Obsah (4)

§ 24§ 92§ 93§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 05. november 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-1116 Haldusasi E.T.’i kaebus Harjumaa Omavalitsuste Liidu t

§ 24lg 1 p 4/.

2. Mõista Harjumaa Omavalitsuste Liidult välja E.T.’i kasuks kaebuse esitaja kantud õigusabikulude katteks 4000.- krooni (neli tuhat krooni ja 00 senti) /

§ 92lg 5/.

3. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse ärakirja kättesaamisest (

§ 24lg 3, § 471).

KOHUS LEIAB:

1. Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) tegevdirektori 23.04.2009 käskkirjaga nr 9 määrati E.T.’ile distsiplinaarkaristuseks noomitus. Kaebaja taotles kohtus nimetatud käskkirja (karistuse) tühistamist.
2. 12.10.2009 toimunud kohtuistungil kohus andis pooltele kuni 26.10.2009 aega kompromissläbirääkimisteks ja kohtu selle saavutamisest või mittesaavutamisest teavitamiseks.
3. 23.10.2009 esitas kaebaja kohtule kompromissist loobumise avalduse, kuna HOL tegevdirektor on alustanud 13.10.2009 kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse ja määranud kaebajale uue distsiplinaarkaristuse 23.10.2009 käskkirjaga nr
4. Samas HOL esitas samuti 23.10.2009 kohtule tegevdirektori sama kuupäeva käskkirja nr 23, millega on tühistatud kaebajale käesolevas asjas vaidlustatud käskkirjaga avaldatud noomitus.
5. Et kaebusest nähtuvalt oli E.T.’i tahe suunatud just nimetatud tagajärje saavutamisele, siis kohus leidis, et kaebaja eesmärk on saavutatud. Neil muutunud asjaoludel pidas kohus vajalikuks selgitada välja kaebaja tahe menetluse lõpetamise või edasise jätkumise suhtes. 26.10.2009 kohtunõudes kohus selgitas kaebajale menetluse lõpetamise võimalikkust ja tagajärgi ning leidis, et asja menetluse saab lõpetada

§ 24

lg 1 p 4 alusel, kuna kohus ei näe, et kaebajal võiks olla veel tõsiseltvõetav põhjendatud huvi tühistatud karistuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebajal tuli 7 päeva jooksul kohtunõude saamisest kohtule teatada, kas ta nõustub asja menetluse lõpetamisega. Kui jah, siis tuli märkida, mis alusel tuleb menetlus lõpetada, ning esitada kohtukulude osas seisukoht ja vajadusel tõendid (

§ 93lg 1).

Kohus märkis, et vastasel korral tuleb kaebajal kohtule selgitada oma põhjendatud huvi tühistatud karistuse õigusvastasuse tuvastamise suhtes. 5. 01.11.2009 vastas kaebaja kohtule, et ta nõustub asja menetluse lõpetamisega

§ 24

lg 1 p 4 alusel ning kohtukulude väljamõistmisega vastustajalt

§ 92lg 5 alusel.

1. Kohtunõude koopia saadeti teadmiseks ka vastustaja HOL-le. HOL esindaja V. Mikli on kohtunõude koopia kättesaamist kinnitanud 27.10.2009, kuid HOL ei ole siiani oma arvamust menetluse lõpetamise ja kohtukulude jagamise osas avaldanud. Et vastustajal on esindajaks professionaalne õigusabi osutaja, siis kohus eeldab, et HOL-l sellekohaseid vastuväiteid ei ole.
2. Vastavalt

§ 24

lg 1 p-le 4 lõpetab halduskohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse määrusega ning menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kohus on täitnud kaebaja suhtes selgitamiskohustust ja kaebaja soovib menetluse eelnimetatud alusel lõpetada. Seega tuleb haldusasja menetlus

§ 24lg 1 p 4 alusel lõpetada.

8. Vastavalt

§ 92

lg-le 5 vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 24lg 1 p-s 4 sätestatud alusel.

Sel juhul tagastatakse kaebajale ka riigilõiv

§ 84

lg 4 p 4 alusel.

§ 92

lg 10 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tulenevalt

§ 93lg-st 5 kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

9. Kohus märgib kõigepealt, et E.T.’il on õigus taotleda kaebuse esitamiselt 22.05.2009 tasutud riigilõivu 250.- krooni tagastamist riigilõivuseaduse §-s 12 jj ettenähtud korras. Vastavalt kohtutoimikus /tl 53/ asuvale 11.10.2009 maksedokumendile nr 700 on kaebaja kandnud õigusabikulu summas 4000.- krooni (nõustamine ja esindamine kohtus). Kohus on ülalmärgitut arvestades seisukohal, et õigusabikulu kandmine kaebaja poolt on tõendatud ja ka põhjendatud. Kui HOL ei oleks kaebuse kohtuistungil arutamise järgselt ise kaevatud käskkirja kehtetuks tunnistanud, pidanuks seda tegema kohus hilisema otsusega – käskkirja õigusvastasus oli ilmne. Ilmselt mõistis seda ka vastustaja. Ka kaebuse rahuldamise korral tulnuks HOL-l vastavalt

§ 92lg-le 1 kanda menetluskulud (siis juba koos 2 riigilõivuga).

Vastustaja võinuks vältida temalt täies mahus menetluskulude väljamõistmist, kui suutnuks saavutada kaebajaga kompromissi. Neil asjaoludel ei pea kohus 4000.- krooni väljamõistmist HOL-lt ebaõiglaseks ega ebamõistlikuks. Hurma Kiviloo Kohtunik 3