¹ lg 3).Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest (
§-d 24 lg 3; 47¹ lg 2 ja 3).
ja § 22 alusel haldusasjas menetluse kuni haldusasjas nr 3-06-984 otsuse jõustumiseni. 3.AS Eesti Raudtee esitas 06.septembril 2010.a. kaebusest loobumise avalduse ja selle avalduse lahendamiseks menetluse uuendamise taotluse. AS Eesti Raudtee selgitab eespoolmärgitud avalduses, et ta on saavutanud vastustajaga kokkuleppe kõigi kaebuse esitaja ja vastustaja vahel käimasolevate kohtuasjade lõpetamiseks, kuna alates 2008.a. kehtiv raudteeinfrastruktuuri kasutustasu metoodika on lahendanud varasemad kitsaskohad raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamisel ning lisaks aitab kohtumenetluste lõpetamine luua kaebaja ja riigi vahel positiivseid koostöösuhteid. 4.07.septembri 2010 määrusega uuendas kohus haldusasja menetluse kaebusest loobumise avalduse lahendamiseks.. 5. Kohus andis 07. septembri 2010.a. määrusega vastustajale Tehnilise Järelevalve Ametile võimaluse esitada kaebusest loobumise avaldusele seisukoht hiljemalt 7 päeva jooksul kohtumääruse saamisest arvates. 6. Vastustaja esitas 07.septembril 2010.a. seisukoha kaebusest loobumise avaldusele ja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Tehnilise Järelevalve Ametil ei ole vastuväiteid AS Eesti Raudtee esitatud kaebusest loobumise avalduse suhtes ning vastustaja nõustub menetluse lõpetamisega.. 7. Tulenevalt
lõikest 1 on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kinnitab kohus kaebusest loobumise määrusega, millega lõpetab asja menetluse.
lg 1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus ei ole käesoleval juhul tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumise. 2 8. Vastavalt
lõikele 2 ei saa menetluse lõpetamise korral isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebusest loobumise avalduses esitatud kinnituse kohaselt on kaebuse esitaja esindaja selgitanud kaebajale kõiki kaebusest loobumise õiguslikke tagajärgi ning need tagajärjed on kaebuse esitajale arusaadavad. Lähtuvalt eeltoodust võtab kohus kaebuse esitaja kaebusest loobumise vastu ning lõpetab haldusasja menetluse. 9.
Vastustaja Tehnilise Järelevalve Amet taotleb kantud menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt summas 668,65 krooni ning on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja koos kulude kandmist tõendavate dokumentidega. Taotlusele lisatud Aare Raigi Advokaadibüroo OÜ 31.05.2009.a. arve spetsifikatsiooni kohaselt seisneb Tehnilise Järelevalve Ametile osutatud õigusabi seisukoha koostamises menetluse peatamise taotluse kohta. Arve tasumine on tõendatud Tehnilise Järelevalve Ameti konto väljavõttega.
Riigikohus on korduvalt selgitanud, et halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine haldusorganile on põhjendatud, kui kohtuasjas vaieldavad küsimused on väljaspool haldusorgani igapäevast põhitegevust ( Riigikohtu 19.06.2007 otsuse haldusasjas nr 3-3-1-24-07 p 16; 10.05.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01; 05.10.2005 otsus haldusasjas nr 3-3-1-48-05; 14.05.2007otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-07). Käesoleval juhul on kaebus esitatud Tehnilise Järelevalve Ameti 18.04.2006 käskkirjaga nr 58 ü , millega määrati raudteeinfrastruktuuri kasutustasu 28.05.2006 algavaks liiklusgraafikuperioodiks, tekitatud kahju hüvitamiseks, sealjuures nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks toimuvas teises haldusasjas otsuse jõustumiseni taotles kaebaja menetluse peatamist. Kohtu hinnangul puudus Tehnilise Järelevalve Ametil vajadus välise õigusabi järele. Raudtee infrastruktuuri kasutustasu määramine on Tehnilise Järelevalve Ameti üheks ülesandeks, menetluse peatamise taotlusele seisukoha esitamisel käesoleval juhul ei olnud tegemist keeruka õigusliku küsimusega, sealjuures tegeleb Tehnilise Järelevalve Ametis õiguslike küsimustega vähemalt 2 töötajat. Seega välise õigusabi teenuse kasutamise kulud antud juhul vajalikud ja põhjendatud ei olnud. 10. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lõike 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Viimatimärgitud sätte lõike 2 kohaselt esitatakse taotlus kirjalikult ning see peab vastama RLS § 13 lõike 2 alusel kehtestatud määruse nõuetele. Nimetatud määruseks on rahandusministri 29. detsembri 2006. a määrus nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“. Tulenevalt
lg 5 punktist 2 tagastatakse kaebuse esitaja kaebusest loobumise korral pool tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus on enam kui kakssada krooni. Viidatud sätte lõike 7 kohaselt tagastatakse riigilõiv isiku nõudel ja määruse alusel. Koos avaldusega kaebusest loobumise kohta on AS Eesti Raudtee esitanud taotluse tema poolt tasutud riigilõivust poole,s.o.750 000 krooni tagastamiseks AS Eesti Raudtee arvelduskontole 221010462718 Swedbankis. AS Eesti Raudtee on 15.04.2009.a. maksekorraldusega nr 1400 tasunud Swedbanki kontolt 221010462718 Rahandusministeeriumi Swedbanki kontole 221023778606 viitenumbriga 2900072673 riigilõivu 1 500 000,00 krooni selgitusega „Riigilõiv AS Eesti Raudtee kaebuse esitamiseks liiklusgraafikuperioodil 2006/2007 tekitatud kahju hüvitamiseks“. Taotlus poole tasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Lea Kuuse kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.