KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 08. juuni 2010,Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-7493 Tsiviilasi AS Ehagi KSv

) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 101

lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üldtingimuste punkti 7.7 kohaselt EMT-l on õigus nõuda abonendilt viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kui mitte vähem kui kuuskümmend Eesti krooni kuus abonendi iga telefoninumbri eest. 10. Tulenevalt hagiavaldusest palub hageja kostjalt välja mõista viivituse perioodi eest 20.12.2000 kuni 13.07.2009 viivises summas 574,54 krooni. Kostja vaidleb nõudele vastu, kuna 9 aasta jooksul hageja ei teavitanud teda 2000 aasta nõudest, kuigi kostja on käesoleva ajani E Simple kõnekaardi omanik ja seega E Klienti nõudest, kes regulaarselt külastab E esindusi ja on andnud oma andmed E -le. 2 11.

§§-de 6 ja 7 kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning mõistlikkuse põhimõttel. 12. Tulenevalt

§§-de 6 ja 7 sätestatu mõttest ei ole võlausaldaja antud juhul kostja suhtes käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttel. Hageja on võlgnevust arvestanud seisuga 30.11.

1. Kostja tunnistab, et oli E lepinguline klient ning lõpetas numbri kasutamise aastal 2000 ja umbes 2002 aastast kasutab EMT-le kuuluvat Simpel kõnekaarti. Kostja elas lepingus märgitud aadressil Xxx kuni
2. maini 2002, kuid mingeid meeldetuletusi võlgnevuse kohta ta sellel ajal hagejalt saanud ei ole. Kostja sai võlgnevusest teada alles 2009 aasta mais maksekäsu kiirmenetluse tõttu. E kõnekaardi kliendina on kostja korduvalt külastanud E esindusi ja alates 2002 või 2003 on kostja andmed sisestatud E andmebaasi, millest tulenevalt oleksid pidanud selguma ka hageja eelnevad nõuded kostja vastu, kuid võlgnevusest ei räägitud. Kostja kasutab E Simpel kõnekaarti käesoleva ajani.. Kostjale jääb selgusetuks, miks teda ei informeeritud ligi üheksa aasta jooksul kordagi võlgnevusest ei posti teel arve esitamisega või esinduste külastamisel või telefoni teel. Kostja leiab, et hageja ei ole midagi teinud kostja teavitamiseks võlgnevuse olemasolust.
3. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuna hageja ei ole kostja suhtes käitunud hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt, tuleb hageja viiviste nõuet perioodi 20.12.2000 kuni 13.07.2009.a. eest vähendada ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis summas 100 (üks sada) krooni.
4. Kohtu hinnangul poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Menetluskulude jaotus
5. Vastavalt TsMS § 162 lg. 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud asjas oleks äärmiselt ebaõiglane mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kuna hagejal oli võimalus esitada hagi kostja vastu juba 2001 aastal peale võlgnevuse tekkimist ja kostja kasutab tänase päevani EMTle kuuluvat Simpel kõnekaarti, millest tulenevalt on hagejal kogu aeg kuni käesoleva ajani olnud oma andmebaasis olemas kostja andmed ning arvestades tänapäeva tehnilisi võimalusi on antud juhul ainetu hagejal viidata asjaolule, et kostja kohta tal puudusid andmed, milline asjaolu võimaldas hagejal 9 aastat venitada võla sissenõudmisega. Seega on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täielikult hageja kanda. Taimi Kollom Kohtunik 3