2-09-17925/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavaks -

1. aprill 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tegemise aeg ja koht kohtumaja kohtukantselei Tsiviilasja number 2-09-17925 Tsiviilasi M F hagi MHOÜ vastu 25 984 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende hageja M F (isikukood xxx, elukoht xxx) esindajad kostja MHOÜ (registrikood xxx, aadress xxx) kostja seaduslik esindaja V G 25 984 krooni Hagi hind Istungi toimumise aeg 23.03.2010.a, avalik kohtuistung Istungil osalenud hageja M F menetlusosalised RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Välja mõista MHOÜ-lt 25 984 (kakskümmend viis tuhat üheksasada kaheksakümmend neli) krooni M F kasuks.
4. Jätta kõik menetluskulud MHOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud M F esitas töövaidluskomisjonile avalduse MHOÜ vastu, milles palus tunnistada tööleping lõppenuks töölepingu seaduse (TLS) § 82 alusel ja välja mõista saamata jäänud töötasu 30 688 krooni. Avalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 15.11.2008.a. Alates 01.12.2008.a tööd ei olnud. Pooled kohtusid 19.01.2009.a, millal tööandja tegi ettepaneku lõpetada tööleping
5. detsembrist 2008.a TLS § 86 p 5 alusel, millega hageja ei nõustunud. 23.01.2009.a saatis hageja kostjale avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. Hagejal on saamata ajavahemiku 01.12.2008.a-25.01.2009.a eest palk kokku 30 688 krooni. Töövaidluskomisjoni 16.03.2009.a otsusega rahuldati avaldus osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 25 984 krooni 01.12.2008.a – 19.01.2009.a tööga mittekindlustamise tõttu saamata jäänud palga hüvitamiseks. Avaldus TLS § 82 alusel töölepingu lõppenuks tunnistamiseks jäeti rahuldamata. 22.04.2009.a esitas kostja Harju Maakohtule avalduse hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja võeti tööle puusepana katseajaga ja tööülesannete täitmise kohaks määrati Norra. Selgus, et hagejal puudusid vajalikud oskused puusepana töötamiseks, samuti oli puudulik tema inglise keele oskus. Peale tagasipöördumist Tallinnasse lõpetati hagejaga tööleping 01.12.2008.a TLS § 86 p 5 alusel. Hageja oli teadlik temaga töölepingu lõpetamisest, kuid kostja juurde töölepingu lõpetamise vormistamiseks ei ilmunud. Hageja ilmus kostja juurde alles 19.01.2009.a Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 15.11.2008.a töölepingu, millega hageja asus kostja juurde tööle puusepp-ehitajana. 28.11.2008.a on kostja teinud käskkirja hagejaga töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 5 alusel alates 01.12.2008.a. Vaidlus puudub poolte vahel selles, et teade töölepingu lõpetamise kohta anti hagejale kätte 19.01.2009.a. Hageja ei ole töölepingu lõpetamist kohtus vaidlustanud. Seega tuleb tööleping lugeda lõppenuks TLS § 86 p 5 alusel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kuna hageja sai töölepingu lõpetamise teate kätte 19.01.2009.a, siis tuleb lugeda 2 tööleping lõpetatuks alates 19.01.2009.a. Kostja seisukoht, et hageja hoidis kõrvale töölepingu lõpetamise vormistamast, on paljasõnaline. Vaidlusalusel ajal kehtinud palgaseaduse § 18 lg 2 sätestas, et kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär. Vaidlus puudub selles, et peale 01.12.2008.a ei andnud kosja hagejale tööd. Seega tuleb hagi rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista palk 25 984 krooni ajavahemiku 01.12.2008.a – 19.01.2009.a eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Indrek Soots kohtunik 3