Obsah (4)
§ 52§ 58§ 53§ 49KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuniku nimi Ann Meriluht Määruse tegemise aeg ja koht 06. aprill 2010.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-62535 Menetlustoiming AP’i aval
§ 52
lg 2 järgi määrab kohus ära vanema ja lapse suhtlemise korra juhul, kui vanemad ei saavuta kokkulepet.
§ 58sätestab, et lapsesse puutuvas vaidluses tuleb arvestada vähemalt 10-aastase lapse sooviga. Ts
MS § 552¹ lg 1 sätestab, et kohus kuulab isiklikult ära vähemalt kümneaastase lapse. Kuna antud juhul on laps 3 aastane 5 kuune (sündinud 04. november 2006. a.), siis kohus last ära ei kuula. 3
(5)8. Perekonnaseadus ei sätesta otseselt olukorda, millal kohus saaks keelata vanemal lapsega suhtlemise s.o. määrata lapse ja vanema suhtlemise kord selliselt, et vanem lapsega ei suhtle. Samas reguleerib
§ 53
olukorda, kus kohus võib lapse vanemalt ära võtta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde. Kohus asub seisukohale, et samad kriteeriumid on rakendatavad ka lapse ja vanema suhtlemise korra kindlaksmääramisel. Seega saab kohus keelata vanema ja lapse suhtluse üksnes juhul, kui lapse jätmine vanema juurde on lapsele ohtlik. Kohtumenetluse käigus on esile kerkinud, et avaldaja on olnud puudutatud isiku J P’i suhtes vägivaldne, kuid avaldaja ei ole kohtule teadaolevalt vägivaldne oma lapse D P’i suhtes. Seega ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud ühtki asjaolu, mis saaks olla aluseks AP’il takistada oma lapsega suhtlemisel ja tema kasvatuses osalemisel. Puudutatud isiku soov, et kohus võimaldaks avaldajal suhelda lapsega üksnes puudutatud isikule sobival viisil ning tingimustel, ei ole kooskõlas lapse huvidega, samuti ei ole see kooskõlas seadusega.
§ 49sätestab, et vanematel on laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.
- Kohtumenetluse käigus selgus, et avaldaja ja puudutatud isiku omavahelised suhted on selgelt konfliktsed. Sellest tulenevalt tuleb avaldajal lapsega suhtlemise kord määrata kindlaks võimalikult täpselt, et vältida vanematel võimalust kohtumäärust erinevalt tõlgendada ning sellega omavahel lisapingeid tekitada.
- On ilmne, et lapse ja avaldaja kohtumised on olnud harvad. Laps ja isa kohtusid viimati 06.02.2010.a. Seetõttu on vajalik, et lapse ja avaldaja suhtlemine toimuks lapsele turvalises ümbruses ning lapse ja avaldaja suhete taastamine peab kulgema lapse jaoks võimalikult valutult. Kohus leiab, et avaldaja ja lapse suhtlemine esimesel kolmel korral peab toimuma Tallinna Perekeskuse (aadress XXX, XXX) psühholoogi või vastava väljaõppe saanud sotsiaaltöötaja vahendusel. Esimesed kolm korda on puudutatud isik J P kohustatud tagama lapse kohaloleku sotsiaaltöötaja juures aadressil XXXkohtu määratud ajal või nende aegade sobimatuse korral sotsiaaltöötaja määratud ajal. Juhul, kui sotsiaaltöötaja leiab, et lapse ja avaldaja suhted on lapse jaoks piisavalt taastunud, toimuvad lapse ja avaldaja kohtumised puudutatud isiku juuresolekuta alates neljandast korrast kaks korda kuus üle nädala kestvusega kuni kolm tundi korraga. Arvestada tuleb lapse igapäevast režiimi. Alates neljandast korrast on puudutatud isik kohustatud tagama lapse ettevalmistamise ning üleandmise avaldajale Ülemiste keskuse XXXpeasissepääsu klaasuste juures.
- Lisaks regulaarsetele kohtumistele tuleb määrata ka kindlaks iga-aastased kindlad perekondlikud tähtpäevad, millal laps saab veeta aega oma isaga. Nendeks tähtpäevadeks on lapse sünnipäev
- november, isa sünnipäev
- august, Jõulupüha
- detsember, vana aasta lõpp
- jaanuar, Isamaa kaitsja päev
- veebruar, lastekaitsepäev
- juuni. Lapse huvidest lähtuvalt, peab kohus õigeks, et mõlemal vanemal on õigus käia lapsel lasteaias järel, sest lapsed on uhked oma vanemate üle ja soovivad näidata ka oma lasteaiakaaslastele, et neil on olemas nii ema kui isa. Nimetatust tulenevalt on põhjendatud määrata AP’ile õigus võtta laps lasteaiast eelpool nimetatud tähtpäevadel, välja arvatud juhtudel, kui need on puhkepäevad.
- Kohus selgitab, et avaldaja ja puudutatud isik võivad ise kokku leppida täiendavaid kohtumisi lapsega.
- Kohus peab vajalikuks J P’ile ja AP’ile selgitada, et kõik otsused D P’i eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel tuleb teha eelkõige lapse huve esikohale seades, kõrvale tuleb jätta nii enda ambitsioonid, oma isiklik elu kui ka teise lapsevanemasse vaenulik suhtumine. Lapse üleandmisel ühelt vanemalt teisele tuleb käituda lugupidavalt ja viisakalt, meelde tuleb jätta see, et kõige parem vahend lapse kasvatamiseks on eeskuju, eelkõige vanemate endi eeskuju.
- Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et kohtu poolt määratud lapsega suhtlemise korda ei saa üldjuhul täita täitemenetluse korras.
- Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 1 järgi teeb kohtutäitur lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku 4
(5)elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Seega saab täitemenetluses lapsega suhtlemise võimaldamiseks põhimõtteliselt täitetoiminguid teha. Siiski, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur TMS § 183 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. TsMS § 563 lg 7 järgi võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse toiminguid teha üksnes määruse alusel, millega kohus kohaldab lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral vanema suhtes sunnivahendeid. Sellest tulenevalt saab lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks teha täitetoiminguid juhul, kui vanem on algatanud kohtus lepitusmenetluse TsMS § 563 alusel, see ei ole andnud soovitud tulemusi ning kohus on pidanud vajalikuks kohaldada rikkunud vanema suhtes sunnivahendeid. 16. Eeltoodust tulenevalt saab täitetoiminguid teha eelkõige trahvimääruse täitmiseks, kuid mitte vanema ja lapse kohtumise korraldamiseks vastavalt kohtu määratud suhtlemiskorrale. Ann Meriluht Kohtunik 5
(5)