Obsah (4)

§ 35§ 65§ 143§ 37

2-08-91973 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2010. a Kentmanni 13 Tallinn Tsiviilasja

§ 35rikkumisest (I kd tl 5).

Kostja oli hageja juhatuse liige ajavahemikul 14.07.

1. a kuni 13.07.
2. a. Äriseadustik § 187 lg 1 ( redakts. jõust 01.07.2002) kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.

§ 35(redakts.

jõust 01.07.2002. a) kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kohus on seisukohal, et hageja nõude esmaseks eelduseks on hagejal kahju olemasolu. Hageja kinnitusel toimus korterite võõrandamine umbkaudu turuhinnaga (I kd tl 4)

§ 65

kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus nõustub kostjaga selles, et korterite võõrandamist turuhinnaga ei saa pidada hagejale kahju tekitamiseks, samuti ei ole selline tegevus õigusvastane (I kd tl 28). VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Eeltoodust tuleneb, et juhatuse liikme kohustuste rikkumist tuleb hinnata sellest võlasuhtest tulenevate kohustuste rikkumisena. Hageja väitel seisneb kostja juhatuse liikme kohustuste rikkumine hageja ärimudeli lõhkumises, nimelt võõrandas kostja 22.06.

1. a hageja ainsateks tuluallikateks olevad korterid asukohaga XXX Tallinnas ja XXX Tallinnas (I kd tl 65). Kohtu hinnangul saaks kostjale ärimudeli lõhkumist ette heita juhul, kui käsundist tulenevalt oleks kostjal olnud kohustus ärimudelit säilitada. Kriminaalasjas 1-06-6948 on HH andnud ütlusi selle kohta, et kostjal ja TM oli soov Tallinnas või selle lähiümbruses alustada kinnisvara projekti (I kd tl 186). Nimelt omandatakse krunte detailplaneeringuga või ilma ja tellitakse sinna üks ehitis ning realiseeritakse ehitis kasumlikult. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjale oleks pandud kohustus säilitada korterite väljaüürimise ärimudelit. Korterite liisinglepingute lõpetamine ja võõrandamine toimus turuhinnaga, mistõttu ei saa selline tegevus kohtu hinnangul olla õigusvastane. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja tegevuse tulemusel kadus hagejal lootus, saada tulevikus kinnisvara omanikuks (I kd tl 65). Kohtu hinnangul ei saa sellist tulevikku suunatud lootuse kadumist pidada juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks. Arvestades kinnisvaraturu arenguid viimastel aastatel, on kohtu hinnangul olemas tõenäosus, et hageja lootus saada kinnisvara omanikuks oleks kadunud ka ilma kostja tegevuseta liisinglepingute lõpetamisel. VÕS § 620 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundisaaja varale. Hageja hinnangul on temale kahju tekkinud seeläbi, et kostja tasus teenuse osutamise lepingu alusel HH 480 000 krooni. Hageja leiab, et nii lepingu sõlmimine, kui ka selle täitmine olid põhjendamatud. Kostjal oleks olnud võimalik lepingu täitmisest keelduda, viidates nii selle näilikkusele kui teenuse mitteosutamisele (I kd tl 5). Asjaolu, et leping on tegelikkuses tagantjärele sõlmitud (I kd tl 65) on hageja hinnangul tõendatud kriminaalasjas 1-06-6948 teostatud ekspertiisiga (I kd tl 68-75). 4 Kohtule on esitatud ekspertiisiakt nr DM.0375-04/8469 ja DM-0415-04/
2. Kohus nõustub kostjaga selles, et ekspert ei ole jõudnud järeldusele nagu oleks HH sõlmitud teenuse osutamise lepingu näol tegemist tagantjärele sõlmitud dokumendiga (I kd tl 96-97). Kriminaalasjas 1-066948 on HH andnud ütlusi selle kohta, et tema ülesanne oli korraldada igapäevast raamatupidamist, jälgida firma majandustegevust, teha kinnisvara ülevaateid, olla kursis kinnisvara tehingutega (I kd tl 186). Vastavalt lepingule oli HH õigus tehtud töö eest saada ka tasu (I kd tl 12). Kohus leiab, et kokkulepitud tasu 30 000 krooni (bruto) ei saa pidada ebamõistlikuks. Arvestades asjaoluga, et äriühingul oli suunitlus tegeleda lisaks korterite üürimisele ka kinnisvaraprojektiga (I kd tl 188-189, 190), ei saa pidada tasu ebamõistlikuks. Kohtu hinnangul ei saa taunimisväärseks pidada lepingust tuleneva nõude realiseerimist. Hageja väidetav kahju tekkis HH sõlmitud teenuse osutamise lepingu täitmisest. Kuna tõendatud ei ole teenuse osutamise lepingu näilikkus või vastuolu heade kommetega, ei olnud kostjal põhjust ka lepingu täitmisest keelduda. Lepingu täitmisega vähenesid hageja kohustused, mistõttu ei saa kostja tegevust pidada ka äriühingule kahju tekitamiseks. Kohtu hinnangul ei saa alusetuks kohustuse täitmiseks pidada ka 7.11.
3. a laenulepingust tuleneva hageja kohustuse täitmist (I kd tl 102-103). Lepingu täitmisega vähenesid hageja kohustused, mistõttu ei tekkinud sellest kohtu hinnangul hagejale kahju. Hageja on pidanud enda kahjuks vara väärtust (1 600 000 krooni), mis oleks äriühingul olemas olnud, kui kostja ei oleks kortereid põhjendamatult võõrandanud (I kd tl 6). Kohus on seisukohal, et hageja kahjuks ei saa olla korterite turuväärtus. Hagiavalduse kohaselt oli korteri asukohaga XXX, Tallinn soetusmaksumuseks oli 425 000 krooni. Liisinglepingu lõpetamisel oli tasumata 258 000 krooni. Korteri asukohaga XXX, Tallinn soetusmaksumuseks oli 310 000 krooni. Liisinglepingu lõpetamisel oli tasumata 185 000 krooni. Korterite liisinglepingud anti 22.06.2004 üle OÜ-le N (I kd tl 86-87). VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul soovib hageja kostjalt saada kahju hüvitist, mis vastaks korterite turuväärtusele. Hageja on samas jätnud tähelepanuta, et hagejale pole kunagi kuulunud korterid, mille turuväärtus on 1 600 000 krooni. Hagejal oli üksnes liisingueseme kasutamise võimalus liisinglepingute alusel (tl 76-77), mis ei ole aga samastatav omandiga. Eeltoodust tulenevalt tooks hageja nõude rahuldamine kohtu hinnangul kaasa hageja alusetu rikastumise kostja arvelt. Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Äriseadustik § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejale kahju tekitanud sellega, et on 02.01.
4. a sõlminud teenuse osutamise lepingu HH, mis tõi kaasa HH nõude hageja vastu summas 480 000 krooni. Kostja vastuväite kohaselt on hageja nõue aegunud, kuna on esitatud 11 kuud ja 29 päeva pärast aegumistähtaja lõppu.

§ 143alusel kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

Hageja hinnangul sai juhatuse liige AR02.01.

1. a sõlmitud lepingust teada
2. a juulis, mistõttu ei ole hageja nõue aegunud (I kd tl 65, II kd tl 49). ÄS §-s 187 sätestatud aegumistähtaja mõtteks on piirata ajaliselt juhatuse liikmete vastu nõuete esitamist ja kaitsta seeläbi juhatuse liiget aastaid hiljem esitatavate nõuete eest. Teenuse osutamise leping sõlmiti HH hageja osaniku teadmisel (I kd tl 191). Kohtu hinnangul ei oma käesoleval juhul tähendust, millal sai äriühingu uus juhatuse liige lepingust teada.

§ 37lg 4 (redakts.

jõust 01.07.

1. a) kohaselt on aegumistähtaja kulgemise algus on kindlaks määratud juhatuse liikme kohustuse rikkumisega. Vaidlusalune leping sõlmiti 02.01.
2. a, kohtusse pöördus hageja 31.12.
3. a, kohtu hinnangul seega hilinenult. 5 Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Karin Sonntak Kohtunik 6