) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist.
lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.
lg 2 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr. 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Samuti tuleb arvestada, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Nimetatud tulumaksu saab elatusraha maksnud pool riigilt tagasi taotleda järgmise aasta tuludeklaratsiooni esitamisel.
lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.Tallinna Linnakohtu 17.03.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/227-9883/04 on kostjalt välja mõistetud igakuise elatusraha 3 400 krooni tütarde K K ja L K ülalpidamiseks alates 18.11.2004 kuni tütar K K täisealiseks saamiseni ja sealt edasi 1 600 krooni kuus tütar L K ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni. Hageja palub lõpetada elatise maksmine ning vabastada ennast suure elatise võlgnevuse tasumisest seoses raske majandusliku olukorraga. Hageja ja tema abikaasa on töötud ning väga raskes majanduslikus seisus. Hagejaga elab veel xxx sündinud raske puudega poeg E K, kes saab invaliidsuspensioni 1 260 krooni ning kelle ülalpidamiseks Edgari ema ülalpidamist ei maksa. Hageja ainukeseks sissetulekuks on lapse invaliidsuspension 1260 krooni ja peretoetus 300 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja ei täida pikka aega laste ülalpidamiskohustust, vaid kogub ainult elatusraha võlgnevust, mida tal on vastavalt kohtutäituri tõendile juba 232 928,50 krooni (tlk.51). Peale poolte abielulahutust (xxx) on kostja üksi kasvatanud poolte ühiseid lapsi. Hageja ei ole lastega suhelnud ja nende kasvatamisest osa võtnud. Kostja on töötanud kahel töökohal, et tagada laste vajalik ja mõistlik ülalpidamine. 2 Elatise väljamõistmisel on oluline arvestada, kumma vanema juures lapsed elavad ning kas ja kui palju suhtlevad lapsed lahus elava vanemaga või kas lastel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Poolte ühised lapsed K K ja L K elavad alates sünnist saadik koos kostjaga ja on kogu aeg olnud kostja kasvatada ning kostja ülalpidada. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et ta on peale poolte abielu lahutamist xxx osalenud laste kasvatamisel. Hageja ei ole aastate jooksul osa võtnud laste ülalpidamisest. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp’a 16.04.2010.a. tõendi nr. 027/2005/2484 järgi on seisuga 16.04.2009 hageja elatusraha võlgnevus 232928,50 krooni (kakssada kolmkümmend kaks tuhat üheksasada kakskümmend kaheksa krooni ja 50 senti) (tlk. 51). Hageja on juba varasemalt pannud toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremate kui 18 aastaste lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mille eest on teda juba Harju Maakohtu 04.10. 2006 kohtuotsuse alusel (kriminaalkorras karistatud (tlk. 7). Samasugune vanema kohustuse mittetäitmine laste ülalpidamisel jätkub hageja polt kuni käesoleva ajani . Hageja on töövõimelises eas (sündinud 1969 aastal) noor mees. Riigikohus lahendis 3-2-1-52-07 on märkinud, et kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda
Hageja ei ole tõendanud, et hageja majanduslik olukord on alates Tallinna Linnakohtu 17.03.2005 kohtuotsuse tegemisest tsiviilasjas nr 2/227-9883/04 halvenenud. Hagejal oli 14.09.2000 sündinud poeg Edgar juba eelmise kohtuotsuse tegemise ajal ning hageja ei soovinud esitada omapoolseid vastuväiteid otsuse tegemisel. Hageja on ilma mõjuva põhjuseta hoidnud elatise maksmisest kõrvale. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et tema tervislik seisund ei võimalda teenida sissetulekut.. Kohus leiab, et hageja töötus ei ole aluseks elatise maksmise lõpetamiseks. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Hagejal on kohustus täita oma kohustust ülal pidada alaealisi lapsi. Samuti märgib kohus, et hagejalt on laste ülalpidamiseks elatis välja mõistetud alla miinimummäära.
sätete kohaselt võib elatist maksva isiku nõudel ta vabastada täielikult või osaliselt kohtu poolt väljamõistetud elatise võlgnevuse tasumisest, kui võlgnevus tekkis selle isiku haiguse tõttu või muudel kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaoludel ja tema varaline seisund ei võimalda tekkinud võlgnevust tasuda. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis viitaks hageja haigusele elatise võlgnevuse tekkimisel. Hageja poolt elatise mittemaksmine ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise võlgnevusest vabastamiseks. Samuti ei ole kohus tuvastanud muid mõjuvaid põhjuseid. Eeltoodust tulenevalt puuduvad asjaolud, mis saaksid olla aluseks elatise maksmise lõpetamiseks ja elatise võlgnevusest vabastamiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 164 lg 3 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.