kohus seisukoha selles milline on vanemate varaline seisund ning kuidas laste ülalpidamiskulusid vanemate vahel jaotada. Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid – hageja esitatu, et hageja elab koos pojaga ning poeg on hageja ülalpidamisel. Kostja oma sissetuleku - töötasu kohta andmeid esitanud ei ole. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus so minimaalmääras. Kohus juhindub PKS § 61 lg 4, mis sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks 2008 ja 2009 ning 2010 on 2175 krooni. Riigikohus lahendis 3-2-1-7-05 on märkinud, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid, saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Riigikohus lahendis 3-2-1-11-09 on miinimumsummas elatise maksmist pidanud vabatahtlikult vanema poolt maksmist igati mõistlikuks. Viimasena võtab kohus seisukoha selles alates mis ajast kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 3 PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Hageja on taotlenud kostjalt elatise välja mõistmist alates hagi esitamisest so 08.
- Menetluskulude jaotamine. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 2175 krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 19575 krooni. Kohtunik: Lukiina Vismann 4